Käesoleva muudetud rahvusvaheliseraamatupidamisstandardiga asendatakse standard IAS 7 “Finantsseisundi muutustearuanne”, mille IASC juhatus kinnitas 1977. aasta oktoobris. Muudetud standardjõustus finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1994 või pärast sedaalgavaid aruandeperioode.
Hetkel kuum
SISUKORD
Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendamisjuhiste ning “Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardidei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõnaparagrahv 12).
EESMÄRK
Ettevõtte rahavooge käsitlevinformatsioon on kasulik, kuna selle alusel saavad finantsaruannete kasutajadhinnata ettevõtte suutlikkust teenida ja vajadust kasutada raha ja rahaekvivalente. Majandusotsuste langetamiseks peavad kasutajad hindama ettevõttevõimet teenida raha ja raha ekvivalente ning nende teenimise ajastamist jatõenäosust.
Käesoleva standardi eesmärk on nõudaettevõtte raha ja raha ekvivalentide muutusi kajastava informatsiooni esitamistrahavoogude aruande näol, milles aruandeperioodi jooksul tekitatud rahavoodliigitatakse põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse kaupa.
RAKENDUSALA
1. Ettevõte peab koostamakäesoleva standardi nõuetele vastava rahavoogude aruande ja esitama sellefinantsaruannete lahutamatu osana kõikidel aruandeperioodidel, mille kohtafinantsaruanded esitatakse.
2. Käesoleva standardiga asendatakse1977. aasta juulis kinnitatud standard IAS 7 “Finantsseisundi muutustearuanne”.
3. Ettevõtte finantsaruannetekasutajad on huvitatud sellest, kuidas ettevõte teenib ning kasutab raha jaraha ekvivalente. Selline huvi eksisteerib sõltumata ettevõtte tegevuse laadistja asjaolust, et raha võib mõnel juhul, näiteks finantsasutuse puhul, käsitledaettevõtte toodanguna. Ettevõtted vajavad raha põhimõtteliselt samadeleesmärkidel, olenemata tulutoovate põhitegevusvaldkondade erinevustest. Nadvajavad raha tegutsemiseks, kohustuste tasumiseks ning tulu väljamaksmiseksinvestoritele. Sellest tulenevalt kohustab käesolev standard kõiki ettevõtteidesitama rahavoogude aruannet.
RAHAVOOGE KÄSITLEVASTINFORMATSIOONIST SAADAV KASU
4. Kui rahavoogude aruannetkasutatakse koos ülejäänud finantsaruannetega, annab see informatsiooni, misvõimaldab kasutajatel hinnata muutusi ettevõtte netovaras, ettevõttefinantsstruktuuri (sh selle likviidsust ja maksevõimet) ning ettevõtte võimetmõjutada rahavoogude mahtu ja ajastust, et kohaneda muutuvate tingimuste javõimalustega. Rahavooge käsitlev informatsioon on kasulik, et hinnata ettevõttevõimet teenida raha ja selle ekvivalente ning see võimaldab kasutajatel töötadavälja eri ettevõtete tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse hindamise javõrdlemise mudelid. Samuti suurendab see eri ettevõtete tegevustulemustevõrreldavust, kuna kõrvaldatakse ühesuguste tehingute ja toimingute suhtesrakendatavate eri raamatupidamiskäsitluste kasutamise mõju.
5. Rahavoogusid käsitlevat varasematinformatsiooni kasutatakse tihti tulevaste rahavoogude mahu, ajastuse jatõenäosuse näitajana. Samuti on see kasulik tulevaste rahavoogude varasemateprognooside paikapidavuse kontrollimisel ning kasumlikkuse, raha puhaskäibe jahinnamuutuste mõju omavahelise suhte uurimisel.
MÕISTED
6. Käesolevas standardiskasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:
Raha hõlmab sularaha janõudmiseni hoiuseid.
Raha ekvivalendid onlühiajalised kõrglikviidsed investeeringud, mida saab kergesti konverteeridateadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike.
Rahavood on raha ja rahaekvivalentide laekumised ja väljamaksed.
Põhitegevus on ettevõttepõhiline tulutoov ja muu tegevus, mis ei ole investeerimis- egafinantseerimistegevus
.
Investeerimistegevus onpõhivara ja muude, v.a raha ekvivalentideks mitteloetud investeeringutesoetamine ja võõrandamine
.
Finantseerimistegevus ontegevus, mille tulemusena muutub ettevõtte omakapitali ja laenude suurus jakoosseis
.
Raha ja raha ekvivalendid
7. Raha ekvivalente hoitakselühiajaliste rahaliste kohustuste täitmiseks, mitte investeerimis- või muuleesmärgil. Investeeringut saab käsitleda raha ekvivalendina, kui seda on lihtnekonverteerida teadaoleva suurusega rahasummaks ja selle väärtuse muutumise riskon väike. Seetõttu saab investeeringut tavaliselt käsitleda raha ekvivalendinaainult juhul, kui sellel on lühike lõpptähtaeg, näiteks kuni kolm kuud alatesomandamiskuupäevast. Omakapitali investeeringuid ei käsitleta rahaekvivalentidena, v.a juhul, kui need on oma olemuselt raha ekvivalendid,näiteks eelisaktsiad, millel on kindlaksmääratud lunastuskuupäev ja mis onomandatud pisut enne lunastustähtpäeva.
8. Pangalaene käsitletaksetavaliselt finantseerimistegevusena. Mõnedes riikides moodustab nõudmiseltagasimakstav arvelduskrediit ettevõtete rahavoogude juhtimise lahutamatu osa.Sel juhul käsitletakse arvelduskrediiti raha ja raha ekvivalentidekomponendina. Sellist pangaduskorraldust iseloomustab pangakonto saldo sagekõikumine positiivse jäägi ja limiidiületuse vahel.
9. Rahavood ei hõlma raha või rahaekvivalente moodustavate komponentide vahelisi liikumisi, kuna kõnealusedkomponendid on pigem ettevõtte rahavoogude juhtimise kui põhi-, investeerimis-või finantseerimistegevuse osa. Rahavoogude juhtimine hõlmab üleliigse rahainvesteerimist raha ekvivalentidesse.
RAHAVOOGUDE ARUANDEESITAMINE
10. Rahavoogude aruanne peabkajastama aruandeperioodi põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuserahavoogusid.
11. Ettevõte esitab põhi-,investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood oma äritegevusele kõigeasjakohasemal viisil. Tegevuspõhine liigitamine annab informatsiooni, misvõimaldab selle kasutajatel hinnata kõnealuste tegevusliikide mõju ettevõttefinantsseisundile ning selle raha ja raha ekvivalentide hulgale. Sedainformatsiooni võib kasutada ka kõnealuste tegevusliikide omavaheliste suhetehindamisel.
12. Mõni tehing võib hõlmata karahavoogusid, mis liigituvad erinevalt. Näiteks kui tagasimakstav laenusummasisaldab nii intressi kui ka laenu põhiosa, võib intressi liigitadapõhitegevuse alla ja laenu põhiosa liigitatakse finantseerimistegevuse all.
Põhitegevus
13. Põhitegevusest tulenev rahasummaon põhinäitaja, mis osutab, kas ettevõtte on teeninud piisavalt raha, et makstatagasi laene, säilitada ettevõtte toimimisvõimsust, maksta dividende ja tehauusi investeeringuid, kasutamata väliseid investeerimisallikaid. Põhitegevusevarasemate rahavoogude komponente käsitlev informatsioon on koos muuinformatsiooniga kasulik ka põhitegevuse tulevaste rahavoogude prognoosimisel.
14. Põhitegevuse rahavood tulenevadpeamiselt ettevõtte põhilistest tulutoovatest toimingutest. Seetõttu tulenevadneed üldjuhul tehingutest ja muudest sündmustest, mis mõjutavad puhaskasumitvõi -kahjumit. Põhitegevuse rahavood on näiteks:
(a) raha laekumine kaupade müügistja teenuste osutamisest;
(b) raha laekumine kasutus-,komisjoni- ja muude tasudena ning muu tuluna;
(c) raha maksmine tarnijatele kaupadeja teenuste eest;
(d) raha maksmine töötajatele jatöötajate eest;
(e) raha laekuminekindlustusettevõtetel ja viimaste poolt tehtud väljamaksed seoseskindlustuspreemiate, nõuete, aastamaksete ja muude kindlustushüvitistega;
(f) makstud või tagastatud tulumaks,v.a juhul, kui neid on võimalik konkreetselt seostada investeerimis- võifinantseerimistegevusega, ja
(g) raha laekumine või väljamakse,mis on seotud kauplemise eesmärgil hoitavate lepingutega.
Mõnede tehingutega, näitekspõhivahendi müügiga, võib kaasneda tulu või kahjum, mida võetakse arvessepuhaskasumi või -kahjumi kindlaksmääramisel. Siiski liigitatakse tehingutegaseotud rahavood investeerimistegevuse rahavoogudeks.
15. Ettevõte võib omadaväärtpabereid ja laene kauplemise eesmärgil, mis sel juhul sarnanevadspetsiaalselt edasimüügiks soetatud varudega. Seetõttu liigitataksekaubeldavate väärtpaberite ostmise ja müügiga seotud rahavood põhitegevusealla. Samuti liigitatakse põhitegevuse alla finantsasutuste tehtud rahalisedettemaksed ja antud laenud, sest need on seotud kõnealuste ettevõtete peamisetulutoova tegevusega.
Investeerimistegevus
16. Investeerimistegevusega seotudrahavoogude eraldi avalikustamine on oluline, kuna kõnealused rahavoodnäitavad, kui suuri kulutusi on tehtud tulevaste tulude ja rahavoogudeteenimiseks kavandatud ressurssidele. Investeerimistegevusega seotud rahavoodon näiteks:
(a) raha maksmine materiaalsepõhivara, immateriaalse vara ja muu põhivara soetamiseks. Kõnealused maksedhõlmavad ka kapitaliseeritud arendusväljaminekuid ja ettevõtte enda valmistatudmateriaalset põhivara;
(b) raha laekumine materiaalsepõhivara, immateriaalse vara ja muu põhivara müügist;
(c) raha väljamaksed teisteettevõtete omakapitali- või võlainstrumentide ning ühisettevõtmistes osaluseomandamise eesmärgil (v.a raha ekvivalentidena käsitletavate või kauplemiseeesmärgil hoitavate instrumentide eest makstud raha);
(d) raha laekumine teiste ettevõteteomakapitali- ja võlainstrumentide ning ühisettevõtmistes osaluse müügist (v.araha laekumine raha ekvivalentidena käsitletavate ja kauplemise eesmärgilhoitavate instrumentide müügist);
(e) raha ettemaksed ja laenu andmineteistele isikutele (v.a finantsasutuste tehtud ettemaksed ja antud laenud);
(f) teistele isikutele tehtudettemaksete ja antud laenude laekumine (v.a finantsasutuste ettemaksed jalaenud);
(g) raha väljamakse futuur-, forward-,optsiooni- ja swap-lepingute eest, v.a juhul, kui kõnealused lepingud onsoetatud kauplemise eesmärgil või kui maksed liigitatakse finantseerimistegevusealla, ja
(h) raha laekumine futuur-, forward-,optsiooni- ja swap-lepingute eest, v.a juhul, kui kõnealused lepingud onsoetatud kauplemise eesmärgil või kui raha laekumine liigitataksefinantseerimistegevuse alla.
Kui lepingut käsitletakse riskimaandamislepinguna,siis liigitatakse kõnealuse lepinguga seotud rahavoogusid samal viisil nagumaandatava objektiga seotud rahavoogusid.
Finantseerimistegevus
17. Finantseerimistegevusega seotudrahavoogude eraldi avalikustamine on oluline, sest see võimaldab prognoosidaettevõtte rahastajate nõudeid tulevaste rahavoogude kohta.Finantseerimistegevusega seotud rahavood on näiteks:
(a) raha laekumine aktsiate ja muudeomakapitaliinstrumentide emiteerimisest;
(b) ettevõtte aktsiate omandamiseksvõi tagasiostmiseks tehtud väljamaksed omanikele;
(c) raha laekumine võlakohustuste,laenude, vekslite, võlakirjade, hüpoteekide emiteerimisest ja muust lühi- võipikaajalisest laenamisest;
(d) laenatud rahasummadetagasimaksmine ja
(e) rentniku poolt tehtud raha väljamaksedkapitalirendiga seotud tasumata kohustiste vähendamiseks.
PÕHITEGEVUSE RAHAVOOGUDE KAJASTAMINE
18. Ettevõte peab põhitegevuserahavoogude kajastamisel kasutama kas:
(a) otsemeetodit, millekohaselt avalikustatakse raha brutolaekumiste ja -väljamaksete põhiliigid,või
(b) kaudmeetodit, millekohaselt puhaskasumit või -kahjumit korrigeeritakse mitterahaliste tehingute,varasema või tulevase põhitegevusega seotud tekkepõhiselt kajastatud maksete ja-laekumiste ning edasilükatud maksete ja laekumiste ning investeerimis- võifinantseerimistegevuse rahavoogudega seotud tulude või kulude mõjuga.
19. Ettevõtetel soovitataksepõhitegevusega seotud rahavoogusid kajastada otsesmeetodil. Otsemeetodirakendamine annab informatsiooni, mis on kasulik tulevaste rahavoogudeprognoosimisel ning mis ei ole kättesaadav kaudmeetodi rakendamisel.Otsemeetodi korral on võimalik saada informatsiooni raha brutolaekumiste ja-väljamaksete põhiliikide kohta kas:
(a) ettevõtteraamatupidamisregistritest või
(b) korrigeerides müügitulu, müüdudtoodete ja teenuste maksumust (finantsasutuste puhul intressitulu ja -kulu ningmuid sarnaseid tulusid ja kulusid) ning kasumiaruande muid kirjeid:
(i) varude ning põhitegevusega seotud nõuete ja võlgademuutumisega aruandeperioodil;
(ii) muude mitterahaliste kirjetega ja
(iii) muude kirjetega, millega seotud maksed ja laekumisedkuuluvad investeerimis- või finantseerimistegevuse rahavoogude alla.
20. Kaudsmeetodi rakendamiselmääratakse põhitegevuse rahavoogude netotulem, korrigeerides puhaskasumit või-kahjumit vastavalt järgmistele mõjudele:
(a) varude ning põhitegevusegaseotud nõuete ja võlgade muutumisega aruandeperioodil;
(b) mitterahaliste kirjetega, ntamortisatsioon, eraldised, edasilükatud maksud, realiseerimata valuutatulud ja-kulud, sidusettevõtete jaotamata kasum ja vähemusosalus; ja
(c) kõigi muude kirjetega, millegaseotud maksed ja laekumised kuuluvad investeerimis- või finantseerimistegevuserahavoogude alla.
Teise võimalusena võib kaudmeetoditkasutades põhitegevuse rahakäibe netotulemi välja tuua, näidates kasumiaruandeskajastatud tulusid ja kulusid ning aruandeperioodi jooksul varudes ningpõhitegevusega seotud nõuetes ja võlgades toimunud muutusi.
INVESTEERIMIS- JAFINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOGUDE KAJASTAMINE
21. Ettevõte peab kajastamaeraldi investeerimis- võifinantseerimistegevusega seotud rahabrutolaekumiste ja -väljamaksete põhiliike, v.a paragrahvides 22 ja 24kirjeldatud rahavood, mida kajastatakse netosummana.
RAHAVOOGUDE KAJASTAMINE NETOSUMMANA
22. Netosummana võib kajastadajärgmisi põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogusid:
(a) klientide nimel tehtudväljamaksed või raha laekumine, kui rahavood kajastavad pigem klientide kuiettevõtte tegevust, ja
(b) selliste varaobjektideeest laekunud ja makstud raha, mida iseloomustavad kiire käive, suured kogusedja lühikesed lõpptähtajad.
23. Paragrahvi 22(a) osutatudrahalaekumised ja -väljamaksed on näiteks:
(a) nõudmiseni hoiuste vastuvõtmineja väljamaksmine panga poolt;
(b) investeerimisettevõtte klientidevahendite haldamine ja
(c) rendisummade koguminekinnisvaraomanike nimel ja maksmine neile.
Paragrahvi 22(b) osutatudrahalaekumised ja -väljamaksed on näiteks need, mis on seotud:
(a) krediitkaardiklientide tasutudpõhisummadega;
(b) investeeringute ostmise jamüümisega ja
(c) muude lühiajaliste laenudega,näiteks kuni kolme kuu pikkuse tagastamistähtajaga laenudega.
24. Netosummana võib kajastadafinantsasutuse kõigi järgmiste toimingutega seotud rahavoogusid:
(a) fikseeritud tähtpäevagahoiuste vastuvõtmise ja väljamaksmisega seotud rahalaekumised ja -väljamaksed;
(b) hoiuste paigutamineteistesse finantsasutustesse ja nende väljavõtmine sealtning
(c) klientidele ettemaksetetegemine ja laenude andmine ning kõnealuste ettemaksete ja laenude tagasimaksmine.
VÄLISVALUUTA RAHAVOOD
25. Välisvaluutas toimunudtehingutest tulenevaid rahavooge tuleb kajastada ettevõtte aruandevaluutas,kohaldades välisvaluuta summa suhtes maksepäeval aruande- ja välisvaluuta vahelkehtinud valuutakurssi.
26. Välisriikides asuvatetütarettevõtete rahavood tuleb ümber arvutada vastavalt maksepäeval aruande- javälisvaluuta vahel kehtinud valuutakursile.
27. Välisvaluutas nomineeritudrahavoogusid kajastatakse kooskõlas standardiga IAS 21 “Valuutakursi muutustemõju”. See lubab kasutada tegelikule valuutakursile ligilähedast kurssi.Näiteks võib välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel või välisriigisasuva tütarettevõtte rahavoogude ümberarvestamisel kasutada aruandeperioodikaalutud keskmist vahetuskurssi. Kuid IAS 21 ei luba välisriigis asuvatütarettevõtte rahavoogude ümberarvestamisel kasutada bilansi koostamise päevalkehtivat vahetuskurssi.
28. Välisvaluuta kursimuutustesttulenevad realiseerimata tulud ja kulud ei ole rahavood. Rahavoogude aruandeskajastatakse siiski kursimuutuste mõju välisvaluutas hoitavale või maksmiselekuuluvale rahale ja raha ekvivalentidele, et kooskõlastada raha ja rahaekvivalente aruandeperioodi algul ja lõpul. Kõnealune summa kajastatakse põhi-,investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudest eraldi ning see sisaldab(võimalikke) erinevusi, mis oleksid tekkinud juhul, kui nende rahavoogudeümberarvestamisel oleks kasutatud aruandeperioodi lõpul kehtinud valuutakursse.
ERAKORRALISED KIRJED
29. Erakorraliste kirjetegaseotud rahavood tuleb liigitada vastavalt vajadusele põhi-, investeerimis- võifinantseerimistegevuse rahavoogudeks ning avalikustada eraldi.
30. Erakorraliste kirjetega seotudrahavood avalikustatakse rahavoogude aruandes eraldi, vastavalt sellele, kasneed tulenevad põhi-, investeerimis- või finantseerimistegevusest, etvõimaldada kasutajatel aru saada nende olemusest ning nende mõjust ettevõttepraegustele ja tulevastele rahavoogudele. Need rahavood avalikustatakse lisakssellele, et eraldi avalikustatakse standardiga IAS 8 “Perioodi puhaskasum või-kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites” nõutavate erakorralistekirjete sisu ja summa.
INTRESSID JA DIVIDENDID
31. Laekunud ja väljamakstudintressidest ja dividendidest tulenevad rahavood tuleb avalikustada eraldi.Iga kirje tuleb liigitada järjepidevalt aruandeperioodist aruandeperioodipõhi-, investeerimis- või finantseerimistegevuse alla.
32. Aruandeperioodi jooksul makstudintresside kogusumma avalikustatakse rahavoogude aruandes, olenemata sellest,kas see summa on näidatud kasumiaruandes kuluna või kapitaliseeritud vastavaltstandardis IAS 23 “Laenukasutuse kulutused” lubatud alternatiivkäsitlusele.
33. Finantsasutuste puhulliigitatakse makstud intressid ning laekunud intressid ja dividendid tavaliseltpõhitegevuse rahavoogudeks. Muude ettevõtete puhul puudub nende rahavoogudeliigitamise suhtes üksmeel. Makstud intressid ning laekunud intressid jadividendid võib liigitada põhitegevuse rahavoogudeks, kuna need mõjutavadpuhaskasumit või -kahjumit. Teise võimalusena võib makstud intressid ninglaekunud intressid ja dividendid liigitada vastavalt finantseerimistegevuserahavoogudeks ning investeerimistegevuse rahavoogudeks, kuna need on vastavaltraha saamisega seotud kulutused või investeeringutelt laekunud tulud.
34. Väljamakstud dividendid võibliigitada finantseerimistegevuse rahavooks, kuna need on raha saamisega seotudkulutused. Samuti võib makstud dividendid liigitada põhitegevuse rahavoogudealla, aitamaks infotarbijatel hinnata ettevõtte suutlikkust maksta dividendepõhitegevusest teenitud rahast.
TULUMAKS
35. Tulumaksuga seotudrahavood tuleb kajastada eraldi ning liigitada põhitegevuse rahavoogudeks, v.ajuhul, kui need on konkreetselt seotud finantseerimis- võiinvesteerimistegevusega.
36. Tulumaks tekib rahavoogudearuandes põhi-, investeerimis- või finantseerimistegevuseks liigitatudrahavooge tekitavate tehingute tulemusena. Kuigi tulumaksukulu võib teatudjuhtudel seostada investeerimis- või finantseerimistegevusega, on sellekohaseidtulumaksu rahavoogusid tihti võimatu liigitada ning need võivad tekkida aluseksoleva tehinguga seotud rahavoost erineval perioodil. Seepärast liigitataksetasutud tulumaks tavaliselt põhitegevuse rahavooks. Juhul kui tulumaksugaseotud rahavooge on otstarbekas seostada ühe kindla tehinguga, millesttulenevad rahavood liigitatakse investeerimis- või finantseerimistegevuseks,liigitatakse ka tulumaksuga seotud rahavood vastavalt vajadusele investeerimis-või finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Kui tulumaksu rahavood hõlmavadrohkem kui üht tegevusliiki, avalikustatakse tasutud maksude kogusumma.
INVESTEERINGUD TÜTAR- JASIDUSETTEVÕTETESSE NING ÜHISETTEVÕTMISTESSE
37. Kapitaliosaluse- võisoetusmaksumuse meetodil kajastatud investeeringute kohta sidus- või tütarettevõtetesesitab investor rahavoogude aruandes ainult enda ja investeeringuobjektivahelised rahavood, näiteks dividendid ja ettemaksed.
38. Ettevõte, mis kajastab omaosalust ühiselt kontrollitavas majandusüksuses (vt IAS 31 “Finantsaruandlusühisettevõtmistes osalemise kohta”), kasutades proportsionaalsetkonsolideerimist, kajastab konsolideeritud rahavoogude aruandes omaproportsionaalset osa ühiselt kontrollitava majandusüksuse rahavoogudest.Ettevõte, mis kajastab kõnealust osalust kapitaliosaluse meetodit kasutades,kajastab rahavoogude aruandes ühiselt kontrollitavasse majandusüksusesse tehtudinvesteeringutega ja sealt saadud dividendidega ning muude enda ja ühiseltkontrollitava majandusüksuse vaheliste maksete ja laekumistega seotudrahavoogusid.
TÜTARETTEVÕTETE JA MUUDE ÄRIÜKSUSTEOMANDAMINE JA VÕÕRANDAMINE
39. Tütarettevõtete ja muudeäriüksuste omandamise ja võõrandamisega seotud rahavoogude koondsummad tulebkajastada eraldi ning liigitada investeerimistegevuseks.
40. Ettevõte peab avalikustamaaruandeperioodi jooksul toimunud tütarettevõtete ja muude äriüksuste omandamisening võõrandamise kohta summeeritult järgmise informatsiooni:
(a) ostu või võõrandamisekogutasu;
(b) omandamisel võivõõrandamisel rahas ja raha ekvivalentides tasutud osa;
(c) raha ja raha ekvivalendidomandatud või võõrandatud tütarettevõttes või muus äriüksusesning
(d) omandatud või võõrandatudtütarettevõtte või äriüksuse vara ja kohustised, v.a raha või rahaekvivalendid, summeerituna põhiliikide kaupa.
41. Tütarettevõtete ja muudeäriüksuste omandamise ja võõrandamisega seotud rahavoogude eraldi kajastamineühe kirjena, koos täiendava informatsiooni avalikustamisega omandatud võivõõrandatud vara ja kohustiste summa kohta, aitab eristada neid rahavoogusidmuudest põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudest.Omandamisega seotud rahavoogusid ei korrigeerita võõrandamisega seotudrahavoogude mõjuga.
42. Rahavoogude aruandes esitatakseomandamis- või müügitasuna väljamakstud või laekunud raha koondsumma, milleston maha arvatud omandatud või võõrandatud raha ja raha ekvivalendid.
MITTERAHALISED TEHINGUD
43. Rahavoogude aruandestjäetakse välja need investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud tehingud,mis ei nõua raha ega raha ekvivalentide kasutamist. Kõnealusedtehingud avalikustatakse finantsaruannete muudes osades nii, et on esitatudkogu asjakohane informatsioon kõnealuste investeerimis- jafinantseerimistehingute kohta.
