Jaga lugu:

IAS12 Tulumaks

1996. aasta oktoobris võttis IASC juhatus vastu muudetud standardi IAS 12 “Tulumaks” (muudetud 1996), millega asendati standard IAS 12 “Tulumaksu arvestus” (ümber kujundatud 1994). Kõnealune muudetud standard jõustus finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1998 või pärast seda algavaid perioode.

1999. aasta mais muudeti standardigaIAS 10 “Bilansipäevajärgsed sündmused” (muudetud 1999) paragrahvi 88. Muudetudtekst jõustus raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril2000 või pärast seda algavaid perioode.

2000. aasta aprillis muudetiparagrahve 20, 62(a) ja 64 ning lisa A paragrahve A10, A11 ja B8, et uuendadaviiteid ja terminoloogiat seoses standardi IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud”väljaandmisega.

2000. aasta oktoobris kiitis IASCjuhatus heaks standardi IAS 12 muudatused, millega lisati paragrahvid 52A, 52B,65A, 81(i), 82A, 87A, 87B, 87C ja 91 ning jäeti välja paragrahvid 3 ja 50.Kõnealuste piiratud muudatustega täpsustati dividendidega kaasneva tulumaksuraamatupidamiskäsitlust. Muudetud tekst jõustus raamatupidamise aastaaruannetesuhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2001 või pärast seda algavaid perioode.

Standardiga IAS 12 on seotudjärgmised SIC tõlgendused:

– SIC-21: “Tulumaks – ümberhinnatudmitteamortiseeritavate varade katmine" ja

– SIC-25: “Tulumaks – ettevõtte võiselle omanike maksustaatuse muutused.”

 

SISSEJUHATUS

Käesoleva standardiga (edaspidi “IAS12 (muudetud)”) asendatakse standard IAS 12 “Tulumaksu arvestus” (edaspidi“esialgne IAS 12”). Standardit IAS 12 (muudetud) rakendatakse 1. jaanuaril 1998või pärast seda algavate arvestusperioodide suhtes. Põhilised muutusedvõrreldes esialgse standardiga IAS 12 on järgmised:

1. Esialgse standardi IAS 12kohaselt peab ettevõte kasutama edasilükkunud maksu arvestamisel kasedasilükkamismeetodit või kohustise meetodit, mida vahel tuntakse kakasumiaruande kohustise meetodina. Standardi IAS 12 (muudetud) kohaselt onedasilükkamismeetodi kasutamine keelatud ja nõutakse teistsugust kohustisemeetodit, mida vahel tuntakse ka bilansilise kohustise meetodina.

Kasumiaruande kohustise meetodipuhul keskendutakse ajastuse erinevustele, samal ajal kui bilansilise kohustisemeetodi puhul keskendutakse ajutistele erinevustele. Ajastuse erinevused onerinevused maksustatava kasumi ja raamatupidamisliku kasumi vahel, mis tekivadühel perioodil ning tühistuvad ühe või mitme järgneva perioodi jooksul.Ajutised erinevused on erinevused vara või kohustise maksustamisbaasi jabilansilise maksumuse vahel. Vara või kohustise maksustamisbaas on kõnealusevara või kohustise maksustamisel arvessevõetav summa.

Kõik ajastuse erinevused on ajutisederinevused. Ajutised erinevused tekivad ka järgmistel juhtudel, millestajastuse erinevusi ei teki (kuigi esialgses standardis IAS 12 käsitleti neidsamuti nagu tehinguid, mis tekitavad ajastuse erinevusi):

(a) tütarettevõtted, sidusettevõttedvõi ühisettevõtmised ei ole jaotanud emaettevõttele või investorile kogu omakasumit;

(b) varad hinnatakse ümber jamaksustamisel ei tehta samaväärses mahus korrigeerimisi ning

(c) omandamisena liigitatavateäriühenduste puhul jaotub soetusmaksumus omandatud identifitseeritavatelevaradele ja kohustistele, lähtudes nende õiglasest väärtusest, aga maksuarvestuseosas vastavaid täpsustusi ei tehta.

Esineb ka taolisi ajutisi erinevusi,mis ei ole ajastuse erinevused, näiteks ajutised erinevused, mis tekivadjärgmistel juhtudel:

(a) aruandva majandusüksuseäritegevuse lahutamatuks osaks oleva välismaise äriüksuse mittemonetaarsedvarad ja kohustised arvestatakse ümber algsete valuutakurssidega;

(b) mittemonetaarseid varasid jakohustisi korrigeeritakse vastavalt standardile IAS 29 “Finantsaruandlushüperinflatiivsetes majanduskeskkondades” või

(c) vara või kohustise bilansilinemaksumus esmasel arvele võtmisel erineb selle algsest maksustamisbaasist.

2. Esialgne IAS 12 lubas ettevõtteledasilükkunud tulumaksu varasid ja -kohustisi mitte kajastada, kui olidpõhjendatud tõendid selle kohta, et ajastuse erinevused märkimisväärseajaperioodi jooksul tulevikus ei tühistu. Standardiga IAS 12 (muudetud) nähakseette, et ettevõte peab kajastama kõikidest ajutistest erinevustest tulenevatedasilükkunud tulumaksu kohustist või (teatavatel tingimustel) edasilükkunud tulumaksuvara, välja arvatud teatavatel allpool esitatud erandjuhtudel.

3. Esialgse standardiga IAS 12 nõutijärgmist:

(a) ajastuse erinevustest tulenevaidedasilükkunud tulumaksu varasid tuleb kajastada siis, kui võib põhjendatulteeldada, et need realiseeruvad, ning

(b) maksukahjumitest tulenevaidedasilükkunud tulumaksu varasid kajastatakse varana ainult juhul, kui eieksisteeri põhjendatud kahtlust, et maksustatav tulu tulevikus ei ole kahjumisttulenenud maksueelise realiseerimiseks piisav. Esialgne standard IAS 12 lubas(kuid ei nõudnud) tulumaksu kahjumist tulenenud tulevase kasu kajastamiseedasilükkamist kuni selle realiseerimiseni.

Standardiga IAS 12 (muudetud) onette nähtud, et edasilükkunud tulumaksu varasid kajastatakse juhul, kui ontõenäoline selliste maksustatavate kasumite tekkimine, mille arvel on võimalikedasilükkunud tulumaksu varasid kasutada. Ettevõte, millel on varem esinenudmaksukahjumeid, kajastab edasilükkunud tulumaksu vara ainult selles ulatuses ,milles ettevõttel on piisavalt maksustatavaid ajutisi erinevusi või on olemasmuid veenvaid tõendeid selle kohta, et tulevikus tekib piisav maksustatavkasum.

4. Erandina paragrahvis 2kehtestatud üldnõudest keelab standard IAS 12 (muudetud) edasilükkunudtulumaksu kohustiste ja varade kajastamise olukorras, mis on tingitudsellistest varadest või kohustistest, mille bilansiline maksumus esmasel arvelevõtmisel erineb nende esialgsest maksustamisbaasist.  Kuna sellega eikaasne ajastuse erinevusi, siis esialgse standardi IAS 12 kohaselt ei tekkinudka edasilükkunud tulumaksu varasid ega kohustisi.

5. Esialgse standardiga IAS 12 nähtiette, et tütarettevõtete või sidusettevõtete jaotamata kasumitelt makstavattulumaksu peab kajastama, välja arvatud juhul, kui võib põhjendatult eeldada,et need kasumid jäävad jaotamata või ei tekita jaotamine maksukohustist.Standard IAS 12 (muudetud) keelab selliste edasilükkunud tulumaksu kohustiste(ja nendega seotud kumulatiivsetest kursierinevustest tulenevate kohustiste)kajastamise sel määral, mil:

(a) emaettevõte, investor võiühisettevõtja suudab kontrollida ajutise erinevuse tühistumise ajastamist ja

(b) on tõenäoline, et ajutineerinevus ei tühistu lähemas tulevikus.

Kui selle keelu tulemusena eikajastu ühtegi edasilükkunud tulumaksu kohustist, nähakse standardiga IAS 12(muudetud) ette, et ettevõte peab avalikustama asjaomaste ajutiste erinevustekogusumma.

6. Esialgses standardis IAS 12 eikäsitletud selgesõnaliselt õiglase väärtuse korrigeerimisi äriühenduste korral.Sellised korrigeerimised tekitavad ajutisi erinevusi ja standardiga IAS 12(muudetud) on ette nähtud, et ettevõte kajastaks ka sellest tulenevatedasilükkunud tulumaksu kohustist või (vastavalt kajastamise tõenäosusekriteeriumile) vara ning võtaks selle mõju arvesse firmaväärtuse või negatiivsefirmaväärtuse tuletamisel. Samas keelab standard IAS 12 (muudetud)edasilükkunud tulumaksu kohustiste kajastamise, mis tulenevad firmaväärtusestendast (kui firmaväärtuse amortisatsiooni ei saa maksustamise eesmärgil mahaarvata), ning edasilükkunud tulumaksu varade kajastamise, mis tulenevadedasilükkunud tuluna käsitletavast negatiivsest firmaväärtusest.

7. Esialgse IAS 12 kohaselt ettevõtevõis kajastada, kuid ei pidanud kajastama varade ümberhindamisega seotudedasilükkunud tulumaksu kohustist. Standardiga IAS 12 (muudetud) nähakse ette,et ettevõte peab kajastama varade ümberhindamisega seotud edasilükkunudtulumaksu kohustise.

8. Teatavate varade või kohustistebilansilise maksumuse katmise tagajärg maksustamise osas võib sõltuda katmise võitasumise viisidest, näiteks:

(a) mõnedes riikides on kapitalikasvutulu maksumäär erinev, võrreldes muu maksustatava tuluga; ja

(b) mõnedes riikides on maksustamiseeesmärgil mahaarvatav summa vara müümise korral suurem, võrreldesamortisatsioonina mahaarvatavast summast.

Esialgne IAS 12 ei sisaldanudselliste edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste mõõtmist käsitlevaidjuhiseid. Standardiga IAS 12 (muudetud) on ette nähtud, et edasilükkunudtulumaksu kohustiste ja edasilükkunud tulumaksu vara mõõtmine peab põhinemaettevõtte eeldatava varade või kohustiste bilansiliste maksumuste katmise võitasumise viisiga kaasneval tulumaksul.

9. Esialgses standardis IAS 12 eiolnud selgesõnaliselt määratletud, kas edasilükkunud tulumaksu vara jakohustisi võib diskonteerida. Standard IAS 12 (muudetud) keelab edasilükkunudtulumaksu varade ja kohustiste diskonteerimise. Standardi IAS 22 “Äriühendused”paragrahvi 39(i) muudatus keelab äriühendusega omandatud edasilükkunudtulumaksu varade ja kohustiste diskonteerimise. Varem ei keelanud ega kakohustanud standardi IAS 22 paragrahv 39(i) äriühendusest tulenevateedasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste diskonteerimist.

10. Esialgses standardis IAS 12 eimääratletud, kas ettevõte peab edasilükkunud tulumaksu saldosid liigitama lühi-või pikaajalisteks varadeks ja kohustisteks. Standardiga IAS 12 (muudetud)nähakse ette, et ettevõte, mis kasutab lühi- ja pikaajalise eristust, ei tohiksliigitada edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustisi lühiajalisteks.

11. Esialgses standardis IAS 12 olimärgitud, et edasilükkunud tulumaksu deebet- ja kreeditsaldod võib saldeerida.Standardis IAS 12 (muudetud) on kehtestatud rangemad saldeerimistingimused, mispõhinevad suuresti tingimustel, mis on kehtestatud finantsvaradele ja -kohustistelestandardiga IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine”.

12. Esialgses standardis IAS 12nõuti tulumaksu kulu ja raamatupidamisliku kasumi vahelise suhteavalikustamist, kui see ei selgu aruandva ettevõtte riigis kehtivate maksumääradekaudu. Standard IAS 12 (muudetud) nõuab informatsiooni avalikustamist kas ühelvõi mõlemal järgmisel kujul:

(i) maksukulu (-tulu) ja rakendatava(te) maksumäära(de)gakorrutatud raamatupidamisliku kasumi arvuline võrdlus või

(ii) keskmise tegeliku maksumäära ja rakendatava maksumääraarvuline võrdlus.

Samuti nõuab standard IAS 12(muudetud) selgitusi rakendatava(te) maksumäära(de) muutuste kohta, võrreldeseelmise aruandeperioodiga.

13. Standardiga IAS 12 (muudetud)kehtestatud uued avalikustamisnõuded hõlmavad järgmist:

(a) iga ajutise erinevuse liigi osaskasutamata maksukahjumid ja kasutamata maksukrediidid:

(i) kajastatud edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustistesumma ja

(ii) kasumiaruandes kajastatud edasilükkunud tulumaksu tuluvõi kulu summa, kui sellest ei ole võimalik bilansis kajastatud summademuutuste alusel aru saada;

(b) lõpetatud tegevusvaldkondadeosas tulumaksu kulu, mis on seotud järgmiste asjaoludega:

(i) tegevuse lõpetamisega kaasnev kasum või kahjum ja

(ii) lõpetatud tegevusvaldkonna tavategevuse kasum võikahjum ja

(c) edasilükkunud tulumaksu varasumma ja selle kajastamist toetav tõendusmaterjal, kui:

(i) edasilükkunud tulumaksu vara kasutamine sõltubtulevastest maksustavatest kasumitest, mis ületavad olemasolevate maksustavate ajutisteerinevuste tühistumisest saadavad kasumid, ja

(ii) ettevõte on kandnud jooksval võieelneval perioodil kahjumit maksupiirkonnas, millega on seotud edasilükkunudtulumaksu varad.

SISUKORD

  <_o3a_p /> Paragrahvid <_o3a_p /> Eesmärk <_o3a_p />   <_o3a_p /> Rakendusala <_o3a_p /> 1–4 <_o3a_p /> Mõisted <_o3a_p /> 5–11 <_o3a_p /> Maksustamisbaas <_o3a_p /> 7–11 <_o3a_p /> Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustiste ja varade kajastamine <_o3a_p /> 12–14 <_o3a_p /> Edasilükkunudtulumaksu kohustiste ja varade kajastamine <_o3a_p /> 15–45 <_o3a_p /> Maksustatavad ajutised erinevused <_o3a_p /> 15–23 <_o3a_p /> Äriühendused <_o3a_p /> 19 <_o3a_p /> Õiglases väärtuses arvele võetud varad <_o3a_p /> 20 <_o3a_p /> Firmaväärtus <_o3a_p /> 21 <_o3a_p /> Vara või kohustise esmane arvelevõtmine <_o3a_p /> 22–23 <_o3a_p /> Mahaarvatavad ajutised erinevused <_o3a_p /> 24–33 <_o3a_p /> Negatiivne firmaväärtus <_o3a_p /> 32 <_o3a_p /> Vara või kohustise esmane arvelevõtmine <_o3a_p /> 33 <_o3a_p /> Kasutamata maksukahjumid ja kasutamata maksukrediidid <_o3a_p /> 34–36 <_o3a_p /> Bilansis kajastamata edasilükkunud tulumaksu varade ümberhindamine <_o3a_p /> 37 <_o3a_p /> Investeeringud tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse ning osalus ühisettevõtmistes <_o3a_p /> 38–45 <_o3a_p /> Mõõtmine <_o3a_p /> 46–56 <_o3a_p /> Tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu kajastamine <_o3a_p /> 57–68 <_o3a_p /> Kasumiaruanne <_o3a_p /> 58–60 <_o3a_p /> Otse omakapitalis krediteeritud või debiteeritud objektid <_o3a_p /> 61–65A <_o3a_p /> Äriühendusest tulenev edasilükkunud tulumaks <_o3a_p /> 66–68 <_o3a_p /> Esitusviis <_o3a_p /> 69–78 <_o3a_p /> Tulumaksuvarad ja -kohustised <_o3a_p /> 69–76 <_o3a_p /> Saldeerimine <_o3a_p /> 71–76 <_o3a_p /> Tulumaksu kulu <_o3a_p /> 77–78 <_o3a_p /> Tavategevuse kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu (või tulu) <_o3a_p /> 77 <_o3a_p /> Välisriigis tekkinud edasilükkunud tulumaksu kohustiste või varade valuutakursside vahe <_o3a_p /> 78 <_o3a_p /> Avalikustatav informatsioon <_o3a_p /> 79–88 <_o3a_p /> Jõustumiskuupäev <_o3a_p /> 89–91 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendusjuhiste ning "Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga". Rahvusvahelisedraamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektidesuhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk onkehtestada tulumaksu raamatupidamiskäsitlus. Tulumaksu arvestamise puhul onpõhiküsimuseks, kuidas arvestada järgmiste juhtudega kaasnevaid tasumiselekuuluvat ja tulevast tulumaksu:

(a) ettevõtte bilansis kajastatudvarade (kohustiste) bilansilise makusmuse katmine (tasumine) tulevikus ja

(b) aruandeperioodi tehingud ja muudsündmused, mis on kajastatud ettevõtte finantsaruannetes.

Vara või kohustise kajastamisel oniseenesestmõistetav, et aruandev ettevõte kavatseb selle vara või kohustisebilansilise maksumuse kas katta või tasuda. Kui on tõenäoline, et sellisebilansilise maksumuse katmine või tasumine suurendab (vähendab) ettevõttetulevast tulumaksu võrreldes sellega, kui bilansilise maksumuse katmise või tasumisegamaksukohustusi ei kaasneks, nõutakse käesolevas standardis, et ettevõte peabkajastama edasilükkunud tulumaksu kohustist (edasilükkunud tulumaksu vara),välja arvatud vähestel erandjuhtudel.

Käesoleva standardiga on ettenähtud, et ettevõte arvestab tehingute ja muude sündmustega kaasnevaidmaksumõjusid samamoodi kui tehinguid ja muid sündmusi endid. Seega kajastataksekasumiaruandes kõikide seal kajastatud tehingute ja muude sündmustega seotudmaksumõjud. Kõikide otse omakapitalis kajastatud tehingute ja sündmuste puhulkajastatakse otse omakapitalis ka tehingute ja muude sündmustega seotudmaksumõjud. Samamoodi mõjutab edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustistekajastamine äriühenduse puhul kõnealuse äriühendusega seotud firmaväärtuse võinegatiivse firmaväärtuse summat.

Käesolevas standardis käsitletakseka kasutamata maksukahjumitest või kasutamata maksukrediitidest tulenevateedasilükkunud tulumaksu varade kajastamist, tulumaksu esitamistfinantsaruannetes ja tulumaksuga seotud informatsiooni avalikustamist.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standarditrakaendatakse tulumaksu arvestamisel.

2. Käesoleva standardi rakendamiselkäsitletakse tulumaksuna kõiki maksustavatel kasumitel põhinevaid kohalikke javälismaised makse. Tulumaks hõlmab ka selliseid makse nagu näitekskinnipeetavad maksud, mida tütar- või sidusettevõte või ühisettevõtmine tasuvadaruandvale ettevõttele jaotatavatelt dividendidelt.

3. (Välja jäetud)

4. Käesolevas standardis eikäsitleta sihtfinantseerimise (vt IAS 20 “Sihtfinantseerimise arvestamine javalitsusepoolse abi avalikustamine”) ega investeeringutega kaasnevatemaksukrediitide arvestamise meetodeid. Sellegipoolest käsitletakse käesolevasstandardis sellistest sihtfinantseerimistest ja investeeringutega kaasnevatestmaksukrediitidest tuleneda võivate ajutiste erinevuste arvestust.

MÕISTED

5. Käesolevas standardiskasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Raamatupidamislik kasum onperioodi puhaskasum või -kahjum enne tulumaksu kulu mahaarvamist.

Maksustatav kasum (maksukahjum)on perioodi kasum (kahjum), mis on tuletatud maksuhaldusasutuse kehtestatudreeglite kohaselt ja mille alusel makstakse (kaetakse) tulumaks.

Tulumaksu kulu (tulumaksutulu) on tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu kogusumma, mida võetaksearvesse perioodi puhaskasumi või -kahjumi kindlaksmääramisel.

Tasumisele kuuluv tulumaks onperioodi maksustatavalt kasumilt (maksukahjumilt) makstavate (kaetavate)tulumaksu summa.

Edasilükkunud tulumaksukohustised on tulevastel perioodidel seoses maksustatavate ajutisteerinevustega makstavad tulumaksusummad.

Edasilükkunud tulumaksu varadon tulevastel perioodidel seoses järgmiste asjaoludega kaetavadtulumaksusummad:

(a) mahaarvatavad ajutisederinevused;

(b) edasikantud kasutamatamaksukahjumid ja

(c) edasikantud kasutamatamaksukrediidid.

Ajutised erinevused on varavõi kohustise bilansilise maksumuse ja tema maksustamisbaasi vahe.

Ajutised erinevused võivad olla kas:

(a) maksustatavad ajutisederinevused, mis on ajutised erinevused, mille tulemuseks on maksustatavadsummad nende tulevaste perioodide maksustatava kasumi (maksukahjumi)kindlaksmääramisel, millal vara või kohustise bilansiline maksumus kaetakse võitasutakse;või

(b) mahaarvatavad ajutisederinevused, mis on ajutised erinevused, mille tulemuseks on summad, misarvatakse maha tulevaste perioodide maksustatava kasumi (maksukahjumi)määramisel, kui vara või kohustise bilansiline maksumus on kaetud või tasutud.

Vara või kohustisemaksustamisbaas on kõnealuse vara või kohustise maksustamisel arvessevõetavsumma.

6. Tulumaksu kulu (tulumaksu tulu)koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksu kulust (tasumisele kuuluvast tulumaksutulust) ja edasilükkunud tulumaksu kulust (edasilükkunud tulumaksu tulust).

Maksustamisbaas

7. Vara maksustamisbaas on summa,mis arvatakse maksustamisel maha kõikidest ettevõttele vara bilansilisemaksumuse katmisega kaasnevatest maksustamisele kuuluvatest majanduslikestkasudest. Kui majanduslikud kasud ei ole maksustatavad, siis on varamaksustamisbaas võrdne selle bilansilise maksumusega.

Näited

1. Masina soetusmaksumus on 100. Maksustamise eesmärgil onmaha arvatud amortisatsioon jooksva perioodi ja eelnevate perioodide eest kokkusummas 30, seega ülejäänud maksumus arvatakse maha tulevastel perioodidel kasamortisatsioonina või võõrandamise korral vähendusena. Masina kasutamisesttulenev müügitulu on maksustatav, masina võõrandamisest saadav kasum onmaksustatav ja masina võõrandamisest saadav kahjum arvatakse maksustamiselmaha. Masina maksustamisbaas on 70.

2. Saadaolevate intresside bilansiline maksumus on 100.Intressitulu kuulub maksustamisele kassapõhiselt. Saadaolevate intressidemaksustamisbaas on null.

3. Ostjate vastu esitatud nõuete bilansiline maksumus on100. Vastav müügitulu on juba maksustatavas kasumis (maksukahjumis) arvessevõetud. Ostjate vastu esitatud nõuete maksustamisbaas on 100.

4. Tütarettevõttelt saadaolevate dividendide bilansilinemaksumus on 100. Dividendid ei kuulu maksustamisele. Sisuliselt on kogu varabilansiline maksumus majanduslikust kasust mahaarvatav. Järelikult onsaadaolevate dividendide maksustamisbaas 100.15. Saadaoleva laenubilansiline maksumus on 100. Laenunõude laekumisega maksukohustusi ei kaasne.Laenu maksustamisbaas on 100.

8. Kohustise maksustamisbaas onbilansiline maksumus miinus kõik selle kohustise suhtes tulevastel perioodidelmaksustamise eesmärgil mahaarvatavad summad. Ettemaksena saadud müügitulusttuleneva kohustise maksustamisbaas on selle bilansiline maksumus miinus kõiktulevastel perioodidel mittemaksustatava müügitulu summad.

Näited

1. Lühiajalised kohustised sisaldavad viitvõlgu, millebilansiline maksumus on 100. Vastav kulu arvatakse maksustamise eesmärgil mahakassapõhiselt. Viitvõlgade maksustamisbaas on null.

2. Lühiajalised kohustised sisaldavad ettemaksena saadudintressitulu, mille bilansiline maksumus on 100. See intressitulu kuulubmaksustamisele kassapõhiselt. Saadud intresside maksustamisbaas on null.

3. Lühiajalised kohustised sisaldavad viitvõlgu, millebilansiline maksumus on 100. Vastav kulu on maksustamise eesmärgil juba mahaarvatud. Viitvõlgade maksustamisbaas on 100.

4. Lühiajalised kohustised sisaldavad tekkepõhiseid trahveja viiviseid, mille bilansiline maksumus on 100. Trahvid ja viivised ei kuulumaksustamise eesmärgil mahaarvamisele. Tekkinud trahvide ja viivistemaksustamisbaas on 100.2

5. Laenukohustise bilansiline maksumus on 100.

Laenu tagasimaksmisegamaksukohustusi ei kaasne. Laenu maksustamisbaas on 100.

9. Mõnedel objektidel onmaksustamisbaas, kuid bilansis neid varade või kohustistena ei kajastata.Näiteks kajastatakse uurimisväljaminekud nende tekkimise perioodiraamatupidamisliku kasumi arvutamisel kuludena, kuid maksustatava kasumi(maksukahjumi) arvutamisel võib need alles hilisemal perioodil maha arvata.Uurimisväljaminekute maksustamisbaasi (e summa, mida maksuhaldusasutus lubabtulevastel perioodidel maha arvata) ja bilansilise maksumuse (null) vahe onmahaarvatav ajutine erinevus, millest tuleneb edasilükkunud tulumaksu vara.

10. Kui vara või kohustisemaksustamisbaas ei ole kohe selge, tasub arvesse võtta käesoleva standardipõhiprintsiipi: ettevõte peaks, välja arvatud mõnel üksikul erandjuhul,kajastama edasilükkunud tulumaksu kohustist (vara), kui vara või kohustisebilansilise maksumuse katmine või tasumine suurendab või vähendab tulevasttulumaksu võrreldes sellega, kui selle bilansilise maksumuse katmise võitasumisega maksukohustusi ei kaasneks. Paragrahvile 52 järgnev näide Ciseloomustab olukordi, millal tasub kõnealust põhiprintsiipi arvesse võtta,näiteks siis, kui vara või kohustise maksustamisbaas sõltub eeldatavast katmisevõi tasumise viisist.

11. Konsolideeritudfinantsaruannetes määratakse ajutised erinevused kindlaks konsolideeritudvarade ja kohustiste bilansiliste maksumuste ja asjakohase maksustamisbaasivõrdlemise teel. Maksustamisbaas määratakse konsolideeritud tuludeklaratsioonijärgi nendes riikides, kus kõnealune deklaratsioon esitatakse. Mujal määrataksemaksustamisbaas iga kontserni ettevõtte tuludeklaratsiooni järgi eraldi.

TASUMISELEKUULUVA

TULUMAKSU KOHUSTISTE JAVARADE KAJASTAMINE

12. Jooksva perioodi jaeelnevate perioodide eest tasumisele kuuluva tulumaksu maksmata osa tulebkajastatakse kohustisena. Kui jooksva perioodi ja eelnevate perioodide eestjuba tasutud tulumaks ületab nende perioodide eest tasumisele kuuluvatulumaksu, tuleb ülejääk kajastada varana.

13. Maksukahjumiga seotudkasu, mille abil saab tagasiulatuvalt katta eelneva perioodi eest tasumiselekuulunud tulumaksu, tuleb kajastada varana.

14. Kui eelneva perioodi tasumiselekuuluv tulumaks kaetakse maksukahjumiga, kajastab ettevõte kasu selle perioodivarana, millal maksukahjum tekkis, kuna on tõenäoline, et see korvatakseettevõttele ning seda on võimalik usaldusväärselt mõõta.

EDASILüKKUNUD

TULUMAKSU KOHUSTISTE JAEDASILÜKKUNUD TULUMAKSU VARADE KAJASTAMINE

Maksustatavad ajutised erinevused

15. Edasilükkunud tulumaksukohustis tuleb kajastada kõigi maksustavate ajutiste erinevuste puhul, väljaarvatud juhul, kui edasilükkunud tulumaksu kohustis tuleneb järgmisest:

(a) firmaväärtus, milleamortisatsiooni ei arvata maksustamise eesmärgil maha,või

(b) vara või kohustise esmanearvele võtmine tehingu puhul, mis:

(i) ei ole äriühendusja

(ii) ei mõjuta tehingu toimumise ajal eiraamatupidamislikku kasumit ega ka maksustavat kasumit (maksukahjumit).

Samas tuleb maksustatavateajutiste erinevuste puhul, mis on seotud investeeringutega tütarettevõtetesse,filiaalidesse ja sidusettevõtetesse ning osalusega ühisettevõtmistes, kajastadaedasilükkunud tulumaksu kohustist vastavalt paragrahvile 39.

16. Vara kajastamisel on eelduseks,et vara bilansiline maksumus kaetakse selle eest ettevõttele laekuvamajandusliku kasuga tulevastel perioodidel. Kui vara bilansiline maksumusületab selle maksustamisbaasi, ületab maksustatava majandusliku kasu summa sellesumma, mida võib maksustamise eesmärgil maha arvata. Selline erinevus onmaksustatav ajutine erinevus ning kohustus maksta tulevastel perioodidelsellest tulenevat tulumaksu on edasilükkunud tulumaksu kohustis. Varabilansilise maksumuse katmisel maksustatav ajutine erinevus tühistub ja tekibmaksustatav kasum. Sellest tulenevalt on tõenäoline, et ettevõtte majanduslikkasu väheneb maksude maksmise näol. Seetõttu nõutakse käesoleva standardigakõikide edasilükkunud tulumaksu kohustiste kajastamist, välja arvatudteatavatel paragrahvides 15 ja 39 kirjeldatud juhtudel.

Näide

Vara soetusmaksumus on 150 jabilansiline maksumus on 100. Kumulatiivne amortisatsioon maksustamise eesmärgilon 90 ja maksumäär on 25%.

Vara maksustamisbaas on 60(soetusmaksumus 150 miinus kumulatiivne maksuamortisatsioon 90). Bilansilisemaksumuse 100 katmiseks peab ettevõte teenima 100 maksustatavat tulu, kuid võibmaksuamortisatsioonina maha arvata vaid 60. Järelikult maksab ettevõte varabilansilise maksumuse katmisel tulumakse 10 (25% 40-st). Bilansilise maksumuse100 ja maksustamisbaasi 60 vahe on maksustatav ajutine erinevus 40. Seegakajastab ettevõte edasilükkunud tulumaksu kohustisena 10 (25% 40-st), millekson see tulumaks, mis kuulub maksmisele pärast vara bilansilise maksumusekatmist.

17. Mõned ajutised erinevusedtekivad näiteks juhul, kui tulu või kulu kajastub ühe perioodiraamatupidamislikus kasumis, kuid teise perioodi maksustatavas kasumis.Selliseid ajutisi erinevusi kirjeldatakse tihti ajastuse erinevustena. Järgnevalton toodud selliste ajutiste erinevuste näited, mis on maksustatavad ajutisederinevused ja millest seetõttu tulenevad edasilükkunud tulumaksu kohustised:

(a) intressitulu kajastatakseraamatupidamislikus kasumis küll ajalise suhte alusel, kuid mõnedes riikidesvõidakse seda maksustatavas kasumis arvestada raha laekumise hetkel. Sellistebilansis kajastatud nõuete maksustamisbaas on null, sest kuni raha laekumiseniei mõjuta tulu maksustatavat kasumit;

(b) maksustatava kasumi(maksukahjumi) määramiseks kasutatav amortisatsioon võib erinedaraamatupidamisliku kasumi määramiseks kasutatavast amortisatsioonist. Ajutineerinevus on vara bilansilise maksumuse ja maksustamisbaasi vahe, s.t varaesialgne maksumus miinus kõik selle varaga seotud jooksva perioodi ja eelnevateperioodide maksustatava kasumi määramisel tehtavad maksuhaldusasutuse pooltlubatud mahaarvamised. Maksustatav ajutine erinevus ja sellest tulenevedasilükkunud tulumaksu kohustis tekib siis, kui maksuamortisatsioon onkiirendatud (kui maksuamortisatsioon ei ole sama kiire kui raamatupidamislikamortisatsioon, tekib mahaarvatav ajutine erinevus ja edasilükkunud tulumaksuvara); ja

(c) raamatupidamisliku kasumimääramisel võib arendusväljaminekuid kapitaliseerida ja amortiseerida mitmeperioodi vältel tulevikus, kuid maksustatava kasumi määramiseks arvatakse needmaha sellel perioodil, millal need tekkisid. Selliste arendusväljaminekutemaksustamisbaas on null, kuna nad on juba maksustatavast kasumist maha arvatud.Ajutine erinevus on erinevus arendusväljaminekute bilansilise maksumuse jamaksustamisbaasi nullväärtuse vahel.

18. Ajutised erinevused tekivad kasiis, kui:

(a) omandamiseks liigitatavaäriühenduse korral jaotub soetusmaksumus omandatud identifitseeritavatelevaradele ja kohustistele, lähtudes nende õiglasest väärtusest, agamaksuarvestuse osas vastavaid täpsustusi ei tehta (vt paragrahv 19);

(b) varad hinnatakse ümber ilmavastava maksustamise eesmärgil tehtava korrigeerimiseta (vt paragrahv 20);

(c) konsolideerimisel tekibfirmaväärtus või negatiivne firmaväärtus (vt paragrahvid 21 ja 32);

(d) vara või kohustisemaksustamisbaas esmakordsel arvele võtmisel erineb tema algsest bilansilisestmaksumusest, näiteks varade sihtfinantseerimise korral (vt paragrahvid 22 ja33); või

e) tütarettevõtetesse, filiaalidesseja sidusettevõtetesse tehtud investeeringute või ühisettevõtmiste osalustebilansiline maksumus muutub investeeringu või osaluse maksustamisbaasisterinevaks (vt paragrahvid 38–45).

Äriühendused

19.  Omandamisena liigitatavaäriühenduse korral jaotub soetusmaksumus omandatud identifitseeritavatelevaradele ja kohustistele, lähtudes nende õiglasest väärtusest tehinguteostamise kuupäeval. Ajutised erinevused tekivad juhul, kui äriühendus eimõjuta omandatud identifitseeritavate varade ja kohustiste maksustamisbaase võikui mõju on teistsugune. Näiteks kui vara bilansilist maksumust suurendatakseselle õiglase väärtuseni, aga kõnealuse vara maksustamisbaas jääb eelmiseomaniku soetusmaksumuse tasemele, tekib maksustatav ajutine erinevus, milletulemuseks on edasilükkunud tulumaksu kohustis. Tulenev edasilükkunud tulumaksukohustis mõjutab firmaväärtust (vt paragrahv 66).

Õiglasesväärtuses arvele võetud varad

20. Rahvusvahelisedraamatupidamisstandardid lubavad teatavaid varasid kajastada õiglases väärtusesvõi neid ümber hinnata (vt nt standardid IAS 16 “Materiaalne põhivara”, IAS 38“Immateriaalne vara”, IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine” jaIAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud”). Mõnedes riikides mõjutab vara ümberhindaminevõi muu õiglasele väärtusele ümberarvestamine jooksva perioodi maksustatavatkasumit (maksukahjumit). Sellest tulenevalt korrigeeritakse varamaksustamisbaasi ja ajutisi erinevusi ei teki. Mõnedes riikides ei mõjuta varaümberhindamine aruandeperioodi maksustatavat kasumit ja järelikult varamaksustamisbaasi ei korrigeerita. Sellegipoolest on bilansilise maksumusekatmise tulemuseks tulevikus ettevõtte maksustatava majandusliku kasusuurenemine ja maksustamise eesmärgil mahaarvatav summa erineb kõnesoleva kasusummast. Erinevus ümberhinnatud vara bilansilise maksumuse ja maksustamisbaasivahel on ajutine erinevus ja tekitab edasilükkunud tulumaksu kohustise võivara. See toimib isegi juhul, kui:

(a) ettevõte ei kavatse varavõõrandada. Sel juhul kaetakse vara ümberhinnatud bilansiline maksumus temakasutamise kaudu ja sellega tekitatakse maksustatav tulu, mis ületab tulevastelperioodidel maksustamisel arvesse võetavat amortisatsiooni; või

(b) kapitalikasvu tulumaks lükkubedasi, kui vara võõrandamisest saadud ressursid investeeritakse sarnastessevaradesse. Sel juhul kuulub tulumaks lõpuks maksmisele kõnealuste sarnastevarade müümisel või kasutamisel.

Firmaväärtus

21. Firmaväärtus on ülejääkomandatud osaluse soetusmaksumusest miinus omandaja osaluse ulatuses omandatudidentifitseeritavate varade ja kohustiste õiglane väärtus. Paljudmaksuhaldusasutused ei luba maksustatava kasumi määramisel firmavääruseamortisatsiooni maha arvata. Lisaks ei lubata nendes riikides sagelifirmaväärtuse maksumust maha arvata olukordades, kui tütarettevõte omaäritegevuse maha müüb. Nendes riikides on firmaväärtuse maksustamisbaas null.Firmaväärtuse bilansilise maksumuse ja maksustamisbaasi nullväärtuse vahe onmaksustatav ajutine erinevus. Sellegipoolest ei luba käesolev standardkajastada tulemuseks olevat edasilükkunud tulumaksu kohustist, sestfirmaväärtus on oma olemuselt lõplik ja edasilükkunud tulumaksu kohustisekajastamine suurendaks firmaväärtuse bilansilist maksumust.

Vara võikohustise esmane arvelevõtmine

22. Ajutine erinevus võib tekkidavara või kohustise esmasel arvele võtmisel, näiteks kui kogu vara või selle osaei ole maksustamise eesmärgil mahaarvatav. Sellise ajutise erinevusearvestusmeetod sõltub vara esmase arvele võtmiseni viinud tehingu olemusest:

(a) äriühenduse korral kajastabettevõte kõik edasilükkunud tulumaksu kohustised ja varad ning see mõjutabfirmaväärtuse või negatiivse firmaväärtuse summat (vt paragrahv 19);

(b) kui tehing mõjutab kasraamatupidamislikku kasumit või maksustatavat kasumit, kajastab ettevõte kõikedasilükkunud tulumaksu kohustised või varad ning nendest tuleneva maksukuluvõi -tulu kasumiaruandes (vt paragrahv 59);

(c) kui tehing ei ole äriühendusning ei mõjuta raamatupidamislikku ega maksustatavat kasumit, saaks ettevõte, kuiei ole tegemist paragrahvides 15 ja 24 sätestatud eranditega, kajastadasellesttuleneva edasilükkunud tulumaksu kohustise või vara ning korrigeerida vara võikohustise bilansilist väärtust sama summa võrra. Sellised korrigeerimisedmuudaksid finantsaruanded aga vähem läbipaistvaks. Seetõttu ei luba käesolevstandard ettevõttel tulemuseks olevat edasilükkunud tulumaksu kohustist võivara kajastada ei esmasel arvelevõtmisel ega ka hiljem (vt järgmisel leheküljelesitatud näide). Lisaks eelnevale ei kajasta ettevõte vara amortiseerimisekäigus sellest tulenevaid kajastamata edasilükkunud tulumaksu kohustise võivara muutusi.

23. Vastavalt standardile IAS 32“Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine” liigitabliitfinantsinstrumendi (näiteks vahetusvõlakirja) emiteerija instrumendikohustisekomponendi kohustisena ja omakapitalikomponendi omakapitalina. Mõnedesriikides on kohustisekomponendi maksustamisbaas esmasel arvelevõtmisel võrdnekohustise- ja omakapitalikomponentide summaga. Tulemuseks olev maksustatavajutine erinevus tekib omakapitali- ja kohustisekomponentide eraldi arvelevõtmisest. Seetõttu ei rakendata ka paragrahvis 15(b) sätestatud erandit.Järelikult kajastab ettevõte sellest tuleneva edasilükkunud tulumaksukohustise. Vastavalt paragrahvile 61 debiteeritakse edasilükkunud tulumaks otseomakapitalikomponendina. Vastavalt paragrahvile 58 kajastatakse järgnevadedasilükkunud tulumaksu kohustise muutused kasumiaruandes edasilükkunudtulumaksu kuluna (tuluna).

Paragrahvi22(c) illustreeriv näide

Ettevõte kavatseb kasutada varasoetusmaksumusega 1000 selle viie aastase pikkuse kasuliku eluea jooksul jaseejärel võõrandada see lõppväärtusega null. Maksumäär on 40%. Varaamortisatsioon ei ole maksustamisel mahaarvatav. Võõrandamisel ei ole kapitalikasvutulu maksustatav ja kapitalikahjum mahaarvatav.

Vara bilansilise maksumuse katmiselteenib ettevõte maksustavat tulu 1000 ja maksab tulumaksu 400. Ettevõte eikajasta sellest tulenevat edasilükkunud tulumaksu kohustist 400, kuna seetulenes vara esmasest arvelevõtmisest.

Järgmisel aastal on vara bilansilinemaksumus 800. Teenides maksustatavat tulu 800, maksab ettevõte tulumaksu 320.Ettevõte ei kajasta edasilükkunud tulumaksu kohustist 320, kuna see tulenesvara esmasest arvelevõtmisest.

Mahaarvatavad ajutised erinevused

24.

 

Edasilükkunud tulumaksu vara kajastatakse kõikidemahaarvatavate ajutuste erinevuste osas sellises ulatuses, mis vastab tulevikustõenäoliselt teenitavale maksustatavale kasumile, mille suhtes saabmahaarvatavaid ajutisi erinevusi kasutada, välja arvatud juhul, kuiedasilükkunud tulumaksuvara tekib:

(a) negatiivsestfirmaväärtusest, mida vastavalt standardile IAS 22 “äriühendused” käsitatakse edasilükkunud tuluna,või

(b) vara või kohustise esmaselarvelevõtmisel tehingu puhul, mis:

(i) ei ole äriühendusja

(ii) ei mõjuta tehingu toimumise ajal eiraamatupidamislikku kasumit ega ka maksustavat kasumit (maksukahjumit).

Samas tuleb mahaarvatavateajutiste erinevuste puhul, mis on seotud investeeringutega tütarettevõtetesse,filiaalidesse ja sidusettevõtetesse ning osalusega ühisettevõtmistes, kajastadaedasilükkunud tulumaksu vara vastavalt paragrahvile 44

.

25. Kohustise kajastamisel oniseenesestmõistetav, et kohustise bilansiline maksumus tasutakse tulevastelperioodidel ning see toimub ettevõtte majanduslikku kasu väljendavateressursside väljamaksmise teel. Ettevõtte ressursside vähenemise korral võivadneed kõik või osa nendest olla maksustatava tulu arvestamisel mahaarvatavadkohustise arvelevõtmise perioodist hilisemal perioodil. Sel juhul on kohustusebilansilise maksumuse ja maksustamisbaasi vahel ajutine erinevus. Seega tekibtulevastel perioodidel kaetava tulumaksu suhtes ka edasilükkunud tulumaksuvara, kui kõnealune osa kohustisest on lubatud maksustatava kasumi määramiselmaha arvata. Samuti, kui vara bilansiline maksumus on tema maksustamisbaasistväiksem, tekib tulevastel perioodidel kaetava tulumaksuga seotud edasilükkunudtulumaksu vara.

Näide

Ettevõte kajastab tekkepõhiselttootegarantii kohustise väärtusega 100. Tootegarantii kulutused ei olemaksustamise eesmärgil mahaarvatavad enne, kui ettevõte on kahjunõude väljamaksnud. Maksumäär on 25%.

Kohustise maksustamisbaas on null(bilansiline maksumus 100 miinus tulevastel perioodidel selle kohustisegaseotud mahaarvamiste summa). Kohustise bilansilise maksumuse tasumisel vähenebettevõtte tulevane maksustatav kasum 100 võrra ja järelikult väheneb katulevane tulumaks 25 võrra (25% 100-st). Bilansilise maksumuse 100 jamaksustamisbaasi null vaheline erinevus on mahaarvatav ajutine erinevus 100.Seega kajastab ettevõte edasilükkunud tulumaksu vara 25 (25% 100-st),tingimusel et tõenäoliselt teenib ettevõte tulevastel perioodidel piisavaltmaksustatavat tulu, et tulumaksu vähendamisest kasu saada.

26. Mahaarvatavad ajutisederinevused, millest tulenevad edasilükkunud tulumaksu varad, on näiteksjärgmised:

(a) pensionihüvitiste kulu võibraamatupidamisliku kasumi arvutamisel maha arvata töövõtja töötamise ajal, kuidmaksustatava kasumi määramisel arvatakse see maha siis, kui ettevõte teebsissemaksed fondi või maksab pensionihüvitist. kohustise bilansilise maksumuseja maksustamisbaasi vahel on ajutine erinevus; kohustise maksustamisbaas ontavaliselt null. Sellisest mahaarvatavast erinevusest tuleneb edasilükkunudtulumaksu vara, kuivõrd ettevõtte majanduslik kasu suureneb sissemaksetetegemisel või pensionihüvitiste maksmisel seoses maksustatava kasumivähenemisega;

(b) uurimisväljaminekud kajastatakseraamatupidamisliku kasumi arvutamisel kuluna selles perioodis, millal nadtekkisid, kuid nende mahaarvamine sama perioodi maksustatava kasumi(maksukahjumi) arvutamisel ei pruugi olla lubatud. Uurimisväljaminekutemaksustamisbaasi s.t summa, mida maksuhaldusasutused lubavad tulevastelperioodidel maha arvata, ja bilansilise maksumuse null vahe on mahaarvatavajutine erinevus, millest tuleneb edasilükkunud tulumaksu vara;

(c) omandamisena liigitatavaäriühenduse korral jaotub soetusmaksumus arvele võetud varadele jakohustistele, lähtudes nende õiglasest väärtusest tehingu teostamise kuupäeval.Kui omandamise tulemusel kajastatakse kohustis, kuid selle soetusmaksumusarvatakse maksustatava kasumi määramisel maha omandamise perioodile järgnevatelperioodidel, tekib mahaarvatav ajutine erinevus, millest tuleneb edasilükkunudtulumaksu vara. Edasilükkunud tulumaksu vara tekib ka siis, kui omandatudidentifitseeritava vara õiglane väärtus on tema maksustamibaasist madalam.Mõlemal juhul mõjutab tulemuseks olev edasilükkunud tulumaksu varafirmaväärtust (vt paragrahv 66); ja

(d) teatavaid varasid võib kajastadaõiglases väärtuses või ümberhinnatuna ilma maksustamise eesmärgil tehtavavastava korrigeerimiseta (vt paragrahv 20). Mahaarvatav ajutine erinevus tekibjuhul, kui vara maksustamisbaas ületab tema bilansilise maksumuse.

27. Mahaarvatavate ajutisteerinevuste tühistumine tekitab mahaarvamisi tulevaste perioodide maksustatavatekasumite määramisel. Samas saab ettevõte majanduslikku kasu tulumaksuvähenemise kaudu ainult siis, kui ettevõte teenib piisavalt maksustatavatkasumit, mille suhtes saab mahaarvamisi tasaarvestada. Seetõttu kajastabettevõte edasilükkunud tulumaksu vara ainult juhul, kui on tõenäoline, et talsaab olema maksustatavat kasumit, mille suhtes ajutist erinevust rakendatakse.

28. Tõeanäosus, et maksustatavatkasumit saab ajutiste erinevuste suhtes rakendada, eksisteerib juhul, kui onolemas piisavalt ajutisi erinevusi, mis on seotud sama maksuhaldusasutuse jasama maksustatava majandusüksusega ning mis eeldatavalt tühistuvad:

(a) samal perioodil, mil eeldatavalttühistub mahaarvatav ajutine erinevus; või

(b) perioodidel, kuhu edasilükkunudtulumaksu varast tuleneva maksukahjumi võib tagasi või edasi kanda.

Sel juhul võetakse edasilükkunudtulumaksu vara arvele perioodil, mil mahaarvatavad ajutised erinevused tekivad.

29. Kui sama maksuhaldusasutuse jasama maksustatava majandusüksusega seotud ajutised erinevused ei ole piisavad,kajastatakse edasilükkunud tulumaksu vara sellises ulatuses, mis:

(a) on tõenäoline, et ettevõtteltekib tulevikus piisavalt maksustatavat kasumit, mis on seotud samamaksuhaldusasutuse ja sama maksustatava majandusüksusega, ning maksustatavkasum tekib samal perioodil kui mahaarvatavate ajutiste erinevuste tühistumine(või perioodidel, kuhu edasilükkunud tulumaksu varast tuleneva maksukahjumi võibedasi või tagasi kanda). Selleks et hinnata, kas ettevõttel on tulevastelperioodidel piisavalt maksustatavat kasumit, ei võeta arvesse tulevastelperioodidel eeldatavalt tekkivatest mahaarvatavatest ajutistest erinevustesttulenevaid maksustatavaid summasid, kuna nendest mahaarvatavatest ajutistesterinevustest tulenev edasilükkunud tulumaksu vara kasutamine nõuab omakordatulevast maksustatavat kasumit; või

(b) ettevõte võib kasutadamaksuplaneerimisvõimalusi, millega on võimalik tekitada sobivatel perioodidelmaksustatavat kasumit.

30. Maksuplaneerimisvõimalused onettevõtte toimingud konkreetse perioodi maksustatava tulu tekitamiseks võisuurendamiseks enne maksukahjumi või maksukrediidi edasikandmise võimaluselõppemist. Näiteks mõnedes riikides saab maksustatavat tulu tekitada võisuurendada järgmiselt:

(a) valides intressitulult maksudearvestamise kassa- või tekkepõhise meetodi alusel;

(b) maksustatava kasumi teatavatemahaarvamiste edasilükkamisega;

(c) müües ning arvatavasti tagasirentides varasid, mille väärtus on suurenenud, kuid mille maksustamisbaasi eiole vastavalt sellele korrigeeritud; ja

(d) mittemaksustatavat tulu tekitavavara (mõnedes riikides näiteks riigivõlakirjad) müümisega, et osta mõni teineinvesteering, mis tekitab maksustatavat tulu.

Kui maksuplaneerimisvõimalustega onvõimalik maksustatavat tulu hilisemast perioodist varasemasse perioodinihutada, siis maksukahjumi või maksukrediidi edasikandmise kasutamine sõltubikkagi muude tuluallikate kui ajutistest erinevustest pärineva tulevasemaksustatava kasumi olemasolust.

31. Kui ettevõte on hiljuti kahjumitkandnud, juhindub ta paragrahvidest 35 ja 36.

Negatiivnefirmaväärtus

32. Käesolev standard ei lubastandardi IAS 22 “Äriühendused” kohaselt edasilükkunud tuluna käsitletava negatiivsefirmaväärtusega seotud mahaarvatavatest ajutistest erinevustest tulenevatedasilükkunud tulumaksuvara kajastada, kuna negatiivne firmaväärtus on lõplikja edasilükkunud tulumaksu vara kajastamine suurendaks negatiivse firmaväärtusebilansilist maksumust.

Vara võikohustise esmane arvelevõtmine

33. Edasilükkunud tulumaksu varatekib vara esmasel arvele võtmisel näiteks juhul, kui varaga seotudmittemaksustatav sihtfinantseerimine arvatakse kõnealuse vara soetusmaksumusestmaha, kuid maksustamisel seda vara amortiseeritavast summast (s.omaksustamisbaasist) maha ei arvata; kõnealuse vara bilansiline maksumus onväiksem kui selle maksustamisbaas ja sellest tuleneb mahaarvatav ajutineerinevus. Sihtfinantseerimist võib käsitleda ka edasilükkunud tuluna ningsellisel juhul on mahaarvatavaks ajutiseks erinevuseks edasilükkunud tulu jaselle maksustamisbaasi nullväärtuse vahe. Olenemata sellest, kumbaesitamismeetodit ettevõte kasutab, ei kajasta ta tulemuseks olevatedasilükkunud tulumaksu vara paragrahvis 22 esitatud põhjustel.

Kasutamata maksukahjumid jakasutamata maksukrediidid

34. Kasutamata maksukahjumiteja kasutamata maksukrediitide edasikandmise korral kajastatakse edasilükkunudtulumaksu vara ulatuses, mille osas on tõenäoline, et tulevikus tekibmaksustatav kasum, mille suhtes saab kasutada kõnealuseid kasutamatamaksukahjumeid ja -soodustusi.

35. Kasutamata maksukahjumite jakasutamata maksukrediitide edasikandmisest tekkinud edasilükkunud tulumaksuvara kajastamise kriteeriumid on samad, mis mahaarvatavatest ajutistesterinevustest tekkinud edasilükkunud tulumaksu varade kajastamise korral. Siiskiviitab kasutamata maksukahjumite olemasolu suhteliselt veenvalt sellele, ettulevikus ei pruugi maksustatavat kasumit olla. Seega, kui ettevõte on hiljutikandnud kahjumit, kajastab ta kasutamata maksukahjumitest või maksukrediitidesttuleneva edasilükkunud tulumaksu vara ainult niivõrd, kuivõrd ettevõttel onpiisavalt maksustatavaid ajutisi erinevusi või on muid veenvaid tõendeid sellekohta, et tulevikus tekib ettevõttel piisavalt maksustatavat kasumit, millesuhtes saab kasutamata maksukahjumeid või maksusoodustusi rakendada. Sel juhulnähakse paragrahviga 82 ette edasilükkunud tulumaksu vara suuruse ja sellekajastamist toetava tõendusmaterjali avalikustamise.

36. Ettevõte hindab sellisemaksustatava kasumi tekkimise tõenäosust, mille suhtes saab kasutamatamaksukahjumeid või kasutamata maksukrediite kasutada, järgmiste kriteeriumidealusel:

(a) kas ettevõttel on samamaksuhaldusasutuse ja sama maksustatava majandusüksuse suhtes piisavaltmaksustatavaid ajutisi erinevusi, millest tulevikus maksustatavate summadesuhtes saab kasutamata maksukahjumeid või kasutamata maksukrediite enne sellisevõimaluse kasutamise lõppemist rakendada;

(b) kas on tõenäoline, et ettevõtteltekib enne kasutamata maksukahjumite või kasutamata maksukrediitide kasutamisevõimaluse lõppemist maksustatav kasum;

(c) kas kasutamata maksukahjumid ontingitud sellistest identifitseeritavatest asjaoludest, mille kordumine onebatõenäoline; ja

(d) kas ettevõttel on võimaluskasutada selliseid maksuplaneerimisvõimalusi (vt paragrahv 30), mis tekitavadmaksustatava kasumi perioodis, millal on võimalik kasutamata maksukahjumeid võikasutamata maksukrediite kasutada.

Edasilükkunud tulumaksu vara eikajastata juhul, kui maksustatava kasumi, mille suhtes saab kasutamatamaksukahjumeid või kasutamata maksukrediite rakendada, tekkimine ei oletõenäoline.

Bilansis kajastamataedasilükkunud tulumaksu varade ümberhindamine

37. Ettevõte hindab igal bilansipäevalbilansis kajastamata edasilükkunud tulumaksu varad ümber. Ettevõte võtabeelnevalt kajastamata edasilükkunud tulumaksu vara bilansis arvele ulatuses ,mille osas on tõenäoline, et tulevane maksustatav kasum võimaldab kattaedasilükkunud tulumaksu vara. Näiteks võib kauplemistingimuste paranemine muutatõenäolisemaks ettevõtte võime teenida tulevikus piisavalt maksustatavatkasumit, et edasilükkunud tulumaksu vara vastaks paragrahvides 24 või 34esitatud bilansis arvele võtmise kriteeriumidele. Teise näitena võib tuuaasjaolu, kui ettevõte hindab edasilükkunud tulumaksu vara ümber äriühendusekuupäeval või pärast seda (vt paragrahvid 67 ja 68).

Investeeringudtütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse ning osalusühisettevõtmistes

38. Ajutised erinevused tekivadsiis, kui tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtudinvesteeringute ja ühisettevõtmiste osaluse (täpsemalt emaettevõtte võiinvestori osa tütarettevõtte, filiaali, sidusettevõtte või investeerimisobjektinetovarades, k.a firmaväärtuse bilansiline maksumus) bilansiline maksumusmuutub selle investeeringu või kaasosa maksustamisbaasist (tihti on sellekssoetusmaksumus) erinevaks. Sellised erinevused võivad tekkida näiteks paljudesjärgmistes eri olukordades:

(a) tütarettevõtete, filiaalide,sidusettevõtete või ühisettevõtmiste jaotamata kasumi olemasolu;

(b) valuutakursimuutused, kuiemaettevõte ja selle tütarettevõte asuvad erinevates riikides; ja

(c) sidusettevõttesse tehtudinvesteeringu bilansilise maksumuse vähendamine kaetavale väärtusele.

Ajutine erinevus konsolideeritudfinantsaruannetes võib erineda sama investeeringuga seotud ajutisesterinevusest emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes, kui emaettevõte onselle investeeringu oma konsolideerimata aruannetes kajastanud soetusmaksumusesvõi ümberhinnatud summas.

39. Ettevõte peab kajastamaedasilükkunud tulumaksu kohustise kõikide tütarettevõtetesse, filiaalidesse jasidusettevõtetesse tehtud investeeringutega ningühisettevõtmistesosalemisega seotud maksustatavate ajutiste erinevuste puhul, välja arvatuderinevused, mille puhul on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

(a) emaettevõte, investor võiühisettevõtja suudab kontrollida ajutise erinevuse tühistumise ajastamistja

(b) on tõenäoline, et ajutineerinevus ei tühistu lähemas tulevikus.

40. Kuna emaettevõte kontrollib omatütarettevõtte dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuseinvesteeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist (sealhulgasajutised erinevused nii jaotamata kasumi kui ka välisvaluuta ümberhindluseerinevuste osas). Peale selle ei ole tihti võimalik kindlaks määrata ajutiseerinevuse tühistumisel tekkiva tulumaksu summat. Seega, kui emaettevõte onotsustanud selliseid kasumeid lähemas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta taedasilükkunud tulumaksu kohustist. Samamoodi arvestatakse ka filiaalidessetehtud investeeringuid.

41. Ettevõte arvestab omaäritegevuse lahutamatuks osaks oleva välismaise äriüksuse mittemonetaarseidvarasid ja kohustisi oma aruandlusvääringus (vt standard IAS 21“Valuutakursimuutuste mõju”). Kui välismaise äriüksuse maksustatav kasum võimaksukahjum (ja seega ka mittemonetaarsete varade ja kohustistemaksustamisbaas) on arvestatud välisvaluutas, tekitavad valuutakursimuutusedajutisi erinevusi. Kuna sellised ajutised erinevused on seotud pigem välismaiseäriüksuse enda varade ja kohustistega kui aruandva ettevõtte investeeringugasellesse välismaisesse äriüksusesse, kajastab aruandev ettevõte tulemuseksoleva edasilükkunud tulumaksu kohustise või (vastavalt paragrahvile 24) vara.Tulemuseks olev edasilükkunud tulumaks kas debiteeritakse või krediteeritakse(vt paragrahv 58) kasumiaruandes.

42. Sidusettevõtte investor selleettevõtte üle tavaliselt i kontrolli ei oma ega saa selle dividendipoliitikatmäärata. Seega, kui puudub kokkulepe, millega nähakse ette, et lähitulevikussidusettevõte kasumit ei jaota, kajastab investor oma investeeringuga seotudmaksustavatest ajutistest erinevustest tuleneva edasilükkunud tulumaksu kohustise.Mõnel juhul ei pruugi investoril olla võimalik sidusettevõttesse tehtudinvesteeringu soetusmaksumuse katmisel makstava tulumaksu suurust määratleda,kuid on võimalik määratleda selle miinimumsumma. Sellistel juhtudel onedasilükkunud tulumaksu kohustiseks kõnealune miinimumsumma.

43.ühisettevõtmise osapoolte vaheline kokkulepe käsitlebtavaliselt ka kasumite jagamist ja määratleb, kas selliste otsustevastuvõtmiseks on vaja kõigi või enamuse ühisettevõtjate nõusolekut.. Kuiühisettevõtja kontrollib kasumite jagamist ja on tõenäoline, et lähimastulevikus kasumit ei jaotata, ei pea edasilükkunud tulumaksu kohustistkajastama.

44. Ettevõte peab kajastamaedasilükkunud tulumaksu vara kõikide tütarettevõtetesse, filiaalidesse jasidusettevõtetesse tehtud investeeringutega ning ühisettevõtmistes osalemisegaseotud mahaarvatavate ajutiste erinevuste puhul üksnes ulatuses, mille osas ontõenäoline, et:

(a) kõnealune ajutine erinevuslähitulevikus tühistubja

(b) tulevikus tekibmaksustatavat kasumit, mille arvel saab ajutist erinevust kasutada.

45. Ettevõte lähtub oma otsuses, kaskajastada tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtudinvesteeringutega ning osalusega ühisettevõtmistes seotud mahaarvatavateajutiste erinevuste edasilükkunud tulumaksu vara või mitte, paragrahvides 28–31esitatud juhistest.

MÕÕTMINE

46. Jooksva perioodi jaeelnevate perioodide eest tasumisele kuuluva tulumaksu kohustisi (varasid)tuleks mõõta summas, mis tõenäoliselt tasutakse maksuhaldusasutusele (saadaksemaksuhaldusasutuselt tagasi), lähtudes bilansipäeval kehtinud (või olulisesosas kehtima hakanud) tulumaksumääradest (ja maksustamist reguleerivatestseadustest).

47. Edasilükkunud tulumaksuvarasid ja kohustisi tuleks mõõta tulumaksumääradega, mida eeldatavaltrakendatakse kõnealuse vara realiseerimise või kohustise tasumise perioodil,lähtudes bilansipäeval kehtinud (või olulises osas kehtima hakanud)tulumaksumääradest (ja maksustamist reguleerivatest seadustest).

48. Tasumisele kuuluva tulumaksuvarasid ja kohustisi ja edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi mõõdetaksetavaliselt kehtivate tulumaksumäärade (ja maksustamist reguleerivate seaduste)alusel. Sellegipoolest on mõnedes riikides valitsuse poolt tulumaksumäärade (jamaksustamist reguleerivate seaduste) väljakuulutamisel sisuliselt jõustavtoime, kuigi asjakohane seadus võidakse vastu võtta mitu kuud pärastväljakuulutamist. Sellistel juhtudel mõõdetakse tulumaksuvarasid ja -kohustisiväljakuulutatud tulumaksumäära (ja maksustamist reguleerivate seaduste) alusel.

49. Kui maksustatava tulu erinevatetasemete suhtes rakendatakse erinevaid tulumaksumäärasid, mõõdetakseedasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi ajutiste erinevuste eeldatavatetühistumisperioodide maksustatava kasumi (maksukahjumi) suhtes eeldatavaltrakendatava keskmise tulumaksumääraga.

50. (Välja jäetud)

51. Edasilükkunud tulumaksukohustiste ja varade mõõtmine peaks peegeldama ettevõtte varade ja kohustistebilansilise maksumuse eeldatava katmise või tasumise viisiga kaasnevaid maksukohustusibilansipäeval.

52. Mõnes riigis võib toimimisviis,kuidas ettevõte katab (tasub) vara (kohustise) bilansilise maksumuse, mõjutadakas üht või mõlemat järgmist asjaolu:

(a) ettevõtte suhtes vara(kohustise) bilansilise maksumuse katmisel (tasumisel) rakendatavattulumaksumäära; ja

(b) vara (kohustise)maksustamisbaasi.

Sel juhul kasutab ettevõteedasilükkunud tulumaksu kohustiste ja edasilükkunud tulumaksu varade mõõtmiselsellist tulumaksumäära ja maksustamisbaasi, mis on kooskõlas katmise või tasumiseeeldatava viisiga.

Näide A

Vara bilansiline maksumus on 100 jamaksustamisbaas 60. Vara müümisel rakendataks 20% suurust tulumaksumäära ja muutulu suhtes 30% suurust tulumaksumäära.

Kui ettevõte eeldab, et vara enam eikasutata ja müüakse maha, kajastab ettevõte edasilükkunud tulumaksu kohustise 8(20% 40-st) ja kui ettevõte eeldab, et vara säilitatakse ja bilansilinemaksumus kaetakse kasutamise käigus, kajastab ettevõte edasilükkunud tulumaksukohustise 12 (30% 40-st).

Näide B

Vara, mille soetusmaksumus on 100 jabilansiline maksumus 80, hinnatakse ümber 150-le. Maksustamise eesmärgilvastavat korrigeerimist ei tehta. Kumulatiivne amortisatsioon maksustamiseeesmärgil on 30 ja tulumaksumäär on 30%. Kui vara müüakse mahasoetusmaksumusest kallimalt, lisatakse maksustatavale tulule ka kumulatiivnemaksuamortisatsioon 30, kuid soetusmaksumust ületavad sissetulekud müügist eiole maksustatavad.

