Autor: Kerttu Metsar • 20. oktoober 2023

Lisaks on kõik töövahendid, põhimõtted ja standardid avalikud ning hästi kättesaadavad. Aegsasti alustades peaks olema ka halduskoormus mõistlikult hallatav, selgitasid ESG-eksperdid Merili Vares ja Katre Kluust saates.

Et kliimaolukorra halvenemist pidurdada, on Euroopa riigid leppinud kokku, et ELis püütakse aastaks 2050 saavutada kliimaneutraalsus. Selle niivõrd ambitsioonika ülesande peamine eeltingimus on see, et majandustegevuses toimuks väga suured muutused. Et need käivituks, peavad ettevõtted ja organisatsioonid hakkama arvestama sellega, mis mõju on nende tegevusel keskkonnale ja ühiskonnale.

Selleks, et Euroopas majandus kliimaneutraalsuse suunas liikuma saada ja et sel rajal ka püsitaks, on EL oma riikidele koostanud äriühingute kestlikkuse direktiivi (CSRD). “Mõju” on selles direktiivis üks põhimõisteid.

Eestis puutub selle direktiiviga otseselt kokku ligi 240 ettevõtet, kuid kaudselt hakkavad direktiivist tulenevat mõju tundma kõik ettevõtjad.

CSRD, mõju ja kestlikkusaruandluse teemadel arutlevad saates ESG-eksperdid Merili Vares ja Katre Kluust.

Nagu saates korduvalt meenutatakse, pole CSRD ja aruandluskohustuse eesmärk üldsegi mitte aruandlus ise, vaid see, et majanduses tekiks oodatud muutused. Kui ettevõtted oma mõjukohad ära tunnevad, tajuvad, mil määral on kliimamuutused neile riskiks või nemad ise kliimale riskiks, on neil võimalus tegevusi ja ärimudeleid korrigeerima hakata. Sedasi saab ettevõte end tuleviku suhtes vastupidavamaks muuta.

Saates osalevad eksperdid juhivad Äripäeva Akadeemias koolitust "CSRD aruandluse mõistmine ja täitmine". Esimene koolitus toimub 6. detsembril.

Saatejuht on Kerttu Metsar.

Kuula saadet siit: