Tallinna Tehnikaülikool – kool, kus õpetatakse mõtlema

Eespool toodud küsimustele vajab iga raamatupidaja vastuseid ning täienduskoolitus on koht, kust just vastuseid leida võibki. Täienduskoolituses õpetatakse kahel tasemel. Esimene tase on algajatele, seda nimetatakse raamatupidaja-finantsisti koolituseks. Teine, kõrgem tase on pearaamatupidaja-finantsjuhi täiendkoolitus, kus on tegemist juba kogenud raamatupidajatega ja finantsjuhtidega, kel olemas praktilised kogemused raamatupidajatena, kuid kes soovivad oma teadmisi veelgi laiendada. Eriti teises tasemes võib loenguid pidada n-ö konsultatsioonideks, sest alati saab lektori või teiste õppuritega arutelu pidada, kogemusi vahetada, õppur ei pea tööelus tekkivate küsimuste puhul kuhugi eraldi pööruma, vaid saab ühise arutelu ja teiste kogemuste põhjal vajalikke vastuseid.

Raamatupidaja-finantsisti kursusel on 372 kontakttundi, õpe kestab üheksa kuud ning õppetöö toimub iga nädala reede õhtuti ja laupäeviti. Pearaamatupidaja-finantsjuhi kursusel on 152 kontakttundi, õppetöö toimub laupäeviti keskmiselt 2 korda kuus. Mõlema koolituse kõiki õppemooduleid saab TTÜ koolituskalendris ka eraldi valida. Raamatupidaja-finantsisti kursuse õppeainetes teadmiste kontrolli sooritamisel saab tulemusi hiljem bakalaureuse- või magistriõppesse õppima asumisel üle kanda. Mõlemad kursused on ka olulisel määral ettevalmistuseks raamatupidaja kutseeksamile.

Õpitakse mõtlema

Raamatupidamine on rakenduslik valdkond, väga elulähedane ja praktikaga seotud, samas on öeldud, et igal rakendusvaldkonnal on oma teooria kui alus, millele hakatakse looma. Raamatupidamises ei tule kõne alla pilvedes hõljumine, segase jutu ajamine ega elukauge lähenemine. Raamatupidaja on väga tark ja kohusetundlik inimene, lähtudes seadustest ja erinevatest ettekirjutustest. Selge on aga see, et teoreetilist kontseptsiooni praktikas töötavale raamatupidajale anda ei saa. Siin tulebki mängu metoodilise juhendi koostamine, mis lähtub lädeest, aluskontseptsioonist ja mille järgi siis peab töötama hakkama. See ongi see ühendus teooria ja praktika vahel, mis miskipärast alati ära unustatakse. TTÜ üheks eesmärgiks on õpetada inimestele, kuidas midagi teha, mitte lihtsalt selgitada, mida teha.

Samuti on ülikooli suur soov, et lõpetajad, kusjuures, ka täienduskoolituse lõpetanuid loetakse TTÜ vilistlasteks, oleksid võimelised töötama ka välismaal spetsialistina. Just sel põhjusel püütakse haridus anda korraga kahes keeles – loengud ja õpe on eesti keeles, samas on mitmel ainel õpikud inglise keeles, sest eestikeelne erialane kirjandus lihtsalt puudub.

Baltikumi juhtiv kõrghariduse andja majanduse, õiguse ja avaliku halduse valdkondades

TTÜ majandusteaduskonnas omandatavas hariduses on teoreetilised teadmised hästi tasakaalustatud praktikas vajaminevate oskustega, õppejõudude hulgas on rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadlased ja oma valdkonna silmapaistvad praktikud mitte ainult Eestist, vaid ka välisriikidest. Peaaegu kõigil õppejõududel on praktikas töötamise kogemus, samuti leidub neid, kes on ära teinud audiitori kutseeksami.

Kõrgetasemeline haridus tagab lõpetajatele parimad võimalused töötamiseks spetsialistide ja juhtidena nii era- kui avalikus sektoris, samuti rahvusvahelistes organisatsioonides. Tööjõuturu vajadustele vastavad laiapõhjalised teadmised ja oskused tagavad TTÜ lõpetajatele eelised eduka karjääri kujundamiseks ning tipppalkadeks tööelus. Selle üheks aluseks on ülikoolist eluks kaasa saadav suhtevõrgustik, mis lisaks majandusteaduskonna lõpetajatele haarab ka IT-inimesi, loodusteaduste spetsialiste ja insenere.

Lisainfo TTÜs pakutavate täienduskoolituste kohta leiad aadressilt ttu.ee/taiendusoppijale/koolituskalender/