44. Paljud investeerimis- jafinantseerimistehingud ei mõjuta otseselt jooksvaid rahavoogusid, kuigi needmõjutavad ettevõtte kapitali- ja varad struktuuri. Mitterahaliste tehinguteväljajätmine rahavoogude aruandest on kooskõlas rahavoogude aruande eesmärgiga,kuna aruandeperioodil ei kaasne nendega rahavoogusid. Mitterahalised tehingudon näiteks:
(a) vara omandamine selle varagaotseselt seotud kohustiste võtmise teel või kapitalirendi kaudu;
(b) ettevõtte omandamine aktsiateemiteerimise kaudu ja
(c) võla konverteerimineomakapitaliks.
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDEKOMPONENDID
45. Ettevõte peab avalikustamaraha ja raha ekvivalentide komponendid ning näitama rahavoogude aruandeskajastatud summade ja samaväärsete bilansis kajastatud kirjete vahelisesobituse.
46. Arvestades maailmas kasutatavateerinevate rahavoogude juhtimistavade ja panganduskorralduse mitmekesisust ningjärgimaks standardi IAS 1 “Finantsaruannete esitamine” nõudeid, avalikustabettevõte raha ja raha ekvivalentide koosseisu määramise põhimõtted.
47. Raha ja raha ekvivalentidekomponentide määramise metoodika muutuste, näiteks varem ettevõtteinvesteeringute portfelli kuuluvana käsitletud finantsinstrumentide liigitamisemuutumise, mõju kajastatakse vastavalt standardile IAS 8 “Perioodi puhaskasumvõi -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites”.
MUU AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON
48. Ettevõte peab avalikustamakoos juhtkonna kommentaaridega ettevõtte valduses olevad olulised raha ja rahaekvivalentide summad, mida kontsern ei saa kasutada.
49. On mitmeid olukordi, kuskontsern ei saa kasutada ettevõtte valduses olevat raha ja raha ekvivalente.Näiteks võib tuua olukorra, kui raha ja raha ekvivalendid kuuluvadtütarettevõttele, mis tegutseb riigis, kus kohaldatakse valuutavahetuse võimuid juriidilisi piiranguid, mistõttu emaettevõttel ega teisteltütarettevõtetel ei ole võimalik kõnealuseid summasid üldiselt kasutada.
50. Täiendav informatsioon võib ollakasutajate jaoks vajalik, aidates mõista ettevõtte finantsseisundit jalikviidsust. Sellise informatsiooni avalikustamine koos juhtkonna kommentaarigaon soovitatav ja see võib sisaldada järgmist:
(a) kasutamata laenulimiidid, mis onkasutatavad tulevase põhitegevuse jaoks ja põhivara soetamisest tulenevatesiduvate kohustuste täitmiseks, märkides ära kõnealuste laenulimiitidekasutamise võimalikud piirangud;
(b) ühisettevõtmistes osalemisegaseotud põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogude koondsummad,kasutades proportsionaalset konsolideerimist;
(c) toimimisvõimsuse suurendamistkajastavate rahavoogude koondsumma, esitatuna eraldi toimimisvõimsuse säilitamiseksvajalikest rahavoogudest, ja
(d) kõigi aruandes esitatudtegevusvaldkondade ja geograafiliste segmentide põhi-, investeerimis- jafinantseerimistegevuse rahavoogude summad (vt IAS 14 “Segmendiaruandlus”).
51. Toimimisvõimsuse suurendamistkajastavate rahavoogude avalikustamine eraldi toimimisvõimsuse säilitamiseksvajalikest rahavoogudest aitab kasutajatel otsustada, kas ettevõte investeeribpiisavalt oma toimimisvõimsuse säilitamiseks. Ettevõte, milles ei tehtapiisavalt investeeringuid oma toimimisvõimsuse säilitamiseks, võib lühiajaliselikviidsuse ja omanikele tehtavate väljamaksete nimel halvendada tulevastkasumlikkust.
52. Rahavoogude avalikustaminesegmentide lõikes aitab infotarbijatel paremini mõista ettevõtte kui terviku jaselle koosseisu kuuluvate üksuste rahavoogude vahelisi suhteid ning segmentideraha kasutusvõimalusi ja rahavoogude varieeruvust.
JÕUSTUMISKUUPÄEV
53. Käesolevat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit rakendatakse finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1.jaanuaril 1994 või pärast seda algavaid aruandeperioode.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Ajakirjaniku kõne maksuvõlglasele aitas riigikassat täita
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele