Jaga lugu:

IAS11 Ehituslepingud

Käesoleva muudetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse standard IAS 11 “Ehituslepingute arvestus”, mille IASC juhatus kinnitas 1978. aastal. Muudetud standard kehtib nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1995 või pärast seda algavaid perioode.

1999. aasta mais muudeti standardigaIAS 10 “Bilansipäevajärgsed sündmused” (muudetud 1999) paragrahvi 45. Muudetudtekst jõustub standardi IAS 10 (muudetud 1999) jõustumisel, st raamatupidamiseaastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2000 või pärast seda algavaidperioode.

SISUKORD

  <_o3a_p /> Paragrahvid <_o3a_p /> Eesmärk <_o3a_p />   <_o3a_p /> Rakendusala <_o3a_p /> 1-2 <_o3a_p /> Mõisted <_o3a_p /> 3-6 <_o3a_p /> Ehituslepingute ühendamine ja ositamine <_o3a_p /> 7-10 <_o3a_p /> Lepinguline tulu <_o3a_p /> 11-15 <_o3a_p /> Lepingulised kulutused <_o3a_p /> 16-21 <_o3a_p /> Lepingulise tulu ja kulude kajastamine <_o3a_p /> 22-35 <_o3a_p /> Eeldatavate kahjumite kajastamine <_o3a_p /> 36-37 <_o3a_p /> Hinnangute muutused <_o3a_p /> 38 <_o3a_p /> Avalikustatav informatsioon <_o3a_p /> 39-45 <_o3a_p /> Jõustumiskuupäev <_o3a_p /> 46 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardidei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõnaparagrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk onkehtestada ehituslepingutega seotud tulu ja kulutuste raamatupidamiskäsitlus.Tulenevalt ehituslepingute raames toimuva tegevuse iseloomust langevadlepingulise tegevuse alustamise ning lõpuleviimise kuupäevad üldjuhulerinevatesse arvestusperioodidesse. Seepärast on ehituslepingute arvestusepuhul põhiprobleemiks lepingulise tulu ja lepinguliste kulutuste jaotaminearvestusperioodidele, mille kestel ehitustöid tehakse. Käesolevas standardiskasutatakse finantsaruannete koostamise ja esitamise raamistikus sätestatudkajastamiskriteeriume, et määrata kindlaks, millal tuleb lepinguline tulu jalepingulised kulutused kajastada vastavalt tulu ja kuludena kasumiaruandes.Standardis on esitatud ka praktilised juhised mainitud kriteeriumiderakendamiseks.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit tulebrakendada ehituslepingute raamatupidamisarvestuses tööettevõtjatefinantsaruannetes.

2. Käesoleva standardiga asendataksestandard IAS 11 “Ehituslepingute arvestus”, mis kinnitati 1978. aastal.

MÕISTED

3. Käesolevas standardiskasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Ehitusleping on leping, mis onspetsiaalselt sõlmitud teatud varaobjekti või omavahel konstruktsiooniliselt,tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt või lõppeesmärgi või kasutusotstarbe kaudutihedalt seotud või vastastikku sõltuvate varaobjektide kogumi rajamiseks.

Fikseeritud hinnaga leping onehitusleping, kus tööettevõtja nõustub kindlaksmääratud lepingujärgse hinnagavõi fikseeritud tasuga tehtud töö ühiku eest, mille suhtes kehtivad teatudjuhtudel kulutuste suurenemise sätted.

Kulupõhine leping onehitusleping, mille puhul tööettevõtjale hüvitatakse lubatud või muul viisilmääratletud kulutused, millele lisandub teatav protsent neist kulutustest võifikseeritud tasu.

4. Ehituslepingu võib sõlmida üksikuvaraobjekti, näiteks silla, hoone, tammi, torujuhtme, tee, laeva või tunneliehitamiseks. Ehitusleping võib käsitleda ka mitme varaobjekti rajamist, mis onkonstruktsiooniliselt, tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt või lõppeesmärgivõi kasutusotstarbe kaudu omavahel tihedalt seotud või vastastikku sõltuvad;sellised lepingud on näiteks lepingud rafineerimisettevõtete ja muude,keerukate tehaste või seadmete rajamiseks.

5. Käesoleva standardi kohaselthõlmavad ehituslepingud muu hulgas:

(a) selliste teenuste osutamiselepinguid, mis on otseselt seotud varaobjekti rajamisega, näiteksprojektijuhtide ja arhitektide teenuseid käsitlevad lepingud; ning

(b) lepinguid varaobjektidelammutamiseks või taastamiseks ning keskkonna taastamiseks pärast varaobjektidelammutamist.

6. Ehituslepinguid sõnastataksemitmel moel, mis käesoleva standardi rakendamisel liigitatakse kas fikseeritudhinnaga lepinguteks või kulupõhisteks lepinguteks. Mõningatel ehituslepingutelvõib olla nii fikseeritud hinnaga lepingu kui ka kulupõhise lepingu tunnuseid,näiteks kulupõhise lepingu puhul, milles on kokku lepitud maksimumhind.Sellistel juhtudel peab tööettevõtja lepingulise tulu ja kulude kajastamisemomendi kindlaksmääramisel arvesse võtma kõiki paragrahvide 23 ja 24 tingimusi.

EHITUSLEPINGUTE ÜHENDAMINE JAOSITAMINE

7. Käesoleva standardi nõudeidrakendatakse üldjuhul iga ehituslepingu suhtes eraldi. Teatavatel juhtudel võibsiiski tekkida vajadus standardi rakendamiseks üksiklepingu eraldimääratletavate osade või lepingute kogumi suhtes, et kajastada lepingu võilepingute kogumi sisu.

8. Kui leping hõlmab mitutvaraobjekti, tuleks iga varaobjekti ehitust käsitada eraldi ehituslepinguna,juhul kui:

(a) iga varaobjekti osas onesitatud eraldi pakkumised;

(b) iga varaobjekti osastoimusid eraldi läbirääkimised ning tööettevõtjal ja kliendil oli võimalikheaks kiita või tagasi lükata lepingu see osa, mis seondub konkreetsevaraobjektiga; ja

(c) on võimalik kindlaks tehaiga varaobjektiga seotud kulutused ja tulud.

9. Ühe või mitme kliendigasõlmitud lepingute kogumit tuleb käsitada ühe ehituslepinguna, kui:

(a) lepingute kogum onsõlmitud ühe paketina;

(b) lepingud on sedavõrdtihedalt vastastikku seotud, et sisuliselt moodustavad need osa ühest üldisekasumimääraga projektist; ja

(c) lepinguid täidetaksesamaaegselt või üksteise järel.

10. Lepinguga võib ette nähatäiendava varaobjekti rajamise kliendi soovi korral või lepingut võib muuta,lisades täiendava varaobjekti rajamise. Täiendava varaobjekti ehitust tulebkäsitada eraldi ehituslepinguna, kui:

(a) see varaobjekt erinebkonstruktsiooniliselt, tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt oluliselt algselepinguga hõlmatud varaobjektist või -objektidest; või

(b) selle varaobjekti hindlepitakse kokku algset lepingujärgset hinda arvesse võtmata.

LEPINGULINE TULU

11. Lepinguline tulu hõlmab:

(a) lepingus kokku lepitudesialgse tulu summat; ja

(b) muudatusi lepingulistestöödes, hüvitisnõudeid ja ergutustasusid:

(i) määral, mil on tõenäoline, et nendega kaasneb tulu; ja

(ii) neid on võimalik usaldusväärselt mõõta.

12. Lepingulist tulu mõõdetaksesaadud või saadava tasu õiglase väärtuse alusel. Lepingulise tulu mõõtmistmõjutavad mitmed tingimuslikud asjaolud, mis sõltuvad tulevikus toimuvatesündmuste tagajärgedest. Hinnanguid on sageli tarvis muuta pärast sündmustetoimumist ja tingimuslike asjaolude selgumist. Seepärast võib lepingulise tulusuurus periooditi suureneda või väheneda. Näiteks:

(a) tööettevõtja ja klient võivadalgse lepingu sõlmimise perioodile järgneval perioodil kokku leppidamuudatustes või hüvitisnõuetes, mis suurendavad või vähendavad lepingulisttulu;

(b) fikseeritud hinnaga lepingussätestatud tulu võib kulutuste suurenemise sätetest tulenevalt suureneda;

(c) lepinguline tulu võib vähenedatrahvide tõttu, mis tulenevad tööettevõtja hilinemistest lepingu täitmisel; või

(d) kui fikseeritud hinnaga lepingussisaldub fikseeritud hind tööühiku kohta, suureneb lepinguline tulu ühikutearvu suurenemisel.

13. Muudatus on kliendipoolne juhislepingu alusel tehtava töö ulatuse muutmiseks. Muudatuse tulemuseks võib ollalepingulise tulu suurenemine või vähenemine. Näited muudatustest on varaobjektispetsifikatsioonide või konstruktsiooni muutmine või lepingu kestvuse muutmine.Muudatused võetakse lepingulise tulu määramisel arvesse juhul, kui:

(a) on tõenäoline, et klient kiidabmuudatuse ja sellest tuleneva tulu suuruse heaks; ja

(b) tulu suurust on võimalikusaldusväärselt mõõta.

14. Hüvitisnõue on summa, milletasumist tööettevõtja nõuab kliendilt või kolmandalt isikult hüvitisena lepinguhinnas mittesisalduvate kulutuste eest. Hüvitisnõue võib tekkida näitekskliendi põhjustatud viivitustest, vigadest spetsifikatsioonides võikonstruktsioonis ning lepingujärgse töö muudatuste vaidlustamisest.Hüvitisnõuetest saadava tulu mõõtmise osas valitseb suur ebakindlus ning sagelioleneb see läbirääkimiste tulemustest. Seepärast lisatakse hüvitisnõudedlepingulisele tulule üksnes juhul, kui:

(a) läbirääkimised on jõudnudsellisesse etappi, et hüvitisnõude tunnustamine kliendi poolt on tõenäoline; ja

(b) summat, mida klient tõenäoliselttunnustab, on võimalik usaldusväärselt mõõta.

15. Ergutustasud on täiendavadsummad, mida tööettevõtjale makstakse kindlaksmääratud tulemusnäitajatesaavutamise või ületamise korral. Näiteks võib leping sätestada tööettevõtjaleergutustasu lepingu ennetähtaegse täitmise eest. Ergutustasud kaasatakselepingulise tulu arvestusse, kui:

(a) lepingu täitmine on jõudnudsellisesse faasi, et kindlaksmääratud tulemusnäitajate saavutamine võiületamine on tõenäoline; ja

(b)  ergutustasu suurust onvõimalik usaldusväärselt mõõta.

LEPINGULISED KULUTUSED

16. Lepingulised kulutusedhõlmavad:

(a) konkreetse lepingugaotseselt seotud kulutusi;

(b) kulutusi, mis on seostatavadlepingulise tegevusega üldiselt ning mida on võimalik lepingule jaotada; ja

(c) selliseid muid kulutusi,mis konkreetsete lepingutingimuste kohaselt kuuluvad kliendi poolthüvitamisele.

17. Konkreetse lepinguga otseseltseotud kulutused on muu hulgas:

(a) objekti tööjõu kulutused,sealhulgas objekti järelevalve;

(b) kulutused ehituseskasutatavatele materjalidele;

(c) lepinguga seoses kasutatavateseadmete ja masinate amortisatsioon;

(d) kulutused seadmete, masinate jamaterjalide transportimiseks lepinguobjektile ja tagasi;

(e) kulutused seadmete ja masinaterentimiseks;

(f) kulutused lepinguga otseseltseotud projekteerimisele ja tehnilisele abile;

(g) hinnangulised kulutusedehitusvigade parandamisele ja garantiitöödele, sealhulgas eeldatavad garantiikulutused;ning

(h) kolmandate isikute poolsedhüvitisnõuded.

Neid kulutusi võib vähendada mistahes juhusliku tulu arvelt, mis ei kuulu lepingulise tulu alla, näiteks tuluülejäänud materjalide ning seadmete ja masinate võõrandamisest pärast lepingulõppu.

18. Kulutused, mis on seostatavadlepingulise tegevusega üldiselt ning mida on võimalik konkreetsetelelepingutele jaotada, hõlmavad muu hulgas:

(a) kindlustust;

(b) kulutusi konkreetse lepingugaotseselt mitteseotud projekteerimisele ja tehnilisele abile; ja

(c) ehituse üldkulud.

Need kulutused jaotataksesüstemaatiliste ja ratsionaalsete meetodite alusel, mida rakendataksejärjepidevalt kõikide ühelaadsete kulutuste suhtes. Jaotamisel lähtutakseehitustegevuse tavalisest mahust. Ehituse üldkulud hõlmavad näiteks kulutusiehitustöötajate palgaandmestiku koostamiseks ja töötlemiseks. Kulutused, mis onseostatavad lepingulise tegevusega üldiselt ning mida on võimalik jaotadakonkreetsetele lepingutele, hõlmavad ka laenukasutuse kulutusi, kui tööettevõtjakasutab standardiga IAS 23 “Laenukasutuse kulutused” lubatudalternatiivkäsitlust.

19. Kulutused, mis konkreetsetelepingutingimuste kohaselt kuuluvad tasumisele kliendi poolt, võivad sisaldadamõningaid üldisi halduskulutusi ja arenduskulutusi, mille hüvitamine onsätestatud lepingutingimustes.

20. Kulutused, mida ei ole võimalikseostada lepingulise tegevusega või lepingule jaotada, jäetakse ehituslepingukulutustest välja. Sellised kulutused hõlmavad:

(a) üldisi halduskulutusi, millehüvitamine ei ole lepinguga ette nähtud;

(b) müügikulutusi;

(c) uurimistegevuse- jaarenduskulutusi, mille hüvitamine ei ole lepinguga ette nähtud; ja

(d) nende (üleliigsete) seadmete jamasinate amortisatsiooni, mida ei kasutata seoses konkreetse lepinguga.

21. Lepingulised kulutusedsisaldavad kulutusi, mis on seostatavad lepinguga alates lepingu sõlmimisekuupäevast kuni lepingu lõpliku täitmise kuupäevani. Samas kulutused, mis onlepinguga otseselt seotud ning mis tehakse lepingu sõlmimiseks, arvataksesamuti lepinguliste kulutuste hulka, kui neid on võimalik eraldi määratleda jausaldusväärselt mõõta ning lepingu sõlmimine on tõenäoline. Kui lepingusõlmimiseks tehtud kulutused kajastatakse kuluna perioodil, mil need tehakse,ei arvata neid lepinguliste kulutuste hulka, kui leping sõlmitakse hilisemalperioodil.

LEPINGULISE TULU JA KULUDEKAJASTAMINE

22. Kui ehituslepingu tulemuston võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse ehituslepinguga seotudlepinguline tulu ja lepingulised kulutused vastavalt tulu ja kuluna lähtuvaltlepingulise tegevuse valmidusastmest bilansipäeval. Ehituslepingust eeldatavalttulenev kahjum kajastatakse koheselt kuluna vastavalt paragrahvile 36.

23. Fikseeritud hinnagalepingu puhul on ehituslepingu tulemust võimalik usaldusväärselt hinnata, kuion täidetud kõik järgmised tingimused:

(a) lepingulise tulukogusummat on võimalik usaldusväärselt mõõta;

(b) on tõenäoline, et ettevõtesaab lepingust tulenevalt majanduslikku kasu;

(c) nii lepingu täitmiselõpuleviimiseks vajalikke kulutusi kui ka lepingu täitmise staadiumibilansipäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta; ja

(d) lepinguga seostatavadlepingulised kulutused on selgelt määratletavad ning usaldusväärseltmõõdetavad, nii et tegelikke lepingulisi kulutusi on võimalik võrreldavarasemate hinnangutega.

24. Kulupõhise lepingu puhulon ehituslepingu tulemusi võimalik usaldusväärselt hinnata, kui on täidetudkõik järgmised tingimused:

(a) on tõenäoline, et ettevõtesaab lepingust tulenevalt majanduslikku kasu; ja

(b) lepinguga seostatavad lepingulisedkulutused on selgelt määratletavad ja usaldusväärselt mõõdetavad, olenematasellest, kas need kuuluvad konkreetsete sätete alusel hüvitamisele või mitte.

25. Tulu ja kulu kajastamistlähtuvalt lepingu täitmise staadiumist nimetatakse sageli valmidusastmemeetodiks. Selle meetodi kohaselt vastandatakse lepinguline tuluvalmidusastmeni jõudmiseks tehtud lepinguliste kulutustega, mille tulemusenaesitatakse tulu, kulud ja kasum proportsionaalselt tehtud töö mahuga. Meetodannab kasulikku teavet perioodi jooksul toimunud lepingulise tegevuse jasaavutatud tulemuste kohta.

26. Valmidusastme meetodi kohaseltkajastatakse lepinguline tulu tuluna nende arvestusperioodide kasumiaruannetes,mille kestel töö tehakse. Lepingulised kulutused kajastatakse üldjuhul kulunanende arvestusperioodide kasumiaruannetes, mille kestel asjaomane töö tehakse.Samas kajastatakse eeldatavad lepingu kogutulu ületavad lepingulised kulutusedkoheselt kuluna vastavalt paragrahvile 36.

27. Tööettevõtja võib olla teinudlepingulisi kulutusi, mis on seotud tulevase lepingujärgse tegevusega. Sellisedlepingulised kulutused kajastatakse varana, kui on tõenäoline, et needkaetakse. Kõnealused kulutused väljendavad kliendi poolt tasumisele kuuluvatsummat ning kajastatakse sageli poolelioleva lepingujärgse tööna.

28. Ehituslepingu tulemusi onvõimalik usaldusväärselt hinnata üksnes juhul, kui on tõenäoline, et ettevõtesaab lepingust tulenevalt  majanduslikku kasu. Kui aga juba lepingulisetulu hulka arvatud ning kasumiaruandes kajastatud summa laekumine on ebakindel,kajastatakse mittelaekuv summa või summa, mille katmine ei ole enam tõenäoline,kuluna, mitte lepingulise tulu korrigeerimisena.

29. Ettevõttel on üldjuhul võimalikteha usaldusväärseid hinnanguid pärast seda, kui ta on sõlminud lepingu, millessätestatakse:

(a) kõikide osapoolte täitmiselepööratavad õigused seoses rajatava varaobjektiga;

(b) vastastikku makstavad tasud; ja

(c) arveldamise viis ja tingimused.

Üldjuhul peab ettevõttel olema katõhus sisemine eelarvestus- ja aruandlussüsteem. Lepingu täitmise edenedesvaatab ettevõte läbi ning vajadusel muudab lepingulise tulu ja lepingulistekulutuste hinnanguid. Taasläbivaatamise vajalikkus ei ole tingimata märgiks, etlepingu tulemusi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata.

