Eriolukord on surunud inimesed välja oma mugavustsoonist. Mõned naudivad töötamist kodunt, samal ajal kui need, kes peavad endiselt tööl kohal käima on viirusehirmust kanged ja teised, kes kodus mitme lapse kõrvalt töötavad, piinlevad rööprähklemise koorma all. Tööstress ja pingetega toimetulemine on fookuses, kuigi oleme kõik kandideerinud töökohale, kus üheks tingimuseks on hea või lausa kõrge pingetaluvus.
Kuidas välistada pinge tööstressi peamise põhjustajana, kui 95% tööpakkumisest nõuavad kõrget pingetaluvust?
  • Foto: Liis Treimann
Avan esimese lehekülje, mis tööpakkumistega internetist vastu vaatab ning vaatan järjest kuulutusi – kivist töötasapindade valmistaja, sekretär-raamatupidaja, laotöötaja, pereõde, armeerija-betoneerija – kõigil on nõutud kõrge pingetaluvus. Esimesest viieteistkümnest läbi vaadatud pakkumisest saab pingevabalt töötada vaid Toila Gümnaasiumisse otsitav huvijuht. Kas see ongi uus normaalsus, pingeline töö?
Rein Palosaar on umbes 10 aastat tagasi Bestsalesile antud intervjuus kommenteerinud pingetaluvust tööpakkumistes küsimusega: „Kas pakud väljakutset või läbipõlemist?“ Mulle tundub tänaseid tööpakkumisi vaadates, et oleme loonud maailmapildi või režiimi, kus töö peabki olema pingeline ning töötaja peabki seda taluma. Kui mõningane tööalane pinge võib mõjuda motiveerivana, siis pikaajalist pingeseisundit käsitletakse tööstressina.
Tööstress võib tekkida oskuste, teadmiste või juhtide toetuse puudumisel, samuti olukorras, kus töötaja tööülesanded pole selgelt määratletud või hoopis tööalased suhted kolleegidega on konfliktsed. Olukorda on eriti raske hinnata, kuna ühele meeldivat pinget tekitav olukord, näiteks väike kolleegidevaheline konkurents - võib mõjuda teisele laostavalt. Samamoodi mõjutavad meie reaktsioone ja toimetulekut isikliku elu rõõmud ja mured.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele