4. juuli 2005
Jaga lugu:

Ka tarkvara vajab hooldust

Kuigi hooldustöödeks võib nimetada teatud tegevusi programmiga, võib nende tegija olla firmade lõikes väga erinev. Väikestes ja keskmistes firmades peab sellega hakkama saama raamatupidaja või müüja. Soovitasin alguses määrata firmas selline töötaja, keda võiks ka nimetada programmi administraatoriks. Sel juhul jääksid hooldustööd muidugi tema ülesandeks. Suurtes firmades on igaühes oma IT spetsialist, kes teeb need tööd ise ära ja nii ei pea teised üldse asja pärast muretsema.

Siit loogiliselt edasi mõeldes peaksid need hooldustööd olema suhteliselt kerged, et ikka nendega ilma kõrvalise abita hakkama saada. Toon välja kolm tööd, mida tuleb regulaarselt teha. Sageli võib-olla ei osatagi neid hooldusega seostada:

1.

Varukoopia tegemine

Iga päev sisestatakse programmi mitmesugust informatsiooni ja on suur katastroof, kui ühel hetkel neid andmeid enam ei ole. Kuhu need siis kaduda võivad? Võimalusi on mitu. Arvuti võidakse ära varastada ja kõvakettaga võib samuti õnnetus juhtuda (vigastused, viirused). Ainus, mis sellises situatsioonis aitab ongi andmetest varukoopia olemasolu. Selle saad arvutisse (uude?) importida ja kaotsi läheb võib-olla ainult mõne viimase päeva töö. Parem ikka, kui kõik andmed! Seega varukoopia on nagu elukindlustus. Loodad, et vaja ei lähe aga kui siiski juhtub vaja minema, oled vähemalt hullemast päästetud. Siinse “elukindlustuse” eest ei pea ainult palju maksma (diskettide või CD toorikute hind on nii tühine).

Varukoopia tegemine toimub igas programmis erinevalt. Alati on kasutusel mitmesugused suunavad küsimused või valikud, millest pead lähtuma. Kuid on ka mõned kindlad eeltingimused, mida tuleb täita. Esiteks ei tohi keegi teine koopia tegemise ajal programmiga töötada. Teiseks millele teed, peab ära mahutama

Kui tihedalt tuleb varukoopiat teha? Lihtsaim ja kindlaim vastus on, et iga tööpäeva lõpus! Enamikke programme saab panna ennast ise, näiteks öösel, varukoopiat tegema. Sellisel juhul muidugi ei tohi õhtul arvutit välja lülitada!

2.

Kasutute andmete kustutamine

Iga päev programmi uusi andmeid sisestades läheb lõpuks andmebaasi maht väga suureks. Väiksemagi aruande tegemine võib mitukümmend minutit aega võtta, kuna programm “kammib” alati kogu andmebaasi läbi. Istu ja oota! Ehk on andmebaasis selliseid perioode, mida enam ei kasuta? Näiteks üle-eelmise aasta või veelgi varesemad andmed. Võiksid need liigsed “kilod” maha kustutada. Kustutamisega ole aga väga ettevaatlik, mõõda kindlasti ennem üheksa korda. Mõtle,

kas varukoopia on olemas. Sellelt saad vajadusel uuesti andmebaasi taastada; kas kustutatav info puudus ei hakka ikka segama igapäevaste aruannete koostamist. Prindi või salvesta tekstifailideks need aruanded, mida arvad veel vaja minevat.

3. Inventuuride tegemine

Inventuuri tagajärjeks on tegeliku laoseisu teadasaamine, mis toimub laos kauba ülelugemisega.Raamatupidaja peab selle tegelik olukorra ka arvuti andmebaasi sisse viia.

Kui teed regulaarselt eelnevalt kirjeldatud töid, siis võid kindel olla, et andmed on kaitstud, töö toimub kiiresti ja omad õigeid andmeid. Need tingimused aga on eduka töö aluseks! Kõik kirjeldatud tegevused on aga üsna ohtlikud. Väiksemgi vale samm võib tekitada suuri probleeme. Seepärast tuleb väga täpselt jälgida programmi juhendit.

Autor: Heiki Koov

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt