Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis muutub keskmise töötasu arvutamises
1. jaanuarist jõustusid mitmed muudatused töölepingu seaduses. Nendest annab ülevaate advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär partner ja vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa.
Üldiselt on tööandjal kohustus maksta töötajale töötasu kokkulepitud summas, kuid teatud juhtudel on töötajale vaja maksta hoopis keskmist töötasu.
Keskmise töötasu maksmise kord on sätestatud töölepingu seaduses, aga ka muudes seadustes.
Kavandatavad täiendused ja täpsustused
Praktikas on tekitanud probleeme keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra ühetaoline tõlgendamine. Lisaks on õiguskantsler viidanud asjaolule, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tööandja poolt makstava haigushüvitise suuruse kindlaksmääramine vajab täpsustamist. Sellest tulenevalt on sotsiaalministeerium välja töötanud eelnõu, et täpsustada ja täiendada keskmise töötasu maksmise tingimusi ja korda.
Vaatleme mõningaid olulisemaid eelnõus kavandatavaid täpsustusi ja täiendusi.
Uuendusena nähakse ette teatud juhtudel kokkulepitud töötasu maksmise võimalus keskmise töötasu maksmise asemel. Selline võimalus on siis, kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise aluseks olnud perioodil ainult muutumatu suurusega töötasu. Näiteks juhul, kui töötajale makstakse üksnes töölepingus kokkulepitud igakuist töötasu või juhul, kui töötasu osaks on muutumatu suurusega lisatasu. Sellisel juhul puudub vajadus keskmise töötasu arvutamiseks ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu. Keskmise töötasu arvutamise vajadus saab tekkida üksnes siis, kui töötaja töötasu periooditi kõigub.
Palju arusaamatusi ja lisakoormust on tööandjatele tekitanud vajadus arvutada keskmine töötasu ümber olukorras, kus töötaja on töötasu välja teeninud küll sellel perioodil, mis on aluseks keskmise töötasu arvutamisele, kuid mis on välja makstud pärast keskmise töötasu maksmise kuupäeva (nt aastaboonused). Seejuures jäetakse siiski pooltele võimalus töölepingus või kollektiivlepingus kokku leppida, et teatud juhtudel tuleb keskmine töötasu ümber arvutada ning teha vajaduse korral juurdemakse.
Uuendusena nähaksegi ette, et kui arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa muutub töötajale sissenõutavaks pärast keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu maksmise kuupäeva, siis varem makstud keskmist töötasu ümber arvutada ei tule.
Oluline on märkida, et selline kokkulepe on lubatud üksnes töötajale soodsama olukorra kehtestamiseks. See tähendab, et kokkuleppel toimuv ümberarvestamine ei saa tuua kaasa varem makstud keskmise töötasu vähendamist.
Täpsustatakse, millist töötasu tuleb keskmise töötasu arvutamisel arvestada. Kehtiva korra kohaselt peab keskmise töötasu arvutamisel teatud juhtudel arvutamise aluseks võtma neid töötasu summasid, mis ei ole veel välja arvutatud ning ei ole sissenõutavad. Sissenõutavaks muutub töötasu töölepingus kokku lepitud palgapäeval. Näiteks sellises olukorras, kus keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib näiteks kuu esimesel päeval, kuid palgapäev on alles 10. kuupäeval, tuleb kehtiva korra kohaselt arvutamise aluseks võtta ka töötasu summa, mis pole veel välja arvutatud. Seega nähakse muudatusena ette, et keskmise töötasu arvutamisel tuleb lähtuda töötasudest, mis on palgapäevaks välja arvutatud. Kui palgapäev ei ole veel saabunud, siis tuleb arvestuse aluseks võtta eelnenud kuud, kus palgapäev on saabunud ning tasu välja arvutatud.
Hetkel kuum
Esimest korda defineeritakse mõiste “arvutamise vajaduse tekke kuu“. Senises praktikas on tekitanud segadust see, kas arvutamise vajaduse tekke kuuks pidada kuud, mil keskmine töötasu tuli välja maksta, või kuud, mil algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Nüüdsest määratletakse üheselt, et selleks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus, näiteks haiguse ja õppepuhkuse alguse kuupäev, koondamisel ning hüvitise maksmisel töösuhte lõpetamisel vähem etteteatamata päevade eest makstava tasu arvutamisel töösuhte viimane päev. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks see kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Seda põhjusel, et puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.
Erinev on aga puhkusetasu arvutamine.
Samuti püütakse lihtsustada keskmise töötasu arvutamist juhul, kui töötaja on tööandja juures töötanud alles vähe aega ning esimest palgapäeva saabunud ei olegi. Selliseks juhuks nähakse ette, et keskmist töötasu arvutada ei tule ja tööandja maksab töötajale kokkulepitud töötasu.
Praktikas on sageli tekitanud küsimusi, millal tuleb keskmine töötasu arvutada tööpäeva tasuna ja millal kalendripäeva tasuna. Seega täpsustakse neid juhtumeid, millal ühte või teist tasu arvutada ja maksta tuleb. Kalendripäeva tasu tuleb arvutada üldiselt juhul, kui sündmus toimub kalendripäevades, tööpäeva tasu tuleb arvutada, kui sündmus on tööpäevapõhine.
Uuendusena loobutakse kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemisest, st põhimõttest, et kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest ning töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Eelnõu koostajad on leidnud, et selline arvutamise erisus põhjustab ebavajalikku halduskoormust ning ei taga töötajale täiendavat kaitset, kuivõrd kasutamata puhkus tuleb tööandjal nii või teisiti päeva täpsusega igal kalendriaastal välja arvutada ja seega puudub mõistlik põhjendus kehtiva regulatsiooni säilitamiseks.
Loe pikemalt ajakirjast Raamatupidamise Praktik .
Autor: Lemmi Kann, Pirkko-Liis Harkmaa
Enimloetud
5
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele