1. jaanuarist jõustusid mitmed muudatused töölepingu seaduses. Nendest annab ülevaate  advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär partner ja vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa.
Üldiselt on tööandjal kohustus maksta töötajale töötasu kokkulepitud summas, kuid teatud juhtudel on töötajale vaja maksta hoopis keskmist töötasu. 
Keskmise töötasu maksmise kord on sätestatud töölepingu seaduses, aga ka muudes seadustes.
Esimest korda defineeritakse mõiste “arvutamise vajaduse tekke kuu“. Senises praktikas on tekitanud segadust see, kas arvutamise vajaduse tekke kuuks pidada kuud, mil keskmine töötasu tuli välja maksta, või kuud, mil algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Nüüdsest määratletakse üheselt, et selleks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus, näiteks haiguse ja õppepuhkuse alguse kuupäev, koondamisel ning hüvitise maksmisel töösuhte lõpetamisel vähem etteteatamata päevade eest makstava tasu arvutamisel töösuhte viimane päev. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks see kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Seda põhjusel, et puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.
Erinev on aga puhkusetasu arvutamine.
Samuti püütakse lihtsustada keskmise töötasu arvutamist juhul, kui töötaja on tööandja juures töötanud alles vähe aega ning esimest palgapäeva saabunud ei olegi. Selliseks juhuks nähakse ette, et keskmist töötasu arvutada ei tule ja tööandja maksab töötajale kokkulepitud töötasu.
Praktikas on sageli tekitanud küsimusi, millal tuleb keskmine töötasu arvutada tööpäeva tasuna ja millal kalendripäeva tasuna. Seega täpsustakse neid juhtumeid, millal ühte või teist tasu arvutada ja maksta tuleb. Kalendripäeva tasu tuleb arvutada üldiselt juhul, kui sündmus toimub kalendripäevades, tööpäeva tasu tuleb arvutada, kui sündmus on tööpäevapõhine.
Uuendusena loobutakse kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemisest, st põhimõttest, et kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest ning töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Eelnõu koostajad on leidnud, et selline arvutamise erisus põhjustab ebavajalikku halduskoormust ning ei taga töötajale täiendavat kaitset, kuivõrd kasutamata puhkus tuleb tööandjal nii või teisiti päeva täpsusega igal kalendriaastal välja arvutada ja seega puudub mõistlik põhjendus kehtiva regulatsiooni säilitamiseks. 
Loe pikemalt ajakirjast Raamatupidamise Praktik .
Autor: Lemmi Kann, Pirkko-Liis Harkmaa

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele