- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks eelistada vaidluste lahendamist vahekohtus?
Majandustehinguid sooritades on tõenäoline, et sellega võivad kaasneda ka erimeelsused ja lahkhelid. Selliste situatsioonide lahendamiseks on pooltel erinevaid võimalusi. Kui pooled omavahel kokkuleppele ei jõua, lahendatakse vaidlus kas kohtus, vahekohtus või lepitusmenetluse teel. Vaidluse lahendamine vahekohtus võib olla kõige mõistlikum ja kiirem lahendus, kuna kohtus võib vaidluse lahendamine toimuda aastaid.
Majandustehinguid sooritades on tõenäoline, et sellega võivad kaasneda ka erimeelsused ja lahkhelid. Selliste situatsioonide lahendamiseks on pooltel erinevaid võimalusi. Kui pooled omavahel kokkuleppele ei jõua, lahendatakse vaidlus kas kohtus, vahekohtus või lepitusmenetluse teel. Vaidluse lahendamine vahekohtus võib olla kõige mõistlikum ja kiirem lahendus, kuna kohtus võib vaidluse lahendamine toimuda aastaid.
Olulisemad erinevused vaidluse lahendamisel vahekohtus võrreldes õigusemõistmisega riiklikus kohtus on järgmised:
• Vahekohtu menetlus ja otsused on konfidentsiaalsed ning vahekohtu otsust ei tohi avaldada kolmandatele isikutele ilma mõlema poole kirjaliku loata. Kohtus tuleb eraldi taotleda ja põhjendada istungi kinniseks kuulutamist, kuid vahekohtus on kõik istungid kinnised;
• Vaidlust lahendava vahekohtu moodustamine toimub poolte osalusel. Üldjuhul lahendab vaidlust 3-liikmeline vahekohus, mille moodustamiseks valib kumbki pool ühe vahekohtuniku ning valitud vahekohtunikud valivad eesistujaks kolmanda vahekohtuniku. Pooled saavad sealjuures valida vahekohtuniku, kelle teadmised, kogemused ja vastava majandusvaldkonna praktiliste küsimustega tegelemise praktika on poolele teada;
• Vaidluse lahendamisel on pooltel võimalik valida vaidluse lahendamise keel, mis võib olla oluline võimalike vaidluste korral välismaa partneritega;
• Võimalike vaidluste korral välispartneritega ei pruugi kumbki pool soovida vaidluse lahendamist ühe või teise riigi riiklikus kohtus, mis võib eelistada vaidluse lahendamisel vastava riigi isikut. Sellisel juhul võib olla heaks lahenduseks vahekohtu kokkulepe, mille kohaselt hageja (nõuet esitav pool) võib pöörduda enda asukohariigi kaubandus-tööstuskoja juures asuvasse vahekohtusse, mis annab teatud eelise poolele, kes leiab et teine pool on lepingut rikkunud;
• Vahekohtu menetlus toimub tunduvalt kiiremini võrreldes kohtumenetlusega, kuna näiteks vastavalt EKTK AK reglemendile peab vaidlust lahendav vahekohus tegema otsuse hiljemalt 6 kuu jooksul arvates hagiasja materjalide üleandmisest vaidlust lahendavale vahekohtule. Enamikel juhtudel tehakse vahekohtu otsus 4-5 kuu jooksul;
• Vahekohtu otsus on lõplik, kuid teatud menetluslikel alustel on võimalik taotleda ka vahekohtu otsuse tühistamist. Vahekohtu otsust ei saa tühistada materiaalõiguse või tõendite hindamise pinnalt. Kohtuotsust saab vaidlustada nii apellatsioonikohtus kui kassatsioonikohtus;
• Eestis tehtud vahekohtu otsus on tunnustatav ja täitmisele pööratav ka välisriikides, kes on ühinenud 1958.a. New Yorgi Konventsiooniga (umbes 140 riiki). Eestis tehtud kohtu otsuseid on nüüd võimalik täitmisele pöörata vaid EL riikides ja riikide vahel sõlmitud kahepoolsete õigusabilepingute alusel.
Mis on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Aarbitraažikohus
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Aarbitraažikohus (EKTK AK) on kaubanduskoja juures alaliselt tegutseva arbitraažikohus, mis lahendab lepingu- ja teistest tsiviilõiguslikest suhetest sealhulgas väliskaubandus- ja muudest rahvusvahelistest majandussuhetest, tulenevaid vaidlusi. EKTK AK on lahendanud tsiviilõiguslikke vaidlusi juba alates 1993 aastast, sealjuures võivad poolteks olla nii juriidilised kui eraisikud, samuti ei ole vajalik olla Kaubandus-Tööstuskoja liige.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja presiidiumi 3. märtsi 1992. a otsusega kinnitati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu reglement. Arbitraažikohtu tegevuse õiguslikuks aluseks oli 14. augusti 1991. a seadus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta ning see jäi ka ainukeseks Eestis vahekohut reguleerivaks riigisiseseks õigusaktiks kuni 2006. aastani.
Hetkel kuum
EKTK Arbitraažikohtusse laekub keskmiselt 15-20 hagiavaldust aastas, kuid näiteks 2002., 2005. ja 2009. aastatel laekus 30–35 avaldust. Keskmiseks rahaliste nõuete suuruseks aastas viimase 10 aasta jooksul on olnud umbes 5,5 miljonit eurot. Menetluses olnud vaidluste pooled jaotuvad järgmiselt: keskmiselt üks kolmandik on rahvusvahelised vaidlused (vähemalt üks pooltest välisriigist) ja kaks kolmandikku on riigisisesed vaidlused (mõlemad pooled Eestist), kuid menetluses on olnud ka üks vaidlus, kus kõik pooled olid välisriigist. Välisriikidest on olnud pooled Lätist, Leedust, Vene Föderatsioonist, Soomest, Rootsist, Poolast, Itaaliast, Valgevenest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Ukrainast, Tšehhist, Kasahstanist ja Neitsisaartelt. Vaidlused on puudutanud kaupade müügi-lepinguid, aktsiate müügilepinguid, teenuste osutamise lepinguid (sh ehitus, transport, õigusabi), erastamislepinguid, üürilepinguid, hoonestusõiguse lepinguid, laenulepinguid, seltsingulepinguid, käenduslepinguid ja operaatorlepinguid.
EKTK Arbitraažikohtu nõukogule enne vaidlust lahendava vahekohtu moodustamist esitatud hagi tagamise taotlustest on kohtud rahuldanud 85–90%, mis näitab, et kohtud osutavad efektiivset abi hagi tagamisel.
Enimloetud
4
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele