Raamatupidamisbüroo juht: kui inimene suudab petta, suudab seda ka tehisintellekt

Probleem algab aga juba sellest, kuidas aruannete koostamiseks vajalikud andmed tekivad. Paljud andmed sünnivad endiselt raamatupidaja töö tulemusena, kuigi osa protsesse on automatiseeritud. Näiteks müügiarve kajastamine on suhteliselt üheselt kirjeldatav protsess – kui müügimeeskond koostab arve õigete reeglite järgi, on selle kajastamisel vähe võimalusi eksida.

Kui aga müügiarve koostamisel on kasutatud tehisaru ja seda on valesti õpetatud, võib viga tekkida juba alguses. Näiteks võib arvele sattuda käibemaks, mida tegelikult rakendada ei tohi, või jääda käibemaks rakendamata olukorras, kus see peaks olema arvel. „Käibemaksuseadus on kõigile sama ja nõuded tulevad sealt. Mõistlik oleks kõik need lähtepunktid kohe tarkvarasse kirja panna,“ räägib Lepvalts. Tema sõnul ei ole see ülesanne nüansside rohkuse tõttu lihtne, kuid vajalik.

„Praktikas minnakse sageli lihtsama vastupanu teed ja eeldatakse, et inimene teab ise, millist käibemaksukäsitlust kasutada. Tehisaru võib küll koostada tehniliselt korrektse arve, kuid kui raamatupidamislahenduses ei ole sellise arve kajastamiseks vajalikku loogikat, võib lõpptulemus ikkagi olla vale,” nendib Lepvalts. „Seetõttu peab inimene, kes tunneb maksuseadusi ja raamatupidamist, AI tehtu üle vaatama. Vähemalt tehisaru agentide treenimise faasis on see vältimatu ning ka hiljem tuleb tulemusi pidevalt monitoorida. On inimene ekslik ja on vale arvata, et tehisaru ei oleks ekslik olukordades, mis lubavad tõlgendamist inimeste etteantud algoritmide järgi. Võib ikka tekkida uusi ja esmapilgul lahendamata olukordi.”

Sama probleem võib tekkida sissetulevate dokumentidega. E-arve puhul saab eeldada, et numbrid loetakse süsteemi õigetele väljadele, kuid edasi sõltub palju sellest, kuidas ettevõte on oma ostuajalugu ja varasemad tehingud üles ehitanud ning kas sellest piisab ka tehisarule. Eriti keeruliseks muutub olukord esimese uue ostu puhul. Inimene otsib lahenduse, kuid kui AI-le on antud õigus iseseisvalt otsustada, võib ta valida lahenduse, mis erineb sellest, mida inimene oleks pidanud õigeks.

Veelgi suurem probleem on see, et inimene ei pruugi viga hiljem märgata. Kui ta ei tea, et tehing kaldus tavapärasest lahendusest kõrvale, ei pruugi ta osata kahtlustada, et midagi on valesti. Seetõttu ei saa raamatupidamist veel täielikult iseseisva tehisaru kätte anda.

Kõige olulisem küsimus ei ole lõpuks siiski see, kas AI suudab raamatupidamist teha, vaid kes vastutab siis, kui ta teeb seda valesti. „Seadus ei ütle, et inimene saaks vastutusest vabaneda selle tõttu, et otsuse või teo tegi tehisaru,“ rõhutab Lepvalts. „Seadus eeldab isikuvastutust, olgu tegemist füüsilise või juriidilise isikuga, ning pole oluline, milliseid vahendeid seaduserikkumiseks kasutati.”

Tema sõnul ei ole vahet, kas inimene mõtles lahenduse ise välja või genereeris selle tehisaru. Ka arvutinupule vajutab lõpuks inimene, kes otsustab AI loodud tulemuse kasutusele võtta. „Sulaselgelt ei vastuta tehisaru millegi eest – vastutab inimene. Ja harilikult mitte tehisaru agendi seadistaja, vaid ettevõtte juht, kes ei tohi lasta vastutusalal hajuda. Ettevõtte juht peab teadma, mis organisatsioonis toimub ja milliseid tulemusi ettevõte välja annab. AI kasutamine ei muuda seda vastutust olematuks.”

Seetõttu tuleb tehisaru kasutamisel ehitada üles kontrollimehhanismid, mis aitavad andmemassiividest ja lõpptulemustest mittevastavused üles leida. Mida iseseisvamalt AI tegutseb, seda olulisem on aru saada, milliseid otsuseid ta teeb ja kuidas neid kontrollida. Uisapäisa ei tohi Lepvaltsi sõnul läheneda: kui AI-d kasutatakse, siis tuleb tulemusi monitoorida ning ehitada üles algoritmid tekkinud andmemassiivide ja tulemuste kontrollimiseks, et leida üles mittevastavused.

Samas ei pruugi ka kontrollisüsteem alati olla piisav. Tehisaru võib teatud olukordades oma tegevuse jälgi varjata või esitada tulemusi viisil, mis võimaldab neil olemasolevatest kontrollidest läbi minna, eriti juhul, kui süsteem teab, milliseid kontrollimehhanisme tema tulemuste hindamiseks kasutatakse. „Kui inimene suudab petta, suudab ka tehisaru petta,“ möönab Lepvalts. „See ongi AI kasutamise üks keerulisemaid küsimusi: masin võib teha palju tööd inimese eest, kuid ta ei võta endale inimese õiguslikku vastutust.”