Küberpätid pääsesid Eesti ettevõtte serverisse läbi kaugtöö rakenduse
Veebruaris registreeriti Eestis 909 mõjuga küberintsidenti, millest valdava osa moodustasid õngitsus- ja petulehed, selgub Riigi Infosüsteemi Ameti ülevaatest.
Tänu tehisaru kasutamisele on eestikeelsed õngitsuskirjad läinud nii heaks, jättes mulje, et selle on kirjutanud eestlane, ütles IT-ettevõtte Uptime'i tehnoloogiajuht Raimo Seero.
Näiteks tehisintellektil põhinev juturobot lihtsustab ja tõhustab protsesse tööstuses ning üha enam kasutavad AI-d ka finantsasutused. Samas kaasnevad AI-ga tõsised riskid ja muu hulgas küsimus, kellel on lõplik vastutus tehisaru kasutades.
Millal saabub aeg, kui ettevõtte saab majandusaasta aruande koos kõigi lisadega luua ja edastada e-äriregistrile oma majandustarkvarast ühe klikiga, ilma aruande koostamiseks eraldi tegevusi tegemata?
Asutused ja ettevõtted jäid ilma oma andmetest ja rahast
2024. aasta detsembris registreeriti rekordiline arv õngitsus- ja petulehti, mis sihivad ka raamatupidajaid ja finantssektori spetsialiste. Pankade nimel saadetud petukirjad, investeerimisvõimalusi pakkuvad libalehed ja finantspettused võivad kahjustada mitte ainult üksikisikute, vaid ka ettevõtete rahalisi vahendeid.
Kui inimene oskab süsteemi petta, ei pruugi tehisintellekt sellest sugugi kehvem olla – eriti siis, kui talle on õpetatud, mida kontrollida ja mida mitte. Tehisaru teeb finantsarvestuses üha rohkem tööd, kuid raamatupidamisbüroo Vesiir juhi ja omaniku Enno Lepvaltsi sõnul ei kao koos masinate tulekuga kuhugi inimese vastutus, sest seaduse ees ei saa süüd ajada tehisintellekti kaela.