E-arvetega paraneb ettevõtte likviidsus

Mikro- ja väikeettevõtted on kõige rohkem mõjutatud muudatusest, see tuli välja ka Ernst&Young uuringust, mis tehti 2014. aastal. Selle uuringu tulemusena otsustati ka ühtlasi, et Eesti on valmis minema riigihangetes üle e-arvetele varem, kui Euroopa Liidu direktiiv seda ette näeb (2014/55/EU).

E–arvete laiem kasutuselevõtt muudab üleüldiselt meie arvelduskultuuri paremaks ja sellel on positiivne mõju kõigile. E-arve saatmine on automaatne ning on võimalik välja saata koheselt peale selle loomist ning see jõuab saajale kohale väga kiiresti, minutitega. Kuna e-arve on valmis koheselt kinnitamiseks süsteemis, saab arve kinnitada ja konteerida väga kiiresti, kasvõi automaatselt. Ostuarve kinnitamine on võimalik ära teha väga kiirelt ka siis, kui kinnitajaid on väga palju, kuna protsess on elektrooniline ja kinnitamise lõpus liiguvad andmed automaatselt raamatupidamisprogrammi. 

Eelpool mainitud uuring aga tekitas küsimuse, kas e-arvetele üleminek on kõikidele osapooltele siiski positiivse mõjuga. Selleks, et leida vastus küsimusele, kuidas mõjutab mikro- ja väikeettevõtteid avaliku sektori üleminek e-arvetele, korraldas Rahandusministeerium koostöös Ernst&Young’ga täiendava uuringu, kus keskenduti mikro- ja väikeettevõtetele tekkiva mõju analüüsile, mis kaasneb e-arvete kohustuslikuks tegemisega riigihangetes. 

See uuring on tänaseks valmis ning kokkuvõttes on tulemus positiivne – e-arvetele üleminek on positiivse majandusliku mõjuga, kui võetakse arvesse, et paberil arve esitamine on ajaliselt ja rahaliselt oluliselt kulukam kui e-arve edastamine läbi operaatorpakkuja ning arvete topeltsisestused võtavad samuti täiendava tööaja. Uuringuga saab tutvuda Rahandusministeeriumi koduleheküljel.

Seega suures pildis õigustab e-arvetele üleminek ennast igati, kuna see on majanduslikult mõistlik. Küsimus, mis tõenäoliselt väiksemates ettevõtetes tekib, on see, et milliselt see kasu siis ikkagi praktikas väljendub ühe konkreetse ettevõtte lõikes? 

Lisaks võimalikule rahalisele ja ajalisele võidule, tuleb arvesse võtta kindlasti aspekti, et e-arvete kasutamisega väheneb risk andmete kvaliteediga, suureneb läbipaistvus arveldusprotsessis ning andmed on turvaliselt säilitatud arhiivis, kusjuures arhiveerimiseks ei ole eraldi üldjuhul vaja midagi teha, see on osa automaatsest protsessist. 

Kui ettevõte on küsimuse ees, kas ja miks minna üle e-arvetele, siis lühiajaliselt võib see tuua kaasa täiendavaid tegevusi. Kuid siinkohal tuleb vaadata suuremat pilti, kuna efekt tekib siis, kui võimalikult paljud selle innovaatilise mõtteviisiga kaasa tulevad. Kui e-arve muutub standardiks meie ettevõtluskeskkonnas, siis sellega viime ka suhtlus- ja arvelduskultuuri uuele tasemele, millest võidavad kõik – ettevõtete likviidsus paraneb, teeme vähem topelttööd ja saame töötajate aja suunata organisatsioonile väärtustloovamate tegevuste peale.

Kui tänu e-arvetele on võimalik arve kiiremini välja saata ja teiselt poolt vastu võtta ja kinnitada, siis saab arve ka varem ära maksta. Ja see omakorda tähendab, et ettevõtete rahavood muutuvad kiiremaks, kuna ei ole ju põhjust viivitada makse tegemisega makse tähtpäevani. See on ka maksja seisukohalt mõistlik, kuna aitab raamatupidamises koormust hajutada ja kuud varem „lukku“ saada. Ning see omakorda annab organisatsiooni juhtimisele olulist lisaväärtust – kiirem ja selgem ülevaade kuludest ja tuludest, mis võimaldab teha kiiremaid otsuseid ja tegeleda mitte tulekahjude kustutamise ja tagajärgede likvideerimisega, vaid ennetavate tegevustega ja riskide maandamisega.