Vara maksustamisbaas on 70 jaeksiteerib maksustatav ajutine erinevus 80. Kui ettevõte eeldab, et vara bilansilinemaksumus kaetakse selle kasutamise käigus, tuleb genereerida maksustatavat tulu150, kuid amortisatsiooni võib maha arvata ainult 70. Sel juhul eksisteeribedasilükkunud tulumaksu kohustis 24 (30% 80-st). Kui ettevõte loodab kattabilansilise maksumuse kohese müümise teel 150 eest, arvutatakse edasilükkunudtulumaksu kohustis järgmiselt:

  <_o3a_p /> Maksustatav ajutine erinevus <_o3a_p /> Tulumaksumäär <_o3a_p /> Edasilükkunud tulumaksu kohustis <_o3a_p /> Kumulatiivne tulumaksu amortisatsioon <_o3a_p /> 30 <_o3a_p /> 30% <_o3a_p /> 9 <_o3a_p /> Soetusmaksumust ületavad sissetulekud <_o3a_p /> 50 <_o3a_p /> null <_o3a_p /> – <_o3a_p /> Kokku <_o3a_p /> 80 <_o3a_p />   <_o3a_p /> 9 <_o3a_p />

 

Märkus:

vastavalt paragrahvile 61debiteeritakse ümberhindamise tulemusena tekkinud täiendav edasilükkunudtulumaks otse omakapitalis.

Näide C

Andmed on samad, mis näites B, väljaarvatud see, et kui vara müüakse maha soetusmaksumusest kõrgema hinna eest,kuulub kumulatiivne maksuamortisatsioon maksustatava tulu alla (maksustatakse30% suuruse tulumaksumääraga) ja müügist tulenevaid sissetulekuid maksustataksepärast inflatsiooni järgi korrigeeritud maksumuse 110 lahutamist 40% suurusetulumaksumääraga.

Kui ettevõte eeldab, et varabiliansiline maksumus kaetakse selle kasutamise käigus, tuleb genereeridamaksustatavat tulu 150, kuid amortisatsiooni võib maha arvata ainult 70.Sellisel juhul on maksustamisbaas 70, maksustatav ajutine erinevus 80 jaedasilükkunud tulumaksu kohustis 24 (30% 80-st), nagu ka näites B.

Kui ettevõte kavatseb bilansilisemaksumuse katta vara kohese müümise teel 150 eest, saab ettevõte maha arvataindekseeritud soetusmaksumuse 110. Netosissetulekul 40 on 40% suurunetulumaksumäär. Lisaks kuulub maksustatava tulu alla kumulatiivnemaksuamortisatsioon 30, millele rakendub 30% suurune tulumaksumäär. Sellesttulenevalt on maksustamisbaas 80 (110 miinus 30), maksustatav ajutine erinevuson 70 ja edasilükkunud tulumaksu kohustis 25 (40% 40-st pluss 30% 30-st). Kuikäesolevas näites ei selgunud maksustamisbaasi olemus, võivad abiks ollaparagrahvis 10 esitatud põhimõtted.

Märkus:

vastavalt paragrahvile 61debiteeritakse ümberhindamise tulemusena tekkinud täiendav edasilükkunudtulumaks otse omakapitalis.

52A. Mõnedes riikides ontulumaksumäärad kõrgemad või madalamad, kui perioodi puhaskasum või jaotamatakasum makstakse osaliselt või täielikut ettevõtte omanikele väljadividendidena. Mõnedes riikides võib tulumaksu tagasi saada või see võibmaksmisele kuuluda juhul, kui perioodi puhaskasum või jaotamata kasum makstakseosaliselt või täielikult ettevõtte omanikele välja dividendidena. Sellisteljuhtudel on tasumisele kuuluva tulumaksu varade ja kohustiste ning edasilükkunudtulumaksu varade ja kohustiste tulumaksumääraks jaotamata kasumile rakenduvtulumaksumäär.

52B. Paragrahvis 52A kirjeldatudasjaoludel kajastatakse dividendidega kaasnev tulumaks samal ajal, kuikajastatakse dividendi maksmise kohustis. Dividendidega kaasnev tulumaks onseotud pigem eelnevalt toimunud tehingute ja sündmuste kui omanikele tehtavatejaotamistega. Seetõttu kajastatakse dividendidega kaasnev tulumaks vastavaltparagrahvile 58 perioodi puhaskasumis või -kahjumis, välja arvatud sellises ulatuses,mil dividendidega kaasnev tulumaks tekib paragrahvi 58 punktides a ja bkirjeldatud asjaoludel.

Paragrahve 52Aja 52B illustreeriv näide

Järgmine näide käsitleb selliseettevõtte tasumisele kuuluva tulumaksu varade ja kohustiste ning edasilükkunudtulumaksu varade ja kohustiste mõõtmist, mis tegutseb riigis, kus jaotamatakasumi pealt makstav tulumaksumäär on kõrgem (50%) ja tagastatakse kasumijaotamisel. Jaotatava kasumi tulumaksumäär on 35%. Bilansipäeval, s.o 31.detsembril 20X1, ei kajasta ettevõte dividendide kohustist, mille kohtajaotusettepanek on tehtud või mis on välja kuulutatud pärast bilansipäeva.Selle tulemusena aastal 20X1 dividende ei kajastata. Aasta 20X1 maksustatavtulu on 100000. Aasta 20X1 neto maksustatav ajutine erinevus on 40000.

Ettevõte kajastab tasumisele kuuluvatulumaksu kohustise ja tulumaksu kulu 50000. Tulevikus jaotatavate dividendidenäol potentsiaalselt kaetavat summat varana ei kajastata. Ettevõte kajastab kaedasilükkunud tulumaksu kohustise ja edasilükkunud tulumaksu kulu 20000 (50%40000-st), mis kujutavad endast tulumakse, mida ettevõte maksab oma varade jakohustiste bilansilise maksumuse katmisel või tasumisel vastavalt jaotamatakasumile rakenduvale tulumaksumäärale.

Seejärel kajastab ettevõte 15.märtsil 20X2 kohustisena eelnevatest kasumitest dividendid 10000.

15. märtsil 20X2 kajastab ettevõtetulumaksu katmise 1500 ulatuses (15% kohustisena kajastatud dividendidest)tulumaksu vara ja vähendab selle võrra 20X2. aasta tasumisele kuuluva tulumaksukulu.

53. Edasilükkunud tulumaksuvarasid ja kohustisi ei diskonteerita.

54. Edasilükkunud tulumaksu varadeja kohustiste usaldusväärne diskonteerimine nõuab kõigi ajutiste erinevustetühistumise ajastamise üksikasjalikku ajakava. Paljudel juhtudel ei ole sellistajakava võimalik koostada või see on väga keeruline. Seepärast ei oleasjakohane nõuda edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste diskonteerimist.Diskonteerimise võimaldamine, kuid selleks mitte kohustamine tooks kaasaedasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste võrreldamatuse ettevõtete vahel.Seetõttu ei nõua ega luba käesolev standard edasilükkunud tulumaksu varade jakohustiste diskonteerimist.

55. Ajutised erinevusedmääratletakse vara või kohustise bilansilise maksumuse alusel. See kehtib isegijuhul, kui bilansiline maksumus on ise määratletud diskonteerimise alusel,näiteks pensionihüvitiste kohustuste puhul (vt standard IAS 19 “Hüvitisedtöövõtjatele”).

56. Edasilükkunud tulumaksuvara bilansiline maksumus tuleb igal bilansipäeval üle vaadata. Ettevõte peabedasilükkunud tulumaksu vara bilansilist maksumust vähendama sellises ulatuses,mille puhul ei ole enam tõenäoline, et tekib piisavalt maksustatavat kasumit,mis võimaldab kogu edasilükkunud tulumaksu varast või selle osast saadavatsissetulekut kasutada. Kõik sellised vähendamised tühistatakse sellisesulatuses, mille puhul on piisava maksustatava tulu tekkimise tõenäosustaastunud.

TASUMISELE KUULUVA JA EDASILüKKUNUD TULUMAKSU KAJASTAMINE

57. Tehingust või muust sündmusesttasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu mõjude arvestamine peab toimumakooskõlas kõnealuse tehingu või sündmuse endaga. Kõnealune põhimõte on esitatudparagrahvides 58–68.

Kasumiaruanne

58. Tasumisele kuuluv jaedasilükkunud tulumaks tuleks kajastada tulu või kuluna ja see peaks sisaldumaperioodi puhaskasumis või -kahjumis, välja arvatud juhul, kui maks tekibseoses:

(a) tehingu või sündmusega,mis kajastub samal või erineval perioodil otse omakapitalis (vt paragrahvid61–65); või

(b) omandamisena liigitatavaäriühendusega (vt paragrahvid 66–68).

59. Enamik edasilükkunud tulumaksukohustisi ja varasid tekib juhul, kui tulu või kulu kajastub ühe perioodiraamatupidamislikus kasumis, aga teise perioodi maksustatavas kasumis(maksukahjumis). Sellest tulenev edasilükkunud tulumaks kajastataksekasumiaruandes. Näiteks:

(a) intressi-, kasutustasu- võidividenditulu laekub hiljem ning see kaasatakse raamatupidamislikku kasumisseaja proportsionaalse jagamise põhimõttel vastavalt standardile IAS 18 “Tulu”,kuid maksustatavasse kasumisse (maksukahjumisse) kassapõhiselt; ja

(b) immateriaalse varasoetusmaksumus on kapitaliseeritud vastavalt standardile IAS 38 “Immateriaalnevara” ja amortiseeritakse kasumiaruandes, kuid maksustamise eesmärgil arvatisee maha juba tekkimise hetkel.

60. Edasilükkunud tulumaksu varadeja kohustiste bilansiline maksumus võib muutuda isegi juhul, kui vastavadajutised erinevused ei muutu. See võib tuleneda näiteks järgmistestasjaoludest:

(a) tulumaksumäärade võimaksustamist reguleerivate seaduste muutumine;

(b) edasilükkunud tulumaksu varakaetavuse ümberhindamine; või

(c) vara eeldatava katmise viisimuutumine.

Sellest tulenev edasilükkunudtulumaks kajastatakse kasumiaruandes, kui see ei ole seotud objektidega, mis onvarasemalt debiteeritud või krediteeritud omakapitalis (vt paragrahv 63).

Otse omakapitalis krediteeritudvõi debiteeritud objektid

61. Tasumisele kuuluv jaedasilükkunud tulumaks tuleks debiteerida või krediteerida otse omakapitalis,kui see on seotud samal või erineval perioodil otse omakapitalis krediteeritudvõi debiteeritud objektidega.

62. Rahvusvahelisedraamatupidamisstandardid nõuavad või lubavad krediteerida või debiteeridateatavaid objekte otse omakapitalis. Sellised objektid on näiteks:

(a) materiaalse põhivara (vtstandard IAS 16 “Materiaalne põhivara”) ümberhindamisest tingitud bilansilisemaksumuse muutus;

(b) jaotamata kasumi algsaldosummade muutus, mis on tingitud kas tagasiulatuvalt rakendatavaarvestusmetoodika muutusest või ränga vea parandamisest (vt standard IAS 8 “Perioodipuhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites”);

(c) välismaise majandusüksusefinantsaruannete konverteerimisest tulenevad valuutakursi erinevused (vtstandard IAS 21 “Valuutakursimuutuste mõju”); ja

(d) liitfinantsinstrumendi omakapitalikomponendiesmasel arvelevõtmisel tekkivad summad (vt paragrahv 23).

63. Erandlikel asjaoludel võib ollakeeruline määratleda omakapitalis krediteeritud või debiteeritud objektidegaseotud tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu summat. See võib juhtudanäiteks siis, kui:

(a) astmelise tulumaksu puhul ei olevõimalik määratleda, millise tulumaksumääraga maksustatava kasumi(maksukahjumi) konkreetset komponenti maksustati;

(b) tulumaksumäära või mõne muutulumaksueeskirja muutus mõjutab eelnevalt omakapitalis debiteeritud võikrediteeritud objektiga täielikult või osaliselt seotud edasilükkunud tulumaksuvara või kohustist; või

(c) ettevõte otsustab, kasedasilükkunud tulumaksu vara tuleb kajastada või selle kajastamine lõpetatakseosaliselt  ning kas selline edasilükkunud tulumaksu vara on täielikult võiosaliselt seotud eelnevalt omakapitalis debiteeritud või krediteeritudobjektiga.

Sellistel juhtudel põhinevad otseomakapitalis krediteeritud või debiteeritud objektidega seotud tasumisele kuuluvja edasilükkunud tulumaks asjaomases riigis tasumisele kuuluva ja edasilükkunudtulumaksu proportsionaalsel jaotamisel või mõnel muul meetodil, millegakõnealuste asjaolude juures on võimalik asjakohast eraldamist saavutada.

64. Standardis IAS 16 “Materiaalnepõhivara” ei täpsusta, kas ettevõte peaks igal aastal investeeringuteümberhindluse reservi positiivsest jäägist jaotamata kasumisse üle kandmasumma, mis on võrdne ümberhinnatud vara amortisatsiooni ja varasoetusmaksumusel põhineva amortisatsiooni vahega. Kui ettevõte sellise ülekandeteeb, on summa sellega seotud edasilükkunud tulumaksuga saldeeritud.Samasuguseid põhimõtteid rakendatakse ka materiaalse põhivara võõrandamisekorral.

65. Kui vara hinnatakse ümbermaksustamise eesmärgil ja see ümberhindamine on seotud varasema perioodi võieeldatavalt tulevasel perioodil teostatava raamatupidamisliku ümberhindamisega,krediteeritakse või debiteeritakse nii vara ümberhindamise kui kamaksustamisbaasi korrigeerimise maksumõju omakapitalis sellel perioodil, kuisee tekkis. Kui ümberhindamine maksustamise eesmärgil ei ole seotud eelnevaperioodi või eeldatavalt tulevasel perioodil teostatava raamatupidamislikuümberhindamisega, kajastatakse maksustamisbaasi korrigeerimise mõjudkasumiaruandes.

65A. Dividendide maksmisel omanikelevõib ettevõte olla kohustatud maksma osa dividendidest omanike nimelmaksuhaldusasutusele. Paljudes riikides nimetatakse seda summat kinnipeetavakstulumaksuks. Selline maksuhaldusasutusele makstud või makstav summa debiteeritakseomakapitalis kui osa dividendidest.

Äriühendusest tulenevedasilükkunud tulumaks

66. Nagu paragrahvides 19 ja 26(c)selgitatud, võivad ajutised erinevused tekkida omandamisena liigitatudäriühenduste korral. Vastavalt standardile IAS 22 “äriühendused” kajastab ettevõte omandamise kuupäeval kõiktulenevad edasilükkunud tulumaksu varad ( ulatuses, milles need vastavadparagrahvis 24 esitatud kajastamise kriteeriumidele) või kohustisederistatavate varaobjektide ja kohustistena. Sellest tulenevalt mõjutavad neededasilükkunud tulumaksu varad ja kohustised firmaväärtust või negatiivsetfirmaväärtust. Vastavalt paragrahvidele 15(a) ja 24(a) ei kajasta ettevõteedasilükkunud tulumaksu kohustisi, mis tekivad firmaväärtusest endast (kuifirmaväärtuse amortisatsioon ei ole maksustamise eesmärkidel mahaarvatav) egaedasilükkunud tulumaksu varasid, mis tekivad mittemaksustatavast negatiivsestfirmaväärtusest, mida käsitletakse edasilükkunud tuluna.

67.äriühenduse tulemusena võib omandaja pidada võimalikuks kattaselline edasilükkunud tulumaksu vara, mida ta enne äriühendust ei kajastanud.Näiteks võib omandajal osutada võimalikuks kasutada oma kasutamatamaksukahjumeid omandatava tulevase maksustatava kasumi arvel. Sellisteljuhtudel kajastab omandaja edasilükkunud tulumaksu vara ja arvestab sedaomandamisest tuleneva firmaväärtuse või negatiivse firmaväärtuse määramisel.

68. Kui omandaja ei kajastanudomandamise kuupäeval omandatava ettevõtte edasilükkunud tulumaksu varaeristatava varaobjektina ja kõnealune vara kajastatakse hiljem omandajakonsolideeritud finantsaruannetes, kajastatakse tulenev edasilükkunud tulumaksutulu kasumiaruandes. Lisaks sellele omandaja:

(a) korrigeerib firmaväärtuse algsetbilansilist maksumust ja sellega seotud akumuleeritud amortisatsiooni vastavaltsummadele, mis oleks kajastatud juhul, kui edasilükkunud tulumaksu vara oleksomandamise kuupäeval kajastatud eristatava varaobjektina; ja

(b) kajastab firmaväärtusebilansilise netomaksumuse vähendamise kuluna.

Omandaja ei kajasta negatiivsetfirmaväärtust ega suurenda negatiivse firmaväärtuse bilansilist maksumust.

Näide

Ettevõte omandas tütarettevõtte,millel oli 300 ulatuses mahaarvatavaid ajutisi erinevusi. Omandamise ajal olitulumaksumäär 30%. Tulenevat edasilükkunud tulumaksu vara 90 ei arvestatudomandamisest tuleneva firmaväärtuse 500 määramisel eristatava varaobjektina.Firmaväärtuse amortiseerimise perioodiks on 20 aastat. Kaks aastat pärastomandamist hindas ettevõte tulevikus tekkiva maksustatava kasumi piisavaks, etkatta kõikidest mahaarvatavatest ajutistest erinevustest saadavat kasu.

Ettevõte kajastab edasilükkunudtulumaksu vara 90 (30% 300-st) ja kasumiaruandes edasilükkunud tulumaksu tulu90. Samuti vähendab ettevõte firmaväärtust 90 võrra ja akumuleeritudamortisatsiooni 9 võrra (kahe aasta amortisatsioon). Jääk 81 kajastataksekasumiaruandes kuluna. Sellest tulenevalt vähendatakse firmaväärtuse maksumustja sellega seotud akumuleeritud amortisatsiooni nende summadeni (410 ja 41),mis oleks kajastunud juhul, kui edasilükkunud tulumaksu vara 90 oleksäriühenduse kuupäeval kajastatud eristatava varaobjektina.

Kui tulumaksumäär on tõusnud 40%-ni,kajastab ettevõte edasilükkunud tulumaksu vara 120 (40% 300-st) jakasumiaruandes edasilükkunud tulumaksu tulu 120. Kui tulumaksumäär on langenud20%-ni, kajastab ettevõte edasilükkunud tulumaksu vara 60 (20% 300-st) jakasumiaruandes edasilükkunud tulumaksu tulu 60. Mõlemal juhul alandab ettevõteka firmaväärtuse maksumust 90 võrra ja akumuleeritud amortisatsiooni 9 võrraning kajastab kasumiaruandes summa 81 kuluna.

ESITUSVIIS

Tulumaksuvarad ja -kohustised

69. Tulumaksuvarad ja-kohustised esitatakse bilansis teistest varadest ja kohustistest eraldi.Edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi tuleks eristada tasumiselekuuluva tulumaksu varadest ja kohustistest.

70. Kui ettevõte eristab omafinantsaruannetes lühi- ja pikaajalisi varasid ja kohustisi, ei tohiksedasilükkunud tulumaksu varasid (kohustisi) liigitada käibevaraks(lühiajalisteks kohustisteks).

Saldeerimine

71. Ettevõte peab saldeerimatasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustised ainult järgmistel juhtudel:

(a) ettevõttel on juriidilineõigus kajastatud summasid saldeerida;ja

(b) ettevõte kavatsebarveldada netosummas või realiseerida vara ja tasuda kohustise samaaegselt.

72. Kuigi tasumisele kuuluvatulumaksu varasid ja kohustisi kajastatakse ning mõõdetakse eraldi,saldeeritakse need bilansis samasuguste kriteeriumide järgi, nagu onfinantsinstrumentide kohta kehtestatud standardis IAS 32 “Finantsinstrumendid:avalikustamine ja esitamine”. Tavaliselt on ettevõttel juriidiline õigussaldeerida tasumisele kuuluva tulumaksu vara ja kohustist, kui need on seotudsama maksuhaldusasutuse poolt hallatava tulumaksuga ja maksuhaldusasutus lubabettevõttel saada või teha üks netoülekanne.

73. Konsolideeritudfinantsaruannetes saldeeritakse ühe kontserni ettevõtte tagastamisele kuuluvatulumaksu vara kontserni teise ettevõtte tasumisele kuuluva tulumaksukohustisega ainult juhul, kui nendel ettevõtetel on juriidilist jõudu omavõigus teha või saada üks netoülekanne ning kõnealused ettevõtted kavatsevadsellise netoülekande teha või selle saada või samaaegselt katta vara ja tasudakohustise.

74. Ettevõte peab saldeerimaedasilükkunud tulumaksu varad ja kohustised ainult järgmistel juhtudel:

(a) ettevõttel on juriidilineõigus saldeerida tasumisele kuuluva tulumaksu varasid ja kohustisi; ja

(b) edasilükkunud tulumaksuvarad ja kohustised on seotud tulumaksuga, mida haldab sama maksuhaldusasutus:

(i) sama maksustava majandusüksuse suhtesvõi

(ii) erinevate maksustatavate majandusüksuste suhtes,mis kavatsevad kõikidel tulevastel perioodidel, mil edasilükkunud tulumaksuvarad või kohustised eeldatavasti tasutakse või kaetakse, tasuda tasumiselekuuluva tulumaksu kohustised ja varad netosummas või realiseerida varad jatasuda kohustised samaaegselt.

75. Vältimaks kõikide ajutisteerinevuste ajastamise üksikasjaliku ajakava koostamise vajadust, nähaksekäesoleva standardiga ette, et ettevõte saldeerib sama maksustatavamajandusüksuse edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustise ainult juhul, kui needon seotud sama maksuhaldusasutuse poolt hallatava tulumaksuga ja kui ettevõttelon juriidiline õigus edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi saldeerida.

76. Harvadel juhtudel võibettevõttel olla mõnede perioodide osas juriidiline õigus saldeerida ja kakavatsus tasuda netosummana, kuid teiste perioodide suhtes mitte. Sellistelharvadel juhtudel võib osutuda vajalikuks koostada üksikasjalik ajakava, etusaldusväärselt kindlaks teha, kas ühe maksustatava majandusüksuseedasilükkunud tulumaksu kohustis tõstab sama perioodi tulumaksu, milles teisemaksustatava majandusüksuse edasilükkunud tulumaksu vara teise maksustatavamajandusüksuse makse vähendab.

Tulumaksu kulu

Tavategevusekasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu (või tulu)

77. Tavategevuse kasumi võikahjumiga seotud maksutulu või -kulu tuleb esitada kasumiaruandes.

Välisriigistekkinud edasilükkunud tulumaksu kohustiste või varade valuutakursside vahe

78. Standardiga IAS 21“Valuutakursimuutuste mõju” on ette nähtud teatavate valuutakursi erinevustekajastamine tulu või kuluna, kuid ei täpsusta, kus need erinevused tulekskasumiaruandes esitada. Seega, kui edasilükkunud välismaiste tulumaksukohustiste või varade valuutakursi erinevused kajastatakse kasumiaruandes, võibneed erinevused liigitada edasilükkunud tulumaksu kuluks (tuluks), kui sellistesitusviisi peetakse finantsaruannete kasutajatele kõige kasulikumaks.

Avalikustatav informatsioon

79. Tulumaksu kulu (-tulu)põhilised komponendid tuleks avalikustada eraldi.

80. Tulumaksu kulu (-tulu)komponendid võivad olla järgmised:

(a) tasumisele kuuluv tulumaksu kulu(-tulu);

(b) kõik perioodil kajastatudeelnevate perioodide tasumisele kuuluva tulumaksu kulu korrigeerimised;

(c) ajutiste erinevuste tekkimise jatühistumisega seotud edasilükkunud tulumaksu kulu (-tulu) summa;

(d) tulumaksumäärade muutuste võiuute maksude kehtestamisega seotud edasilükkunud tulumaksu kulu (-tulu) summa;

(e) eelneval perioodil kajastamatamaksukahjumist, maksukrediidist või ajutisest erinevusest tuleneva kasu summa,mida kasutati tasumisele kuuluva tulumaksu kulu vähendamiseks;

(f) eelneval perioodil kajastamatamaksukahjumist, maksukrediidist või ajutisest erinevusest tuleneva kasu summa,mida kasutati edasilükkunud tulumaksu kulu vähendamiseks;

(g) edasilükkunud tulumaksu varaallahindamisest või eelneva allahindamise tühistamisest tulenev edasilükkunudtulumaksu kulu vastavalt paragrahvile 56; ja

(h) arvestusmeetodite ja ränkadevigadega seotud maksukulu (-tulu) summa, mida vastavalt standardi IAS 8“Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja arvestusmeetodite muutused”kohasele lubatud alternatiivkäsitlusele võetakse arvesse perioodi puhaskasumivõi -kahjumi määratlemisel.

81. Eraldi tuleb avalikustadaka järgmised asjaolud:

(a) omakapitalis debiteeritudvõi krediteeritud objektidega seotud tasumisele kuuluva ja edasilükkunudtulumaksu kogusumma;

(b) perioodil kajastatuderakorraliste kirjetega seotud tulumaksu kulu (-tulu);

(c) tulumaksu kulu (tulu) jaraamatupidamisliku kasumi vahelise suhte selgitus ühes või mõlemas vormis:

(i) tulumaksu kulu (tulu) ja raamatupidamislikukasumi vaheline arvuline võrdlus korrutatuna rakendatava(te)tulumaksumäära(de)ga, avalikustades ka rakendatava(te) tulumaksumäära(de) arvutamisealuse;või

(ii) keskmise tegeliku tulumaksumäära ja rakendatavatulumaksumäära arvuline võrdlus, avalikustades ka rakendatava tulumaksumääraarvutamise aluse;

(d) kui eelnevaarvestusperioodiga võrreldes on rakendatavat tulumaksumäära või rakendatavaidtulumaksumäärasid muudetud, siis sellekohane selgitus;

(e) selliste mahaarvatavateajutiste erinevuste, kasutamata maksukahjumite ja kasutamata maksukrediitidesumma (ja olemasolu korral aegumiskuupäev), mille suhtes edasilükkunudtulumaksu vara bilansis ei ole kajastatud;

(f) tütarettevõtetesse,filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringutega ningühisettevõtmiste osalusega seotud ajutiste erinevuste kogusumma, mille suhtesbilansis edasilükkunud tulumaksu kohustisi ei ole kajastatud (vt paragrahv 39);

(g) iga ajutise erinevuseliigi ja kasutamata maksukahjumi või kasutamata maksukrediidi liigi suhtes:

(i) kõikide bilansis esitatud perioodidel kajastatudedasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste summa;

(ii) kasumiaruandes kajastatud edasilükkunudtulumaksu tulu või kulu summa, kui see ei selgu bilansis kajastatud summademuutuste kaudu;

(h) lõpetatudtegevusvaldkondade osas tulumaksu kulu, mis on seotud järgmiste asjaoludega:

(i) tegevuse lõpetamisega kaasnev kasum või kahjum;ja

(ii) lõpetatud tegevusvaldkonna tavategevuse kasumvõi kahjum perioodil koos kõikide aruandes esitatud eelnevate perioodidevastavate summadega; ja

(i) ettevõtte omanikelejaotatavate dividendidega kaasnevad tulumaksukohustused, mille kohta tehtijaotusettepanek või mis kuulutati välja enne finantsaruannete avaldamiseksheakskiitmist, kuid mis finantsaruannetes kohustisena ei kajastu.

82. Ettevõte peab avalikustamaedasilükkunud tulumaksu vara suuruse ja selle bilansis arvele võtmist toetavatõendusmaterjali laadi, kui:

(a) edasilükkunud tulumaksuvara kasutamine sõltub tulevastest maksustavatest kasumitest, misületavadolemasolevate maksustavate ajutiste erinevuste tühistamisest saadavad kasumid;ja

(b) ettevõte on kandnudjooksval või eelneval perioodil kahjumit riigis, millega on seotudedasilükkunud tulumaksu varad.

82A. Paragrahvis 52Akirjeldatud asjaolude korral peaks ettevõte avalikustama omanikele tehtavatedividendiväljamaksetega kaasnevate potentsiaalsete tulumaksumõjude laadi.Lisaks peaks ettevõte avalikustama ka potentsiaalsed kaasnevadtulumaksukohustuste summad, mida on võimalik kindlaks määrata, ja selle, kaseksisteerib potentsiaalseid tulumaksukohustusi, mida ei ole võimalik kindlaksmäärata.

83. Ettevõte avalikustab kõigierakorraliste kirjete sisu ja summad kas kasumiaruandes või lisades. Kui needavalikustatakse lisades, siis esitatakse kasumiaruandes erakorraliste kirjetekogusumma netosummana ilma sellega seotud tulumaksu kulu (tulu) kogusummata.Kuigi kõigi erakorraliste kirjetega seotud tulumaksu kulu (tulu) avalikustaminevõib olla kasulik finantsaruannete kasutajate jaoks, võib mõnikord ollakeeruline jaotada tulumaksu kulu (tulu) kõnealuste kirjete vahel. Sel juhulvõib avalikustada erakorralistest kirjetest tuleneva tulumaksu kulu (tulu)kogusumma.

84. Paragrahvis 81(c) kehtestatudavalikustamisnõuded võimaldavad finantsaruannete kasutajatel aru saada, kastulumaksu kulu (tulu) ja raamatupidamisliku kasumi vaheline suhe on ebaharilik,ning mõista kõnealust suhet tulevikus mõjutavaid olulisi tegureid. Tulumaksukulu (tulu) ja raamatupidamisliku kasumi vahelist suhet võivad mõjutadasellised asjaolud nagu mittemaksustatav müügitulu, maksustatava kasumi(maksukahjumi) määramisel mahaarvamisele mittekuuluvad kulud, maksukahjumitemõju ja välismaisete tulumaksumäärade mõju.

85. Tulumaksu kulu (tulu) jaraamatupidamisliku kasumi vahelist suhet seletades kasutab ettevõterakendatavat tulumaksumäära, mis annab finantsaruannete kasutajatele kõigeasjakohasemat informatsiooni. Sageli osutub kõige asjakohasemakstulumaksumääraks ettevõtte asukohariigi tulumaksumäär, mis summeeribsiseriiklikud tulumaksumäärad ja kõik kohalikud tulumaksumäärad, misarvutatakse sisuliselt samalt maksustatava kasumi (maksukahjumi) tasemelt. Kuidettevõtte puhul, mis tegutseb mitmes erinevas riigis, võib olla asjakohasemsummeerida eri riikide kohalike tulumaksumäärade alusel koostatudindividuaalsed võrdlused. Järgmine näide iseloomustab seda, kuidas rakendatavatulumaksumäära valimine mõjutab arvulise võrdluse esitamist.

86. Keskmine tegelik tulumaksumääron tulumaksu kulu (tulu) jagatud raamatupidamisliku kasumiga.

87. Tihti ei ole võimalik arvutadatütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtudinvesteeringutest ja ühisettevõtmiste osalusest tulenevaid bilansis kajastamataedasilükkunud tulumaksu kohustisi (vt paragrahv 39). Seetõttu nähtaksekäesoleva standardiga ette, et ettevõte peab avalikustama aluseks olevateajutiste erinevuste kogusumma, kuid ei nõuta edasilükkunud tulumaksu kohustisteavalikustamist. Sellegipoolest soovitatakse ettevõtetel võimaluse korralavalikustada bilansis kajastamata edasilükkunud tulumaksu kohustiste summad,kuna finantsaruannete kasutajatele võib see informatsioon vajalikuks osutuda.

87A. Paragrahviga 82A on ettenähtud, et ettevõte peaks avalikustama omanikele tehtavatedividendiväljamaksetega kaasneva potentsiaalse tulumaksu mõju laadi. Ettevõteavalikustab tulumaksusüsteemide olulised iseärasused ja dividendiväljamaksetegakaasnevad potentsiaalsed tulumaksu summat mõjutavad tegurid.

87B. Mõnikord ei ole võimalikomanikele tehtavate dividendiväljamaksetega kaasnevat potentsiaalset tulumaksusummat ning mõju arvutada. See võib juhtuda näiteks siis, kui ettevõttel onpalju välismaiseid tütarettevõtteid. Kuid isegi sel juhul võib kogusumma mõnedeosade määramine olla lihtne. Näiteks võivad kontserni emaettevõte ja mõnedtütarettevõtted olla maksnud jaotamata kasumitelt tulumaksu kõrgematulumaksumääraga ja võivad teada konsolideeritud jaotamata kasumist omanikeletehtavate tulevaste dividendiväljamaksete puhul tagastatava summa suurust. Seljuhul avalikustatakse tagastatava summa suurus. Kui ettevõttel on veel teisikaasnevaid potentsiaalseid tulumaksukohustusi, mida ei ole võimalik määratleda,siis peab selle asjaolu avalikustama. Emaettevõtte eraldiseisvatesfinantsaruannetes (kui need on olemas) seostuvad kaasnevad potentsiaalsedtulumaksukohustused emaettevõtte jaotamata kasumiga.

87C. Ettevõttelt, mis peab avaldamaparagrahvis 82A kehtestatud informatsiooni, võidakse nõuda katütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringuteja ühisettevõtmistes osalusega seotud informatsiooni avalikustamist. Sel juhulvõtab ettevõte seda arvesse paragrahvi 82A kohaselt avalikustatavainformatsiooni määratlemisel. Näiteks võidakse ettevõttelt nõuda sellistetütarettevõtetesse tehtud investeeringutega seotud ajutiste erinevustekogusumma avalikustamist, mille kohta edasilükkunud tulumaksu kohustisi ei olekajastatud (vt paragrahv 81(f)). Kui kajastamata edasilükkunud tulumaksukohustiste summade arvutamine ei ole võimalik, ei pruugi olla võimalik arvutadaka kõnealuste tütarettevõtetega seotud dividendiväljamaksetega kaasnevatepotentsiaalsete tulumaksumõjude summasid.

88. Ettevõte avalikustab kõiktulumaksuga seotud tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad vastavaltstandardile IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikudvarad). Tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad võivad tekkida näiteksmaksuhaldusasutusega pooleli olevatest vaidlustest. Kui tulumaksumäärade võimaksustamist reguleerivate seaduste muudatused jõustuvad või kuulutatakse väljapärast bilansipäeva, avalikustab ettevõte ka nende muudatuste kõik olulisedmõjud tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu varadele ja kohustistele(vt standard IAS 10 “Bilansipäevajärgsed sündmused”).

Paragrahvi 85illustreeriv näide

19X2. aastal on ettevõtteraamatupidamislik kasum oma riigis (riik A) 1500 (19X1:  2000) ja riigis B1500 (19X1: 500). Riigis A on tulumaksumäär 30% ja riigis B 20%. Riigis A onmaksustamisel mahaarvamisele mittekuuluvaid kulusid 100 (19X1: 200).

Siseriikliku tulumaksumäära võrdlusekohta on esitatud järgmine näide:

  <_o3a_p /> 19X1 <_o3a_p /> 19X2 <_o3a_p /> Raamatupidamislik kasum <_o3a_p /> 2500 <_o3a_p /> 3000 <_o3a_p /> Tulumaks siseriikliku tulumaksumääraga 30% <_o3a_p /> 750 <_o3a_p /> 900 <_o3a_p /> Maksustamisel mahaarvamisele mittekuuluvate kulude mõju tulumaksule <_o3a_p /> 60 <_o3a_p /> 30 <_o3a_p /> Riigis B kehtivate madalamate tulumaksumäärade mõju <_o3a_p /> 50 <_o3a_p /> 150 <_o3a_p /> Tulumaksu kulu <_o3a_p /> 760 <_o3a_p /> 780 <_o3a_p />

 

Järgnevalt on esitatud näide kõikiriike käsitlevate eraldiseisvate võrdluste summeerimisel saadud võrdluse kohta.Selle meetodiga ei kajastu aruandja enda siseriikliku tulumaksumäära ja teisteriikide tulumaksumäärade vahelise võrdluse mõju eraldi kirjena. Ettevõttel võibosutuda vajalikuks anda seletusi tulumaksumäärade või eri riikides teenitudkasumi struktuuri oluliste muutuste mõju kohta selleks, et selgitada paragrahvi81(d) kohaselt rakendatava(te) tulumaksumäära(de) muutust.

Raamatupidamislik kasum <_o3a_p /> 2500 <_o3a_p /> 3000 <_o3a_p /> Tulumaks asjaomases riigis teenitud kasumite suhtes rakendatava siseriikliku tulumaksumääraga <_o3a_p /> 750 <_o3a_p /> 750 <_o3a_p /> Maksustamisel mahaarvamisele mittekuuluvate kulude mõju tulumaksule <_o3a_p /> 60 <_o3a_p /> 30 <_o3a_p /> Tulumaksu kulu <_o3a_p /> 760 <_o3a_p /> 780 <_o3a_p />

 

JÕUSTUMISKUUPÄEV

89. Käesolevat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mishõlmavad 1. jaanuaril 1998 või pärast seda algavaid perioode, välja arvatudparagrahvis 91 täpsustatud juhud.Kui ettevõte rakendabkäesolevat standardit finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad enne 1. jaanuari1998 algavaid perioode, peab ettevõte avalikustama, et 1979. aastalheakskiidetud standardi IAS 12 “Tulumaksu arvestus” asemel on kasutatudkäesolevat standardit.

90. Käesoleva standardigaasendatakse 1979. aastal kinnitatud standard IAS 12 “Tulumaksu arvestus”.

91. Paragrahvid 52A, 52B, 65A,81(i), 82A, 87A, 87B, 87C ning paragrahvide 3 ja 50 väljajätmine jõustuvadraamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2001 võipärast seda algavaid perioode.3 Varasem rakendamine onsoovitatav.Kui varasem rakendamine mõjutab finantsaruandeid,tuleb kõnealune asjaolu avalikustada.

 

1

Käesoleva analüüsi kohaselt puudub maksustatav ajutineerinevus. Teise võimalusena võidakse eeldada, et saadaolevate teenituddividendide maksustamisbaas on null ja et tulumaksu nullmäära rakendataksetuleneva maksustatava ajutise erinevuse 100 suhtes. Mõlema analüüsi kohaseltpuudub edasilükkunud tulumaksu kohustis.

2

Käesoleva analüüsi kohaselt puudub maksustatav ajutineerinevus. Teise võimalusena võidakse eeldada, et makstavate tekkinud trahvideja viiviste maksustamisbaas on null ning et tulumaksu nullmäära rakendataksetuleneva mahaarvatava ajutise erinevuse 100 suhtes. Mõlema analüüsi kohaseltpuudub edasilükkunud tulumaksu vara.

3

Paragrahvis 91 esitatud viide “raamatupidamiseaastaaruanded” on kooskõlas jõustumiskuupäevi käsitleva 1998. aastalvastuvõetud selgesõnalisema väljendusega. Paragrahvis 89 viidataksefinantsaruannetele.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt