Käesoleva muudetud rahvusvahelise
raamatupidamisstandardiga asendatakse standard IAS 11 “Ehituslepingute
arvestus”, mille IASC juhatus kinnitas 1978. aastal. Muudetud standard kehtib
nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1995 või pärast seda
algavaid perioode.
1999. aasta mais muudeti standardigaIAS 10 “Bilansipäevajärgsed sündmused” (muudetud 1999) paragrahvi 45. Muudetudtekst jõustub standardi IAS 10 (muudetud 1999) jõustumisel, st raamatupidamiseaastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2000 või pärast seda algavaidperioode.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hetkel kuum
30. juuni hommikuks oli aruande esitanud napilt enam kui pooled kohuslastest
Artikkel jätkub pärast reklaami
<_o3a_p /> | Paragrahvid <_o3a_p /> |
Eesmärk <_o3a_p /> | <_o3a_p /> |
Rakendusala <_o3a_p /> | 1-2 <_o3a_p /> |
Mõisted <_o3a_p /> | 3-6 <_o3a_p /> |
Ehituslepingute ühendamine ja ositamine <_o3a_p /> | 7-10 <_o3a_p /> |
Lepinguline tulu <_o3a_p /> | 11-15 <_o3a_p /> |
Lepingulised kulutused <_o3a_p /> | 16-21 <_o3a_p /> |
Lepingulise tulu ja kulude kajastamine <_o3a_p /> | 22-35 <_o3a_p /> |
Eeldatavate kahjumite kajastamine <_o3a_p /> | 36-37 <_o3a_p /> |
Hinnangute muutused <_o3a_p /> | 38 <_o3a_p /> |
Avalikustatav informatsioon <_o3a_p /> | 39-45 <_o3a_p /> |
Jõustumiskuupäev <_o3a_p /> | 46 <_o3a_p /> |
Artikkel jätkub pärast reklaami
Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardidei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõnaparagrahv 12).
EESMÄRK
Artikkel jätkub pärast reklaami
Käesoleva standardi eesmärk onkehtestada ehituslepingutega seotud tulu ja kulutuste raamatupidamiskäsitlus.Tulenevalt ehituslepingute raames toimuva tegevuse iseloomust langevadlepingulise tegevuse alustamise ning lõpuleviimise kuupäevad üldjuhulerinevatesse arvestusperioodidesse. Seepärast on ehituslepingute arvestusepuhul põhiprobleemiks lepingulise tulu ja lepinguliste kulutuste jaotaminearvestusperioodidele, mille kestel ehitustöid tehakse. Käesolevas standardiskasutatakse finantsaruannete koostamise ja esitamise raamistikus sätestatudkajastamiskriteeriume, et määrata kindlaks, millal tuleb lepinguline tulu jalepingulised kulutused kajastada vastavalt tulu ja kuludena kasumiaruandes.Standardis on esitatud ka praktilised juhised mainitud kriteeriumiderakendamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
RAKENDUSALA
1. Käesolevat standardit tulebrakendada ehituslepingute raamatupidamisarvestuses tööettevõtjatefinantsaruannetes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2. Käesoleva standardiga asendataksestandard IAS 11 “Ehituslepingute arvestus”, mis kinnitati 1978. aastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
MÕISTED
3. Käesolevas standardiskasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehitusleping on leping, mis onspetsiaalselt sõlmitud teatud varaobjekti või omavahel konstruktsiooniliselt,tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt või lõppeesmärgi või kasutusotstarbe kaudutihedalt seotud või vastastikku sõltuvate varaobjektide kogumi rajamiseks.
Fikseeritud hinnaga leping onehitusleping, kus tööettevõtja nõustub kindlaksmääratud lepingujärgse hinnagavõi fikseeritud tasuga tehtud töö ühiku eest, mille suhtes kehtivad teatudjuhtudel kulutuste suurenemise sätted.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kulupõhine leping onehitusleping, mille puhul tööettevõtjale hüvitatakse lubatud või muul viisilmääratletud kulutused, millele lisandub teatav protsent neist kulutustest võifikseeritud tasu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
4. Ehituslepingu võib sõlmida üksikuvaraobjekti, näiteks silla, hoone, tammi, torujuhtme, tee, laeva või tunneliehitamiseks. Ehitusleping võib käsitleda ka mitme varaobjekti rajamist, mis onkonstruktsiooniliselt, tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt või lõppeesmärgivõi kasutusotstarbe kaudu omavahel tihedalt seotud või vastastikku sõltuvad;sellised lepingud on näiteks lepingud rafineerimisettevõtete ja muude,keerukate tehaste või seadmete rajamiseks.
5. Käesoleva standardi kohaselthõlmavad ehituslepingud muu hulgas:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) selliste teenuste osutamiselepinguid, mis on otseselt seotud varaobjekti rajamisega, näiteksprojektijuhtide ja arhitektide teenuseid käsitlevad lepingud; ning
Artikkel jätkub pärast reklaami
(b) lepinguid varaobjektidelammutamiseks või taastamiseks ning keskkonna taastamiseks pärast varaobjektidelammutamist.
6. Ehituslepinguid sõnastataksemitmel moel, mis käesoleva standardi rakendamisel liigitatakse kas fikseeritudhinnaga lepinguteks või kulupõhisteks lepinguteks. Mõningatel ehituslepingutelvõib olla nii fikseeritud hinnaga lepingu kui ka kulupõhise lepingu tunnuseid,näiteks kulupõhise lepingu puhul, milles on kokku lepitud maksimumhind.Sellistel juhtudel peab tööettevõtja lepingulise tulu ja kulude kajastamisemomendi kindlaksmääramisel arvesse võtma kõiki paragrahvide 23 ja 24 tingimusi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
EHITUSLEPINGUTE ÜHENDAMINE JAOSITAMINE
7. Käesoleva standardi nõudeidrakendatakse üldjuhul iga ehituslepingu suhtes eraldi. Teatavatel juhtudel võibsiiski tekkida vajadus standardi rakendamiseks üksiklepingu eraldimääratletavate osade või lepingute kogumi suhtes, et kajastada lepingu võilepingute kogumi sisu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
8. Kui leping hõlmab mitutvaraobjekti, tuleks iga varaobjekti ehitust käsitada eraldi ehituslepinguna,juhul kui:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) iga varaobjekti osas onesitatud eraldi pakkumised;
(b) iga varaobjekti osastoimusid eraldi läbirääkimised ning tööettevõtjal ja kliendil oli võimalikheaks kiita või tagasi lükata lepingu see osa, mis seondub konkreetsevaraobjektiga; ja
Artikkel jätkub pärast reklaami
(c) on võimalik kindlaks tehaiga varaobjektiga seotud kulutused ja tulud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
9. Ühe või mitme kliendigasõlmitud lepingute kogumit tuleb käsitada ühe ehituslepinguna, kui:
(a) lepingute kogum onsõlmitud ühe paketina;
Artikkel jätkub pärast reklaami
(b) lepingud on sedavõrdtihedalt vastastikku seotud, et sisuliselt moodustavad need osa ühest üldisekasumimääraga projektist; ja
(c) lepinguid täidetaksesamaaegselt või üksteise järel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
10. Lepinguga võib ette nähatäiendava varaobjekti rajamise kliendi soovi korral või lepingut võib muuta,lisades täiendava varaobjekti rajamise. Täiendava varaobjekti ehitust tulebkäsitada eraldi ehituslepinguna, kui:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) see varaobjekt erinebkonstruktsiooniliselt, tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt oluliselt algselepinguga hõlmatud varaobjektist või -objektidest; või
(b) selle varaobjekti hindlepitakse kokku algset lepingujärgset hinda arvesse võtmata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
LEPINGULINE TULU
Artikkel jätkub pärast reklaami
11. Lepinguline tulu hõlmab:
(a) lepingus kokku lepitudesialgse tulu summat; ja
Artikkel jätkub pärast reklaami
(b) muudatusi lepingulistestöödes, hüvitisnõudeid ja ergutustasusid:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(i) määral, mil on tõenäoline, et nendega kaasneb tulu; ja
(ii) neid on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
12. Lepingulist tulu mõõdetaksesaadud või saadava tasu õiglase väärtuse alusel. Lepingulise tulu mõõtmistmõjutavad mitmed tingimuslikud asjaolud, mis sõltuvad tulevikus toimuvatesündmuste tagajärgedest. Hinnanguid on sageli tarvis muuta pärast sündmustetoimumist ja tingimuslike asjaolude selgumist. Seepärast võib lepingulise tulusuurus periooditi suureneda või väheneda. Näiteks:
(a) tööettevõtja ja klient võivadalgse lepingu sõlmimise perioodile järgneval perioodil kokku leppidamuudatustes või hüvitisnõuetes, mis suurendavad või vähendavad lepingulisttulu;
Artikkel jätkub pärast reklaami
(b) fikseeritud hinnaga lepingussätestatud tulu võib kulutuste suurenemise sätetest tulenevalt suureneda;
Artikkel jätkub pärast reklaami
(c) lepinguline tulu võib vähenedatrahvide tõttu, mis tulenevad tööettevõtja hilinemistest lepingu täitmisel; või
(d) kui fikseeritud hinnaga lepingussisaldub fikseeritud hind tööühiku kohta, suureneb lepinguline tulu ühikutearvu suurenemisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
13. Muudatus on kliendipoolne juhislepingu alusel tehtava töö ulatuse muutmiseks. Muudatuse tulemuseks võib ollalepingulise tulu suurenemine või vähenemine. Näited muudatustest on varaobjektispetsifikatsioonide või konstruktsiooni muutmine või lepingu kestvuse muutmine.Muudatused võetakse lepingulise tulu määramisel arvesse juhul, kui:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) on tõenäoline, et klient kiidabmuudatuse ja sellest tuleneva tulu suuruse heaks; ja
(b) tulu suurust on võimalikusaldusväärselt mõõta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
14. Hüvitisnõue on summa, milletasumist tööettevõtja nõuab kliendilt või kolmandalt isikult hüvitisena lepinguhinnas mittesisalduvate kulutuste eest. Hüvitisnõue võib tekkida näitekskliendi põhjustatud viivitustest, vigadest spetsifikatsioonides võikonstruktsioonis ning lepingujärgse töö muudatuste vaidlustamisest.Hüvitisnõuetest saadava tulu mõõtmise osas valitseb suur ebakindlus ning sagelioleneb see läbirääkimiste tulemustest. Seepärast lisatakse hüvitisnõudedlepingulisele tulule üksnes juhul, kui:
(a) läbirääkimised on jõudnudsellisesse etappi, et hüvitisnõude tunnustamine kliendi poolt on tõenäoline; ja
Artikkel jätkub pärast reklaami
(b) summat, mida klient tõenäoliselttunnustab, on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
15. Ergutustasud on täiendavadsummad, mida tööettevõtjale makstakse kindlaksmääratud tulemusnäitajatesaavutamise või ületamise korral. Näiteks võib leping sätestada tööettevõtjaleergutustasu lepingu ennetähtaegse täitmise eest. Ergutustasud kaasatakselepingulise tulu arvestusse, kui:
(a) lepingu täitmine on jõudnudsellisesse faasi, et kindlaksmääratud tulemusnäitajate saavutamine võiületamine on tõenäoline; ja
Artikkel jätkub pärast reklaami
(b) ergutustasu suurust onvõimalik usaldusväärselt mõõta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
LEPINGULISED KULUTUSED
16. Lepingulised kulutusedhõlmavad:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) konkreetse lepingugaotseselt seotud kulutusi;
(b) kulutusi, mis on seostatavadlepingulise tegevusega üldiselt ning mida on võimalik lepingule jaotada; ja
Artikkel jätkub pärast reklaami
(c) selliseid muid kulutusi,mis konkreetsete lepingutingimuste kohaselt kuuluvad kliendi poolthüvitamisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
17. Konkreetse lepinguga otseseltseotud kulutused on muu hulgas:
(a) objekti tööjõu kulutused,sealhulgas objekti järelevalve;
Artikkel jätkub pärast reklaami
(b) kulutused ehituseskasutatavatele materjalidele;
Artikkel jätkub pärast reklaami
(c) lepinguga seoses kasutatavateseadmete ja masinate amortisatsioon;
(d) kulutused seadmete, masinate jamaterjalide transportimiseks lepinguobjektile ja tagasi;
Artikkel jätkub pärast reklaami
(e) kulutused seadmete ja masinaterentimiseks;
(f) kulutused lepinguga otseseltseotud projekteerimisele ja tehnilisele abile;
Artikkel jätkub pärast reklaami
(g) hinnangulised kulutusedehitusvigade parandamisele ja garantiitöödele, sealhulgas eeldatavad garantiikulutused;ning
Artikkel jätkub pärast reklaami
(h) kolmandate isikute poolsedhüvitisnõuded.
Neid kulutusi võib vähendada mistahes juhusliku tulu arvelt, mis ei kuulu lepingulise tulu alla, näiteks tuluülejäänud materjalide ning seadmete ja masinate võõrandamisest pärast lepingulõppu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
18. Kulutused, mis on seostatavadlepingulise tegevusega üldiselt ning mida on võimalik konkreetsetelelepingutele jaotada, hõlmavad muu hulgas:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) kindlustust;
(b) kulutusi konkreetse lepingugaotseselt mitteseotud projekteerimisele ja tehnilisele abile; ja
Artikkel jätkub pärast reklaami
(c) ehituse üldkulud.
Need kulutused jaotataksesüstemaatiliste ja ratsionaalsete meetodite alusel, mida rakendataksejärjepidevalt kõikide ühelaadsete kulutuste suhtes. Jaotamisel lähtutakseehitustegevuse tavalisest mahust. Ehituse üldkulud hõlmavad näiteks kulutusiehitustöötajate palgaandmestiku koostamiseks ja töötlemiseks. Kulutused, mis onseostatavad lepingulise tegevusega üldiselt ning mida on võimalik jaotadakonkreetsetele lepingutele, hõlmavad ka laenukasutuse kulutusi, kui tööettevõtjakasutab standardiga IAS 23 “Laenukasutuse kulutused” lubatudalternatiivkäsitlust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
19. Kulutused, mis konkreetsetelepingutingimuste kohaselt kuuluvad tasumisele kliendi poolt, võivad sisaldadamõningaid üldisi halduskulutusi ja arenduskulutusi, mille hüvitamine onsätestatud lepingutingimustes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
20. Kulutused, mida ei ole võimalikseostada lepingulise tegevusega või lepingule jaotada, jäetakse ehituslepingukulutustest välja. Sellised kulutused hõlmavad:
(a) üldisi halduskulutusi, millehüvitamine ei ole lepinguga ette nähtud;
Artikkel jätkub pärast reklaami
(b) müügikulutusi;
Artikkel jätkub pärast reklaami
(c) uurimistegevuse- jaarenduskulutusi, mille hüvitamine ei ole lepinguga ette nähtud; ja
(d) nende (üleliigsete) seadmete jamasinate amortisatsiooni, mida ei kasutata seoses konkreetse lepinguga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
21. Lepingulised kulutusedsisaldavad kulutusi, mis on seostatavad lepinguga alates lepingu sõlmimisekuupäevast kuni lepingu lõpliku täitmise kuupäevani. Samas kulutused, mis onlepinguga otseselt seotud ning mis tehakse lepingu sõlmimiseks, arvataksesamuti lepinguliste kulutuste hulka, kui neid on võimalik eraldi määratleda jausaldusväärselt mõõta ning lepingu sõlmimine on tõenäoline. Kui lepingusõlmimiseks tehtud kulutused kajastatakse kuluna perioodil, mil need tehakse,ei arvata neid lepinguliste kulutuste hulka, kui leping sõlmitakse hilisemalperioodil.
LEPINGULISE TULU JA KULUDEKAJASTAMINE
Artikkel jätkub pärast reklaami
22. Kui ehituslepingu tulemuston võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse ehituslepinguga seotudlepinguline tulu ja lepingulised kulutused vastavalt tulu ja kuluna lähtuvaltlepingulise tegevuse valmidusastmest bilansipäeval. Ehituslepingust eeldatavalttulenev kahjum kajastatakse koheselt kuluna vastavalt paragrahvile 36.
Artikkel jätkub pärast reklaami
23. Fikseeritud hinnagalepingu puhul on ehituslepingu tulemust võimalik usaldusväärselt hinnata, kuion täidetud kõik järgmised tingimused:
(a) lepingulise tulukogusummat on võimalik usaldusväärselt mõõta;
Artikkel jätkub pärast reklaami
(b) on tõenäoline, et ettevõtesaab lepingust tulenevalt majanduslikku kasu;
Artikkel jätkub pärast reklaami
(c) nii lepingu täitmiselõpuleviimiseks vajalikke kulutusi kui ka lepingu täitmise staadiumibilansipäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta; ja
(d) lepinguga seostatavadlepingulised kulutused on selgelt määratletavad ning usaldusväärseltmõõdetavad, nii et tegelikke lepingulisi kulutusi on võimalik võrreldavarasemate hinnangutega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
24. Kulupõhise lepingu puhulon ehituslepingu tulemusi võimalik usaldusväärselt hinnata, kui on täidetudkõik järgmised tingimused:
(a) on tõenäoline, et ettevõtesaab lepingust tulenevalt majanduslikku kasu; ja
Artikkel jätkub pärast reklaami
(b) lepinguga seostatavad lepingulisedkulutused on selgelt määratletavad ja usaldusväärselt mõõdetavad, olenematasellest, kas need kuuluvad konkreetsete sätete alusel hüvitamisele või mitte.
Artikkel jätkub pärast reklaami
25. Tulu ja kulu kajastamistlähtuvalt lepingu täitmise staadiumist nimetatakse sageli valmidusastmemeetodiks. Selle meetodi kohaselt vastandatakse lepinguline tuluvalmidusastmeni jõudmiseks tehtud lepinguliste kulutustega, mille tulemusenaesitatakse tulu, kulud ja kasum proportsionaalselt tehtud töö mahuga. Meetodannab kasulikku teavet perioodi jooksul toimunud lepingulise tegevuse jasaavutatud tulemuste kohta.
26. Valmidusastme meetodi kohaseltkajastatakse lepinguline tulu tuluna nende arvestusperioodide kasumiaruannetes,mille kestel töö tehakse. Lepingulised kulutused kajastatakse üldjuhul kulunanende arvestusperioodide kasumiaruannetes, mille kestel asjaomane töö tehakse.Samas kajastatakse eeldatavad lepingu kogutulu ületavad lepingulised kulutusedkoheselt kuluna vastavalt paragrahvile 36.
Artikkel jätkub pärast reklaami
27. Tööettevõtja võib olla teinudlepingulisi kulutusi, mis on seotud tulevase lepingujärgse tegevusega. Sellisedlepingulised kulutused kajastatakse varana, kui on tõenäoline, et needkaetakse. Kõnealused kulutused väljendavad kliendi poolt tasumisele kuuluvatsummat ning kajastatakse sageli poolelioleva lepingujärgse tööna.
Artikkel jätkub pärast reklaami
28. Ehituslepingu tulemusi onvõimalik usaldusväärselt hinnata üksnes juhul, kui on tõenäoline, et ettevõtesaab lepingust tulenevalt majanduslikku kasu. Kui aga juba lepingulisetulu hulka arvatud ning kasumiaruandes kajastatud summa laekumine on ebakindel,kajastatakse mittelaekuv summa või summa, mille katmine ei ole enam tõenäoline,kuluna, mitte lepingulise tulu korrigeerimisena.
29. Ettevõttel on üldjuhul võimalikteha usaldusväärseid hinnanguid pärast seda, kui ta on sõlminud lepingu, millessätestatakse:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) kõikide osapoolte täitmiselepööratavad õigused seoses rajatava varaobjektiga;
(b) vastastikku makstavad tasud; ja
Artikkel jätkub pärast reklaami
(c) arveldamise viis ja tingimused.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üldjuhul peab ettevõttel olema katõhus sisemine eelarvestus- ja aruandlussüsteem. Lepingu täitmise edenedesvaatab ettevõte läbi ning vajadusel muudab lepingulise tulu ja lepingulistekulutuste hinnanguid. Taasläbivaatamise vajalikkus ei ole tingimata märgiks, etlepingu tulemusi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata.
30. Lepingu valmidusastet võibkindlaks määrata mitmel erineval viisil. Ettevõte kasutab meetodit, misvõimaldab tehtud tööd usaldusväärselt mõõta. Olenevalt lepingu iseloomustvõivad meetodid tugineda:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) osatähtsusele, mille seni tehtudtööga seotud lepingulised kulutused moodustavad hinnangulistest lepingulistestkogukulutustest;
Artikkel jätkub pärast reklaami
(b) tehtud töö kaardistamisele; või
(c) lepingujärgse töö füüsilisele(tegelikule) valmidusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Klientidelt saadud kumulatiivsedvahemaksed ja ettemaksed ei kajasta sageli tehtud tööd.
31. Kui valmidusaste määrataksekindlaks seni tehtud lepinguliste kulutuste järgi, arvatakse viimaste hulkaüksnes tehtud tööd peegeldavad lepingulised kulutused. Välja jäetakse näiteksjärgmised lepingulised kulutused:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) lepingulised kulutused, misseonduvad tulevase lepingujärgse tegevusega, näiteks lepinguobjektiletoimetatud või lepinguga seoses kasutamiseks ettenähtud materjalid, mida ei oleveel lepingu täitmise raames paigaldatud, kasutatud või rakendatud, väljaarvatud juhul, kui materjalid on toodetud spetsiaalselt selle lepingu jaoks; ja
Artikkel jätkub pärast reklaami
(b) ettemaksed alltöövõtjatelealltöövõtulepingute alusel tehtava töö eest.
32. Kui ehituslepingu tulemustei ole võimalik usaldusväärselt hinnata:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) kajastatakse tulu üksnessel määral, mil tehtud lepingulised kulutused on tõenäoliselt kaetavad; ja
Artikkel jätkub pärast reklaami
(b) kajastatakse lepingulisedkulutused kuluna sellel perioodil, mil need on tehtud.
Ehituslepingust eeldatavalttulenev kahjum kajastatakse koheselt kuluna vastavalt paragrahvile 36.
Artikkel jätkub pärast reklaami
33. Lepingu täitmise varajastesstaadiumides ei ole sageli võimalik lepingu tulemusi usaldusväärselt hinnata.Siiski võib olla tõenäoline, et ettevõtte tehtud lepingulised kulutusedkaetakse. Seepärast kajastatakse lepinguline tulu üksnes nende kulutusteulatuses, mis on tõenäoliselt kaetavad. Kuna lepingu tulemusi ei ole võimalikusaldusväärselt hinnata, kasumit ei kajastata. Kuigi lepingu tulemusi ei olevõimalik usaldusväärselt hinnata, võib siiski olla tõenäoline, et lepingulisedkogukulutused ületavad lepingulist kogutulu. Sellistel juhtudel kajastatakseeeldatavad lepingulist kogutulu ületavad lepingulised kulutused koheselt kulunavastavalt paragrahvile 36.
34. Lepingulised kulutused, millekatmine ei ole tõenäoline, kajastatakse koheselt kuluna. Näited olukordadest,kus tehtud lepinguliste kulutuste kaetavus võib olla ebatõenäoline ning võibosutuda vajalikuks lepinguliste kulutuste kohene kajastamine kuluna, onmuu hulgas lepingud:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) mis ei ole täielikult täitmiselepööratavad, st nende kehtivus on tõsiselt vaieldav;
Artikkel jätkub pärast reklaami
(b) mille täitmine olenebkäimasoleva kohtuvaidluse või seadusandliku tegevuse tulemustest;
(c) mis seonduvad varaga, mis kuulubtõenäoliselt arestimisele või sundvõõrandamisele;
Artikkel jätkub pärast reklaami
(d) mille puhul klient ei suuda omakohustusi täita; või
Artikkel jätkub pärast reklaami
e) mille puhul tööettevõtja ei suudalepingut lõpuni täita või täita oma lepingujärgseid kohustusi.
35. Kui ebakindlaidasjaolusid, mille tõttu ei olnud lepingu tulemusi võimalik usaldusväärselthinnata, enam ei ole, tuleb ehituslepinguga seotud tulu ja kulud kajastadavastavalt paragrahvile 22, mitte paragrahvile 32.
Artikkel jätkub pärast reklaami
ARVATAVA KAHJUMI KAJASTAMINE
36. Kui on tõenäoline, etlepingulised kogukulutused ületavad kogutulu, tuleb eeldatav kahjum koheseltkuluna kajastada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
37. Kõnealuse kahjumi summakindlaksmääramisel ei võeta arvesse:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) kas lepinguline töö on alanudvõi mitte;
(b) lepingulise tegevusevalmidusastet; ega
Artikkel jätkub pärast reklaami
(c) sellistest teistest lepingutesteeldatavalt teenitavate kasumite summat, mida ei käsitleta ühe ehituslepingunavastavalt paragrahvile 9.
Artikkel jätkub pärast reklaami
HINNANGUTE MUUTUSED
38. Valmidusastme meetoditrakendatakse kumulatiivselt igal arvestusperioodil lepingulise tulu jakulutuste jooksvate hinnangute suhtes. Seepärast loetakse lepingulise tulu võilepinguliste kulutuste hinnangu muutuse mõju või lepingu tulemuste hinnangumuutuse mõju raamatupidamisliku hinnangu muutuseks (vt IAS 8 “Perioodipuhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites”). Muudetudhinnanguid kasutatakse muudatuse tegemise perioodi ja järgnevate perioodidekasumiaruannetes kajastatava tulu ja kulude summa kindlaksmääramiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON
39. Ettevõte peabavalikustama:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) perioodi tuluna kajastatudlepingulise tulu summa;
Artikkel jätkub pärast reklaami
(b) perioodil kajastatudlepingulise tulu kindlaksmääramiseks kasutatud meetodid; ja
(c) pooleliolevate lepingutevalmidusastme kindlaksmääramiseks kasutatud meetodid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
40. Ettevõte peab bilansipäevaseisuga avalikustama pooleliolevate lepingute kohta järgmised andmed:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) bilansipäevaks tehtudkulutuste ja kajastatud kasumi (miinus kajastatud kahjum) koondsummad;
(b) saadud ettemaksete summa;ja
Artikkel jätkub pärast reklaami
(c) kinnipidamiste summa.
41. Kinnipidamised on kumulatiivsetearvlemiste summad, mida ei maksta enne lepingus sätestatud tingimuste täitmistvõi vigade parandamist. Kumulatiivsete arvlemiste summad on summad, mis esitataksearvetena lepingulise töö täitmise eest, olenemata sellest, kas klient on needtasunud. Ettemaksed on summad, mille tööettevõtja on saanud enne vastava töötegemist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
42. Ettevõte peab esitama:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) klientidelt lepingulisetöö eest saadaoleva brutosumma varana; ja
(b) klientidele lepingulisetöö eest võlgnetava brutosumma kohustisena.
Artikkel jätkub pärast reklaami
43. Klientidelt lepingulise töö eestsaadaolev brutosumma sisaldab järgmist:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) tehtud kulutused plusskajastatud kasumid; millest lahutatakse
(b) kajastatud kahjumite ja kumulatiivsetearvlemiste summa
Artikkel jätkub pärast reklaami
kõikide pooleliolevate lepingutekohta, mille puhul tehtud kulutused pluss kajastatud kasumid (miinus kajastatudkahjumid) ületavad esitatud vahearvete summat.
44. Klientidele lepingulise töö eestvõlgnetav brutosumma sisaldab järgmist:
Artikkel jätkub pärast reklaami
(a) tehtud kulutused plusskajastatud kasum; millest lahutatakse
Artikkel jätkub pärast reklaami
(b) kajastatud kahjumite jakumulatiivste arvlemiste summa
kõikide pooleliolevate lepingutekohta, mille puhul kumulatiivsete arvlemiste summad ületavad tehtud kulutusteja kajastatud kasumite summat (miinus kajastatud kahjumid).
Artikkel jätkub pärast reklaami
45. Ettevõte avalikustab mis tahestingimuslikud kohustised ja tingimusliku vara vastavalt standardile IAS 37“Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad”. Tingimuslikudkohustised ja tingimuslik vara võivad tekkida näiteks garantiikulutustest,hüvitisnõuetest, trahvidest või võimalikest kahjumitest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
JÕUSTUMISKUUPÄEV
46. Käesolev rahvusvahelineraamatupidamisstandard kehtib nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1.jaanuaril 1995 või pärast seda algavaid aruandeperioode.