Raamatupidamisprotsesside automatiseerimisest räägitakse aina enam ning võimalusi on turul väga palju. Sageli peljatakse, et automatiseerimine on kulukas ning aeganõudev. Kuid medali teine külg on raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juhi Enno Lepvaltsi sõnul hoopis see, et paljud raamatupidajad ei teagi, et seda tööd saaks teha teisiti.
Raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts
  • Raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts
  • Foto: Meeli Küttim
Esimese hooga võib mõelda, et kui väljastame e-arveid ja kasutame kaupade sissevõtmisel elektroonilisi formaate, siis ongi kõik korras – olemegi väga automatiseeritud. Olenevalt ettevõtte spetsiifikast võib see tõesti 90-95 protsenti raamatupidamise dokumendimahust ära katta. Ent on veel mõned sammud, mida tasub ette võtta.
Võtame näiteks rahakäitlemise ehk pangakontod. Laekumised on ettevõtetel küll enamasti automaatsed, ent alati on võimalus, et mõnel laekumisel on info puudulik ning sel juhul tuleb käsitsi otsida õiged andmed. Selle osa võiks aga ära teha tehisintellekt ehk masin, kes püüab arvata, kellelt ja mille eest laekumine tuli. Ja kui selliseid olukordi tuleb korduvalt, saab raamatupidaja teha vastava märke ning edaspidi programm valeandmete osas häiret enam ei anna.
Tasumiste puhul loodetavasti asi nii hull ei ole. Kui genereerida tasumised raamatupidamise programmis, on igal tasumisel küljes täpne info, mida makstakse. Lisaks kontrollib neid andmeid ka pank. Siiski on oluline, et erinevate ettevõtete puhul ei läheks maksed vale ettevõtte alt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele