“Töökius on praeguseks töötajate poolt üle kasutatud: seda tuleb pidevalt, kogu aeg heidetakse ette,“ ütles töövaidluskomisjoni juhtumitest rääkides vandeadvokaat Epp Lumiste.
“Kui kaine mõistusega peale vaadata, siis töökiusu seal tegelikult ei ole. Mõned üksikud juhtumid on, kus on päriselt töökiusu,” rääkis LEADELL Pilv advokaadibüroo vandeadvokaat ja Äripäeva töösuhete teabevara peatoimetaja Epp Lumiste ”Teabevara tunnis“.
Sageli ei taha töötaja lihtsalt täita mõnd tööülesannet, mis talle ei meeldi. “Aga see on osa töösuhtest, et nii kaua kui see on sinu tööülesanne, sa pead seda täitma. Kas see sulle meeldib või mitte, on teisejärguline.“
Küll eksivad tööandjad tihti töösuhte lõpetamisel: näiteks öeldakse tööleping üles suuliselt või jäetakse nõutavad selgitused esitamata.
“Mõned tööandjad eeldavad, et kui töötaja on näiteks noorem naisterahvas, siis on kergem töösuhe mittekorrektselt lõpetada, sest tema ju kindlasti vaidlema ei lähe. Tavaliselt teavad noored aga oma õigusi väga hästi ja siis istub see tööandja töövaidluskomisjonis ning tal ei olegi midagi head öelda.“
Töövaidluskomisjoni otsuse kohtus vaidlustamist tasub Lumiste hinnangul kaaluda juhul, kui lahend tundub selgelt ebaõiglane ja tööandjal on oma seisukoha kinnitamiseks tõendid. Näiteks olukorras, kus töötaja on toime pannud varguse, kuid komisjon ei pea seda tõendatuks ning mõistab talle lisaks välja hüvitise.
Kohtusse pöördumine võib olla põhjendatud ka siis, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles ja on selgelt näha, et eesmärk on tööandjalt raha välja pumbata. “Ma tahan saada kolme kuu hüvitist, sest sa ei teinud seda, teist ja kolmandat. Siis tasub minna vaidlema,“ nendib Lumiste.
“Teabevara tunnis“ tuli jutuks, kuidas töösuhet korrektselt lõpetada, kuidas toimida töötaja erakorralise ülesütlemise avalduse saamisel ning kuidas valmistuda töövaidluskomisjoni istungiks.
Saadet juhtis Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas.
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.