30. Lepingu valmidusastet võibkindlaks määrata mitmel erineval viisil. Ettevõte kasutab meetodit, misvõimaldab tehtud tööd usaldusväärselt mõõta. Olenevalt lepingu iseloomustvõivad meetodid tugineda:

(a) osatähtsusele, mille seni tehtudtööga seotud lepingulised kulutused moodustavad hinnangulistest lepingulistestkogukulutustest;

(b) tehtud töö kaardistamisele; või

(c) lepingujärgse töö füüsilisele(tegelikule) valmidusele.

Klientidelt saadud kumulatiivsedvahemaksed ja ettemaksed ei kajasta sageli tehtud tööd.

31. Kui valmidusaste määrataksekindlaks seni tehtud lepinguliste kulutuste järgi, arvatakse viimaste hulkaüksnes tehtud tööd peegeldavad lepingulised kulutused. Välja jäetakse näiteksjärgmised lepingulised kulutused:

(a) lepingulised kulutused, misseonduvad tulevase lepingujärgse tegevusega, näiteks lepinguobjektiletoimetatud või lepinguga seoses kasutamiseks ettenähtud materjalid, mida ei oleveel lepingu täitmise raames paigaldatud, kasutatud või rakendatud, väljaarvatud juhul, kui materjalid on toodetud spetsiaalselt selle lepingu jaoks; ja

(b) ettemaksed alltöövõtjatelealltöövõtulepingute alusel tehtava töö eest.

32. Kui ehituslepingu tulemustei ole võimalik usaldusväärselt hinnata:

(a) kajastatakse tulu üksnessel määral, mil tehtud lepingulised kulutused on tõenäoliselt kaetavad; ja

(b) kajastatakse lepingulisedkulutused kuluna sellel perioodil, mil need on tehtud.

Ehituslepingust eeldatavalttulenev kahjum kajastatakse koheselt kuluna vastavalt paragrahvile 36.

33. Lepingu täitmise varajastesstaadiumides ei ole sageli võimalik lepingu tulemusi usaldusväärselt hinnata.Siiski võib olla tõenäoline, et ettevõtte tehtud lepingulised kulutusedkaetakse. Seepärast kajastatakse lepinguline tulu üksnes nende kulutusteulatuses, mis on tõenäoliselt kaetavad. Kuna lepingu tulemusi ei ole võimalikusaldusväärselt hinnata, kasumit ei kajastata. Kuigi lepingu tulemusi ei olevõimalik usaldusväärselt hinnata, võib siiski olla tõenäoline, et lepingulisedkogukulutused ületavad lepingulist kogutulu. Sellistel juhtudel kajastatakseeeldatavad lepingulist kogutulu ületavad lepingulised kulutused koheselt kulunavastavalt paragrahvile 36.

34. Lepingulised kulutused, millekatmine ei ole tõenäoline, kajastatakse koheselt kuluna. Näited olukordadest,kus tehtud lepinguliste kulutuste kaetavus võib olla ebatõenäoline ning võibosutuda vajalikuks  lepinguliste kulutuste kohene kajastamine kuluna, onmuu hulgas lepingud:

(a) mis ei ole täielikult täitmiselepööratavad, st nende kehtivus on tõsiselt vaieldav;

(b) mille täitmine olenebkäimasoleva kohtuvaidluse või seadusandliku tegevuse tulemustest;

(c) mis seonduvad varaga, mis kuulubtõenäoliselt arestimisele või sundvõõrandamisele;

(d) mille puhul klient ei suuda omakohustusi täita; või

e) mille puhul tööettevõtja ei suudalepingut lõpuni täita või täita oma lepingujärgseid kohustusi.

35. Kui ebakindlaidasjaolusid, mille tõttu ei olnud lepingu tulemusi võimalik usaldusväärselthinnata, enam ei ole, tuleb ehituslepinguga seotud tulu ja kulud kajastadavastavalt paragrahvile 22, mitte paragrahvile 32.

ARVATAVA KAHJUMI KAJASTAMINE

36. Kui on tõenäoline, etlepingulised kogukulutused ületavad kogutulu, tuleb eeldatav kahjum koheseltkuluna kajastada.

37. Kõnealuse kahjumi summakindlaksmääramisel ei võeta arvesse:

(a) kas lepinguline töö on alanudvõi mitte;

(b) lepingulise tegevusevalmidusastet; ega

(c) sellistest teistest lepingutesteeldatavalt teenitavate kasumite summat, mida ei käsitleta ühe ehituslepingunavastavalt paragrahvile 9.

HINNANGUTE MUUTUSED

38. Valmidusastme meetoditrakendatakse kumulatiivselt igal arvestusperioodil lepingulise tulu jakulutuste jooksvate hinnangute suhtes. Seepärast loetakse lepingulise tulu võilepinguliste kulutuste hinnangu muutuse mõju või lepingu tulemuste hinnangumuutuse mõju raamatupidamisliku hinnangu muutuseks (vt IAS 8 “Perioodipuhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites”). Muudetudhinnanguid kasutatakse muudatuse tegemise perioodi ja järgnevate perioodidekasumiaruannetes kajastatava tulu ja kulude summa kindlaksmääramiseks.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

39. Ettevõte peabavalikustama:

(a) perioodi tuluna kajastatudlepingulise tulu summa;

(b) perioodil kajastatudlepingulise tulu kindlaksmääramiseks kasutatud meetodid; ja

(c) pooleliolevate lepingutevalmidusastme kindlaksmääramiseks kasutatud meetodid.

40. Ettevõte peab bilansipäevaseisuga avalikustama pooleliolevate lepingute kohta järgmised andmed:

(a) bilansipäevaks tehtudkulutuste ja kajastatud kasumi (miinus kajastatud kahjum) koondsummad;

(b) saadud ettemaksete summa;ja

(c) kinnipidamiste summa.

41. Kinnipidamised on kumulatiivsetearvlemiste summad, mida ei maksta enne lepingus sätestatud tingimuste täitmistvõi vigade parandamist. Kumulatiivsete arvlemiste summad on summad, mis esitataksearvetena lepingulise töö täitmise eest, olenemata sellest, kas klient on needtasunud. Ettemaksed on summad, mille tööettevõtja on saanud enne vastava töötegemist.

42. Ettevõte peab esitama:

(a) klientidelt lepingulisetöö eest saadaoleva brutosumma varana; ja

(b) klientidele lepingulisetöö eest võlgnetava brutosumma kohustisena.

43. Klientidelt lepingulise töö eestsaadaolev brutosumma sisaldab järgmist:

(a) tehtud kulutused plusskajastatud kasumid; millest lahutatakse

(b) kajastatud kahjumite ja kumulatiivsetearvlemiste summa

kõikide pooleliolevate lepingutekohta, mille puhul tehtud kulutused pluss kajastatud kasumid (miinus kajastatudkahjumid) ületavad esitatud vahearvete summat.

44. Klientidele lepingulise töö eestvõlgnetav brutosumma sisaldab järgmist:

(a) tehtud kulutused plusskajastatud kasum; millest lahutatakse

(b) kajastatud kahjumite jakumulatiivste arvlemiste summa

kõikide pooleliolevate lepingutekohta, mille puhul kumulatiivsete arvlemiste summad ületavad tehtud kulutusteja kajastatud kasumite summat (miinus kajastatud kahjumid).

45. Ettevõte avalikustab mis tahestingimuslikud kohustised ja tingimusliku vara vastavalt standardile IAS 37“Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad”. Tingimuslikudkohustised ja tingimuslik vara võivad tekkida näiteks garantiikulutustest,hüvitisnõuetest, trahvidest või võimalikest kahjumitest.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

46. Käesolev rahvusvahelineraamatupidamisstandard kehtib nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1.jaanuaril 1995 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt