Jaga lugu:

IAS8 Perioodi puhaskasum või -kahjum, vead jne.

Standardiga IAS 35 “Lõpetatavad tegevusvaldkonnad” asendatakse standardi IAS 8 paragrahvid 4 ja 19–22. Standardiga IAS 35 asendatakse ka standardi IAS 8 paragrahvis 6 esitatud lõpetatavate tegevusvaldkondade mõiste. IAS 35 kehtib nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1999 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

 

IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud”muutis paragrahvi 44, mis on nüüd esitatud poolpaksus kursiivkirjas. IAS 40kehtib nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2001 või pärastseda algavaid aruandeperioode.

 

Standardiga IAS 8 on seotud üks SICtõlgendus:

 

– SIC-8: ”IAS esmakordne rakendamineraamatupidamise põhialusena”.

 

SISUKORD

  <_o3a_p /> Paragrahv <_o3a_p /> Eesmärk <_o3a_p />   <_o3a_p /> Rakendusala <_o3a_p /> 1–5 <_o3a_p /> Mõisted <_o3a_p /> 6 <_o3a_p /> Perioodi puhaskasum või -kahjum <_o3a_p /> 7–30 <_o3a_p /> Erakorralised tulud ja kulud <_o3a_p /> 11–15 <_o3a_p /> Kasum või kahjum tavategevusest <_o3a_p /> 16–18 <_o3a_p /> (Väljajäetud paragrahvid) <_o3a_p /> 19–22 <_o3a_p /> Raamatupidamislike hinnangute muutused <_o3a_p /> 23–30 <_o3a_p /> Rängad vead <_o3a_p /> 31–40 <_o3a_p /> Põhikäsitlus <_o3a_p /> 34–37 <_o3a_p /> Lubatud alternatiivkäsitlus <_o3a_p /> 38–40 <_o3a_p /> Muutused arvestusmeetodites <_o3a_p /> 41–57 <_o3a_p /> Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi kasutuselevõtt <_o3a_p /> 46–48 <_o3a_p /> Muud muutused arvestusmeetodites – põhikäsitlus <_o3a_p /> 49–53 <_o3a_p /> Muud muutused arvestusmeetodites – lubatud alternatiivkäsitlus <_o3a_p /> 54–57 <_o3a_p /> Jõustumiskuupäev <_o3a_p /> 58 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardidei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõnaparagrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk onsätestada reeglid kasumiaruande teatavate objektide liigitamise, avalikustamiseja raamatupidamiskäsitluse kohta, et kõik ettevõtted koostaksid ja esitaksidkasumiaruandeid järjepidevalt samadel alustel. See suurendab võrreldavust niiettevõtte eelmiste perioodidega kui ka teiste ettevõtete finantsaruannetega.Seetõttu nõuab käesolev standard erakorraliste tulude ja kulude liigitamist jaavalikustamist ning tavategevusest tuleneva kasumi või kahjumi teatavatekomponentide avalikustamist. Lisaks sätestab käesolev standardraamatupidamiskäsitluse raamatupidamislike hinnangute ja arvestusmeetoditemuutuste ja ränkade vigade parandamise suhtes.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standarditrakendatakse tavategevusest ja erakorralistest tuludest ja kuludest tulenevakasumi või kahjumi kajastamisel kasumiaruandes ja raamatupidamishinnangutemuutuste, ränkade vigade ja arvestusmeetodite muutuste arvestamisel.

2. Käesoleva standardiga asendatakse1977. aastal kinnitatud standard IAS 8 “Tavapärasest erinevad ja eelnevateperioodide kirjed ja muutused arvestusmeetodites”.

3. Käesolev standard käsitleb muuhulgas aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi teatavate komponentideavalikustamist. Need avalikustamised toimuvad lisaks muude rahvusvahelisteraamatupidamisstandarditega, kaasa arvatud standardiga IAS 1 “Finantsaruanneteesitamine” nõutavatele avalikustamistele.

