23. aprill 2003

Õige projektor muudab esitluse mõjusamaks

Võrreldes tavalise pabertahvliga muudab videoprojektor esitluste ettevalmistamise ja läbiviimise oluliselt lihtsamaks.

Videoprojektor aitab vaevatult viia vaatajateni keerukaid ideid, samuti saab ettekandega siduda heli ja videoklippe.

Sobiliku data-videoprojektori valimiseks võiks otsuse tegemisel lähtuda erinevatest aspektidest. Tehnilistest andmetest välja loetavad olulisimad näitajad on valgustugevus, resolutsioon ja lambi eluiga.

Selleks et antud näitajaid võrrelda on hea tunda olulisemaid termineid. Üks olulisemaid kriteeriume on projektori eredus, mida mõõdetakse ANSI (American National Standard Institutes) standardi järgi. Pimedas ruumis projitseeritakse ekraanile valge kujutis, mis jagatakse üheksaks osaks ja iga osa keskel mõõdetakse eredust. Eraldi hinnatakse ereduse ühtlust protsentides, heaks võib lugeda väärtust alates 75 %-st.

Tähelepanu väärib projektori andmetes ka kontrasti suhe, see näitab, kui palju erineb projitseeritud valge projitseeritud mustast. Mida suurem on vahe, seda kontrastsem on projektori poolt seinale kuvatav pilt. Enamus tootjaid kasutab ?Full On/Off? hinnangu meetodit, mis annab märgatavalt kõrgemaid tulemusi, kui ANSI põhised näitajad.

Selleks, et projitseerida kõrge resolutsiooniga kujutisi madala resolutsiooniga projektoritel täissuuruses, tuleb kujutisi ?pakkida?. Üldlevinud on kujutise suuruse muutmine - kompresseerimine. Pildil arvutatakse info keskmine väärtus kahes kõrvuti paiknevas reas või tulbas ja muudetakse saadud keskmise abil kaks pikslit üheks. Kahjuks langeb nii kujutise kvaliteet. Seega on oluline valiku tegemise juures lähtuda kasutatava allikasseadme resoltusioonist. Näiteks enamik sülearvuteid töötab 1024x768 pikslit e. XGA või isegi kõrgema resolutsiooniga. Eriti oluline on see graafika failide kuvamise ja näiteks väikesefondiliste Excel tabelite juures. Samas videopilti või isegi Powerpointi esitlust primaarseks pidades võib vabalt otsustada SVGA (800x600 pikslit) resoltusiooni kasuks .

Projektori juures on kulumaterjaliks lamp. Lambi hinnad on suure piires 8000-10000 krooni. Seega ei tohiks leebelt suhtuda lambi elueasse, mida näidatakse tundides. Normaalne oleks ka, et lambi eredus säilib kogu eluea jooksul ca 80% ulatuses.

Üks praktiline funktsioon projektorite juures on kaldenurga (Keystone) korrektsiooni olemasolu. See väldib kujutise muutumist seinal trapestikujuliseks.

Kindlasti mõelge hoolikalt läbi milliseid sisendeid/väljundeid te vajate. Standardina on olemas projektoritel RGB arvuti, komposiit ja S-video sisend. Lisaks ka audiosisendid. Paremini varustatud projektoritel on ka DVI ja komponent video sisend.

Oluliseks näitajaks on kindlasti projektori müratase (antakse dB) ja pildi kvaliteet. Mürataseme erinevus võib paberil tunduda väike, kuid vaid kolme detsibilline vahe on tegelikult kahe kordne vahe müratasemes! Lisaks on erineva tooniga müra kindlasti rohkem või vähem ärritav.

Pildi kvaliteeti hinnates tasub tähelepanu pöörata selle tonaalsusele ja selle seadistamise võimalustele. Hea oleks, kui pilt oleks terav kogu ekraanil.

Olulisi termineid

Piksel
0

Üks ekraanipunkt. Pikslites mõõdetakse kujutise suurust ja tihedust (resolutsiooni).Resolutsioonid

VGA: 640 x 480 pikslitWindows 3.1 standardSVGA: 800 x 600 pikslitWindows 95/ 98 NTXGA: 1024 x 768 pikslitKõrge resolutsiooniga programmide jaoks nagu CADSXGA: 1280 x 1024 pikslitWorkstation´i resolutsioonUXGA: 1600 x 1200 pikslitWorkstation´i resolutsioonMAC: 832 x 624 pikslit1152 x 870 pikslitApple Macintosh´i arvutite standardSUN: 1152 x 900 pikslitSun\'i tööjaamade standard

Autor: Priit Grünberg

Jaga lugu
Raamatupidaja.ee toetajad:
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700