4. (Välja jäetud)

5. Erakorraliste tulude ja kulude,ränkade vigade ja arvestusmeetodite muutuste mõjusid tulumaksuarvestuselearvestatakse ja avalikustatakse vastavalt standardile IAS 12 “Tulumaks”. StandardiIAS 12 viiteid “ebatavalistele kirjetele” tuleb mõista kui “erakorralisitulusid ja kulusid”, nagu on määratletud käesolevas standardis.

MÕISTED

6. Käesolevas standardiskasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Erakorralised tulud ja kulud

on tulud või kulud, mis tulenevadettevõtte tavategevusest selgelt eristatavatest sündmustest või tehingutest,mistõttu ei saa eeldada nende sagedast või regulaarset kordumist.

Tavategevus

on mis tahes tegevusettevõtte äritegevuse raames ja selline seotud tegevus, mida ettevõte teostabnimetatud tegevuse edendamiseks või mis on sellega seotud või sellest tingitud.

Rängad vead

on jooksval perioodilavastatud vead, mis on nii olulised, et ühe või mitme eelneva perioodifinantsaruandeid ei saa nende avaldamise kuupäeva seisuga enam usaldusväärsekspidada.

Arvestusmeetodid onkonkreetsed põhimõtted, alused, lepped, eeskirjad ja tavad, mida ettevõtejärgib finantsaruannete koostamisel ja esitamisel.

ARUANDEPERIOODI PUHASKASUM VÕI-KAHJUM

7. Kõiki aruandeperioodilkajastatavaid tulu- ja kuluobjekte tuleb arvesse võtta perioodi puhaskasumi või-kahjumi kindlaksmääramisel, kui mõni muu rahvusvaheline raamatupidamisstandardei nõua ega luba teisiti.

8. Tavaliselt võetakse kõikiaruandeperioodil kajastatavaid tulu- ja kuluobjekte arvesse perioodipuhaskasumi või -kahjumi kindlaksmääramisel, sealhulgas erakorralisi tulusid jakulusid ning raamatupidamislike hinnangumuutuste mõjusid. Siiski võib esinedaasjaolusid, mille puhul võidakse teatavad objektid aruandeperioodi puhaskasumivõi –kahjumi arvestamisest välja jätta. Käesolev standard käsitleb kahtesellist asjaolu: ränkade vigade parandamist ja arvestusmeetodite muutuste mõju.

9. Teistes rahvusvahelistesraamatupidamisstandardites käsitletakse objekte, mis võivad vastata raamistikusesitatud tulu ja kulu mõistele, kuid mis tavaliselt aruandeperioodi puhaskasumivõi -kahjumi leidmisel välja jäetakse. Sellised objektid on näiteks vahedpõhivara ümberhindlusest (vt IAS 16 “Materiaalne põhivara”) ja välismaisemajandusüksuse finantsaruande ümberarvestamisel tekkiv valuutakursi kasum jakahjum (vt IAS 21 “Valuutakursi muutuste mõju”).

10. Aruandeperioodi puhaskasumvõi -kahjum koosneb järgmistest kasumiaruandes avalikustatavatestkomponentidest:

(a) kasum või kahjum tavategevusest;ja

(b) erakorralised tulud jakulud.

Erakorralised tulud ja kulud

11. Kõikide erakorralistetulude ja kulude olemus ja summa avalikustatakse eraldi.

12. Peaaegu kõik aruandeperioodipuhaskasumi või -kahjumi arvutamisel arvesse võetavad tulud ja kulud tekivadettevõtte tavategevuse käigus. Seetõttu tekitab sündmus või tehing ainultharvadel juhtudel erakorralise tulu või kulu.

13. Selle, kas mingi sündmus võitehing eristub selgelt ettevõtte tavategevusest, määrab pigem sündmuse võitehingu olemus, võrreldes ettevõtte tavapärase äritegevusega, kui sellistesündmuste eeldatav esinemissagedus. Seetõttu võib sündmus või tehing ollaerakorraline ühe ettevõtte jaoks, kuid teise jaoks mitte, kuna ettevõtetetavategevus on erinev. Näiteks maavärinast tingitud kahju võib paljudeettevõtete jaoks olla erakorraline kulu. Maavärinast põhjustatud kahjunõudedkindlustusvõtjatelt ei ole siiski erakorraline kulu kindlustusseltsile, misselliste riskide vastu kindlustab.

14. Näited sündmustest võitehingutest, mis tekitavad enamiku ettevõtete puhul erakorralisi tulusid jakulusid on:

(a) vara sundvõõrandamine; või

(b) maavärin või muu loodusõnnetus.

15. Kõigi erakorraliste tulude jakulude olemuse ja summa võib avalikustada kasumiaruandes või kui avalikustaminetoimub finantsaruannete lisades, avalikustatakse kasumiaruandes kõigierakorraliste tulude ja kulude kogusumma.

Kasum või kahjum tavategevusest

16. Kui tavategevusesttuleneva kasumi või kahjumi tulu ja kulu objektidel on selline suurus, olemusvõi esinemissagedus, et nende avalikustamine on oluline ettevõtte toimimiseselgitamisel aruandeperioodil, siis tuleb selliste objektide olemus ja summaeraldi avalikustada.

17. Kuigi paragrahvis 16 kirjeldatudtulu- ja kuluobjektid ei ole erakorralised, võivad nende olemus ja summa ollaolulised finantsaruannete kasutajatele ettevõtte finantsseisundi ja toimimisemõistmisel ning prognoosimisel. Selline info avalikustatakse tavaliseltfinantsaruannete lisades.

18. Asjaolud, mille puhul võibosutuda vajalikuks tulu- ja kuluobjektide eraldi avalikustamine vastavaltparagrahvile 16, on näiteks:

(a) varude allahindamine netorealiseerimisväärtuseni või materiaalse põhivara allahindamine kaetavaväärtuseni ning nende allahindamiste tühistamine;

(b) ettevõtte tegevuse restruktureerimineja restruktureerimiskulutuste eraldiste tühistamine;

(c) materiaalse põhivara objektidevõõrandamine;

(d) pikaajaliste investeeringutevõõrandamine;

(e) tegevuse osaline lõpetamine;

(f) kohtuvaidluse lõpetamisegakaasnevad arveldused; ja

(g) muud eraldiste tühistamised.

19–22. (Välja jäetud – vt IAS 35“Lõpetatavad tegevusvaldkonnad”.)

Raamatupidamislike hinnangutemuutused

23. Äritegevusega kaasnevaebakindluse tõttu pole võimalik paljusid finantsaruannetes kajastatavaidobjekte täpselt mõõta, neid saab vaid hinnata. Hindamisprotsess kujutab endastotsuste tegemist viimase teadaoleva informatsiooni põhjal. Hinnangud võivadosutuda vajalikuks näiteks ebatõenäolise laekumise, iganenud varude võiamortiseeritava vara kasuliku eluea või majanduslike hüvede eeldatava tarbimisearvestamisel. Põhjendatud hinnangute kasutamine on finantsaruannete koostamiseloomulik osa ega vähenda nende usaldusväärsust.

24. Hinnangu aluseks olevateasjaolude muutumisel, uue informatsiooni või kogemuste saamisel või hilisematesündmuste tagajärjel võib osutuda vajalikuks hinnanguid muuta. Hinnangukorrigeerimine ei vasta oma olemuselt erakorralise sündmuse või ränga veamõistele.

25. Mõnikord on arvestusmeetodite jaraamatupidamisliku hinnangu muutust raske eristada. Sel juhul käsitletaksemuutust raamatupidamisliku hinnangu muutusena ja avalikustatakse asjakohasedselgitused.

26. Raamatupidamislikuhinnangu muutuse mõju võetakse arvesse puhaskasumi või -kahjumikindlaksmääramisel:

(a) sellel aruandeperioodil,millal muudatus tehakse, kui muutus mõjutab ainult seda perioodi; või

(b) sellel aruandeperioodil,millal muudatus tehakse, ja tulevastel perioodidel, kui muutus mõjutab mõlemat.

27. Raamatupidamisliku hinnangumuutus võib mõjutada kas ainult aruandeperioodi või nii aruandeperioodi kui katulevasi perioode. Näiteks mõjutab ebatõenäolise laekumise hinnangu muutusainult aruandeperioodi ja kajastatakse seetõttu kohe. Amortiseeritavavaraobjektiga seotud eeldatava kasuliku eluea või majanduslike hüvede tarbimiseperioodi muutus mõjutab nii jooksva perioodi kui ka varaobjekti järelejäänudkasuliku eluea lõpuni jäänud kõigi perioodide amortisatsioonikulu. Mõlemaljuhul kajastatakse aruandeperioodiga seotud muutuse mõju aruandeperioodi tuluvõi kuluna. Kui mõju avaldub ka tulevastel perioodidel, kajastatakse seetulevastel perioodidel.

28. Raamatupidamislikuhinnangu muutuse mõju kajastatakse kasumiaruande samas osas, kus eelnevaltkajastati vastavat hinnangut.

29. Erinevate perioodidefinantsaruannete võrreldavuse tagamiseks kajastatakse eelnevalt tavategevusekasumi või kahjumi osana arvestatud raamatupidamislike hinnangute muutuste mõjusamas puhaskasumi või -kahjumi komponendis. Eelnevalt erakorralise tulu võikuluna kajastatud raamatupidamisliku hinnangu muutuse mõju kajastataksevastavalt erakorralise tulu või kuluna.

30. Aruandeperioodis olulisemõjuga või eeldatavalt tulevastes perioodides olulise mõjuga raamatupidamislikuhinnangu muutuse olemus ja summa tuleb avalikustada. Kui summasuurust on võimatu määrata, siis tuleb see asjaolu avalikustada.

RÄNGAD VEAD

31. Ühe või mitme eelneva perioodifinantsaruannete koostamisel tehtud vead võivad ilmneda alles aruandeperioodijooksul. Vead võivad olla tingitud arvutusvigadest, arvestusmeetoditerakendamise vigadest, asjaolude ekslikust tõlgendamisest, pettusest võieksitustest. Selliste vigade parandused võetakse tavaliselt arvessearuandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi kindlaksmääramisel.

32. Harvadel juhtudel on veal ühevõi mitme eelneva perioodi finantsaruannetele nii oluline mõju, et neidfinantsaruandeid ei saa nende avaldamise kuupäeva seisuga enam usaldusväärsekspidada. Selliseid vigu nimetatakse ränkadeks vigadeks. Ränk viga on näitekslõpetamata toodangu või nõuete oluliste summade kajastamine eelneva perioodifinantsaruannetes kehtetute lepingute alusel, mida ei ole võimalik jõustada.Eelnevate perioodide ränkade vigade parandamiseks tuleb võrdlusandmeidkorrigeerida või esitada pro forma lisainformatsiooni.

33. Ränkade vigade parandamist onvõimalik eristada raamatupidamislike hinnangute muutustest. Raamatupidamislikudhinnangud on oma olemuselt lähendid, mida lisainformatsiooni selgumisel võibolla vajalik korrigeerida. Näiteks sellise ebakindla olukorra, mille tulemusteelnevalt ei olnud võimalik usaldusväärselt hinnata, selginemisel kajastatavtulu või kulu ei ole ränga vea parandamine.

Põhikäsitlus

34. Eelnevatest perioodidesttuleneva ränga vea parandussumma võrra korrigeeritakse jaotamata kasumialgsaldot. Võrdlusandmeid korrigeeritakse, välja arvatud juhul,kui seda on võimatu teha.

35. Finantsaruanded, k.a eelnevateperioodide võrdlusandmed, esitatakse nii, nagu oleks ränk viga parandatud selletekkimise perioodil. Seega võetakse iga esitatud perioodi parandusesummaarvesse selle perioodi puhaskasumis või -kahjumis. Parandussummad, mis onseotud varasemate perioodidega kui need, mille kohta finantsaruannetesesitatakse võrdlusandmeid, kajastatakse kõige varasema esitatud perioodijaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena. Kogu muu eelnevaid perioodekäsitlev informatsioon, nagu eelnevaid perioode käsitlevate finantsandmetekokkuvõtted, korrigeeritakse samuti.

36. Võrdlusandmete korrigeerimine eipõhjusta tingimata omanike poolt heaks kiidetud või reguleerivate asutustepoolt registreeritud või neile esitatud finantsaruannete muutmist.Siseriiklikud õigusaktid võivad samas nõuda selliste finantsaruannete muutmist.

37. Ettevõte peab avalikustamajärgmise informatsiooni:

(a) ränga vea olemus;

(b) aruandeperioodi jaaruandes esitatud kõigi eelnevate perioodide parandussummad;

(c) parandussumma, mis onseotud varasemate perioodidega kui need, mille kohta esitatakse võrdlusandmed;ja

(d) asjaolu, et võrdlusandmeidon korrigeeritud või et seda on võimatu teha.

Lubatud alternatiivkäsitlus

38. Ränga vea parandussummavõetakse arvesse aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi kindlaksmääramisel.Võrdlusandmed tuleb esitada nii, nagu on esitatud eelneva perioodifinantsaruannetes. Lisaks esitatakse paragrahvi 34 kohane proforma lisainformatsioon, välja arvatud juhul, kui seda on võimatu teha.

39. Ränga vea parandussumma tulebarvesse võtta aruandeperioodi puhaskasumi või -kahjumi kindlaksmääramisel.Samas esitatakse lisainformatsioon, sageli eraldi veergudes, et näidata millineoleks aruandeperioodi ja kõigi esitatud eelnevate perioodide puhaskasum või-kahjum, kui ränk viga oleks parandatud selle tekkimise perioodil. Niisuguseraamatupidamiskäsitluse rakendamine võib olla vajalik riikides, kus nõutakse,et finantsaruanded sisaldaksid võrdlusandmeid, mis vastavad eelnevatel perioodidelesitatud finantsaruannetele.

40. Ettevõte peab avalikustamajärgmise informatsiooni:

(a) ränga vea olemus;

(b) aruandeperioodipuhaskasumis või -kahjumis kajastatud parandussumma;ja

(c) parandussumma iga selliseperioodi osas, mille kohta on esitatud pro forma lisainformatsiooni, japarandussumma, mis on seotud pro forma informatsiooniga hõlmatud perioodideleeelnevate perioodidega. Kui pro forma informatsiooni onvõimatu esitada, tuleb see asjaolu avalikustada.

MUUTUSED ARVESTUSMEETODITES

41. Aruannete kasutajatel peab olemavõimalik võrrelda teatava aja jooksul ettevõttes koostatud finantsaruandeid, etkindlaks teha trende ettevõtte finantsseisundis, toimimises või rahavoogudes.Seetõttu rakendatakse kõikidel perioodidel tavaliselt samu arvestusmeetodeid.

42. Arvestusmeetodeidmuudetakse ainult siis, kui seda nõuavad õigusaktid võiraamatupidamisstandardeid kehtestav organ või kui muutusega kaasneb sündmustevõi tehingute asjakohasem esitamine ettevõtte finantsaruannetes.

43. Sündmuste või tehingute asjakohasemesitamine finantsaruannetes leiab aset siis, kui uue arvestusmeetodirakendamise tulemusena on ettevõtte finantsseisundit, toimimist võirahavoogusid kajastava informatsiooni asjakohasus või usaldusväärsus suurem.

44. Arvestusmeetodite muutusteksei loeta järgmist:

(a) arvestusmeetodirakendamine selliste sündmuste või tehingute puhul, mis erinevad sisuliseltvarasematest sündmustest või tehingutest;ja

(b) uue arvestusmeetodi rakendamine selliste sündmuste või tehingute puhul, mis ei olevarem aset leidnud või mis olid ebaolulised.

Vara esmakordne kajastamineümberhinnatud maksumuses vastavalt standardi IAS 16 “Materiaalne põhivara” võiIAS 38 “Immateriaalne vara” alternatiivkäsitlusele on arvestusmeetodi muutus,kuid seda käsitletakse ümberhindlusena vastavalt standardile IAS 16 või IAS 38,mitte vastavalt käesolevale standardile. Seetõttu ei rakendata käesolevastandardi paragrahve 49–57 selliste arvestusmeetodite muutuste suhtes.

45. Vastavalt käesoleva standardinõuetele rakendatakse arvestusmeetodite muutust kas tagasiulatuvalt võiedasiulatuvalt. Tagasiulatuva rakendamise korral rakendatakse uutarvestusmeetodit sündmuste ja tehingute kajastamisel nii, nagu oleks uutarvestusmeetodit kogu aeg kasutatud. Seega rakendatakse arvestusmeetodit sündmusteja tehingute toimumise  kuupäevast. Edasiulatuv rakendamine tähendab, etuut arvestusmeetodit rakendatakse pärast muutuse kuupäeva toimuvate sündmusteja tehingute suhtes. Eelnevate perioodide osas ei korrigeerita ei jaotamatakasumi algsaldot ega jooksva perioodi puhaskasumit või -kahjumit, sestolemasolevaid saldosid ümber ei arvutata. Uut arvestusmeetodit rakendatakseolemasolevate saldode suhtes siiski alates muutuse kuupäevast. Näiteks võibettevõte otsustada muuta laenukasutuse kulutuste arvestusmeetodit ja needkulutused kapitaliseerida vastavalt standardis IAS 23 “Laenukasutuse kulutused”lubatud alternatiivkäsitlusele. Edasiulatuva rakendamise korral rakendatakseuut meetodit ainult pärast arvestusmeetodi muutuse kuupäeva tekkinud laenukasutusekulutuste suhtes.

Rahvusvaheliseraamatupidamisstandardi kasutuselevõtt

46. Rahvusvaheliseraamatupidamisstandardi kasutuselevõtust tulenevat arvestusmeetodi muutustarvestatakse vastavalt antud rahvusvahelises raamatupidamisstandardissisalduvatele konkreetsetele üleminekusätetele, kui need on olemas.Üleminekusätete puudumise korral rakendatakse arvestusmeetodi muutust vastavaltparagrahvides 49, 52 ja 53 esitatud põhikäsitlusele või paragrahvides 54, 56 ja57 esitatud lubatud alternatiivkäsitlusele.

47. Rahvusvaheliseraamatupidamisstandardi üleminekusätted võivad nõuda arvestusmeetodi muutuserakendamist tagasiulatuvalt või edasiulatuvalt.

48. Kui ettevõte ei ole veelrakendanud uut rahvusvahelist raamatupidamisstandardit, mille IASC onavaldanud, kuid mis ei ole veel jõustunud, soovitatakse ettevõttel avalikustadaarvestusmeetodi tulevase muutuse olemus ja selle muutuse eeldatav mõjuettevõtte puhaskasumile või -kahjumile ja finantsseisundile.

Muud muutused arvestusmeetodites– põhikäsitlus

49. Arvestusmeetodi muutusttuleb rakendada tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui eelnevateperioodidega seotud korrigeerimissummat ei ole võimalik usaldusväärseltkindlaks määrata. Eelmiste perioodide suhtes tehtud korrigeerimine esitataksejaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena. Võrdlusandmeid tuleb korrigeerida,välja arvatud juhul, kui seda on võimatu teha.1

50. Finantsaruanded, kaasa arvatudeelmiste perioodide võrdlusandmed, esitatakse nii, nagu oleks uutarvestusmeetodit kogu aeg kasutatud. Seega korrigeeritakse võrdlusandmed uuelearvestusmeetodile vastavaks. Finantsaruannetes esitatud perioodidest varasemateperioodidega seotud korrigeerimissummat kajastatakse kõige varasema esitatudperioodi jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena. Kogu muu eelnevaidperioode käsitlev informatsioon, nagu näiteks eelnevate perioodidefinantsandmete kokkuvõtted, korrigeeritakse samuti.

51. Võrdlusandmete korrigeerimine eipõhjusta tingimata omanike poolt heaks kiidetud või reguleerivate asutustepoolt registreeritud või neile esitatud finantsaruannete muutmist.Siseriiklikud õigusaktid võivad samas nõuda selliste finantsaruannete muutmist.

52. Arvestusmeetodi muutustrakendatakse edasiulatuvalt, kui paragrahvis 49 sätestatud jaotamata kasumialgsaldo korrigeerimissummat ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata.

53. Kui arvestusmeetodimuutusel on oluline mõju jooksvale või varasematele esitatudaruandeperioodidele või see võib omada olulist mõju tulevastele perioodidele,peab ettevõte avalikustama järgmise informatsiooni:

(a) muutuse põhjused;

(b) aruandeperioodi ja kõigiesitatud perioodide korrigeerimissummad;

(c) võrdlusandmetes esitatudperioodidest varasemate perioodidega seotud korrigeerimissumma; ja

(d) asjaolu, et võrdlusandmeidon korrigeeritud või et seda on võimatu teha.

Muud muutused arvestusmeetodites– lubatud alternatiivkäsitlus

54. Arvestusmeetodi muutustrakendatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui varasemate perioodidegaseotud korrigeerimissummat ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata.Korrigeerimisi võetakse arvesse jooksva perioodi puhaskasumi või -kahjumikindlaksmääramisel. Võrdlusandmed tuleb esitada nii, nagu need onesitatud eelneva perioodi finantsaruannetes. Lisaks esitatakseparagrahvi 49 kohane pro forma lisainformatsioon, välja arvatud juhul, kui sedaon võimatu teha.2

55. Arvestusmeetodi muutusesttulenevad korrigeerimised võetakse arvesse perioodi puhaskasumi või -kahjumikindlaksmääramisel. Samas esitatakse aruandes sageli eraldi veergudestäiendavad võrdlusandmed, aruandeperioodi ja kõigi esitatud eelnevateperioodide puhaskasumi või -kahjumi ja finantsseisundi kohta nii, nagu oleksuut arvestusmeetodit alati kasutatud. Sellise raamatupidamiskäsitluserakendamine võib olla vajalik riikides, kus nõutakse, et finantsaruandedsisaldaksid võrdlusandmeid, mis on kooskõlas eelnevatel perioodidel esitatudfinantsaruannetega.

56. Arvestusmeetodi muutusttuleb rakendada edasiulatuvalt, kui paragrahvi 54 kohaselt aruandeperioodipuhaskasumis või -kahjumis arvesse võetavat summat ei ole võimalikusaldusväärselt kindlaks määrata.

57. Kui arvestusmeetodimuutusel on oluline mõju jooksvale või varasematele esitatud perioodidele võisellel võib olla oluline mõju tulevastele perioodidele, peab ettevõteavalikustama järgmise informatsiooni:

(a) muutuse põhjused;

(b) aruandeperioodipuhaskasumis või -kahjumis kajastatud korrigeerimissumma; ja

(c) iga sellise perioodikorrigeerimissumma, mille kohta on esitatud pro formalisainformatsioon, ja korrigeerimissumma, mis on seotud finantsaruannetesesitatud perioodidele eelnenud perioodidega. Kui pro formainformatsiooni on võimatu esitada, tuleb see asjaolu avalikustada.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

58. Käesolev rahvusvahelineraamatupidamisstandard kehtib nende finantsaruannete kohta, mis hõlmavad 1.jaanuaril 1995 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

 

1

SIC-8: “IAS esmakordne rakendamineraamatupidamise põhialusena”. Selle kohaselt ei tohi siseriiklikeltraamatupidamisnõuetelt IAS-standarditele üleminekust tulenevate muutustekumulatiivset mõju kasumiaruandes kajastada (st standardi IAS 8.54 kohastalternatiivkäsitlust ei rakendata sel juhul, kui IAS standardeid rakendatakseesimest korda raamatupidamise põhialusena).

2

SIC-8: “IAS esmakordne rakendamineraamatupidamise põhialusena”. Selle kohaselt ei tohi siseriiklikeltraamatupidamisnõuetelt IAS-standarditele üleminekust tulenevate muutustekumulatiivset mõju kasumiaruandes kajastada (st et standardi IAS 8.54 kohastalternatiivkäsitlust ei rakendata sel juhul, kui IAS standardeid rakendatakseesimest korda raamatupidamise põhialusena).

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt