Autor: Raamatupidaja.ee • 2. juuli 2024

Oluline küsimus laienemisel: kas luua filiaal, tütarettevõte või teha piiriülest müüki?

Teenuste müük välisturul ilma füüsilise kohalolekuta tundub idufirmale laienemiseks lihtsaim võimalus, kuid võib tekitada probleeme.
Advokaadibüroo Hedman advokaat Vladislav Linko
Foto: Hedman

Näiteks on finantstehnoloogia valdkonnas tegutseva iduettevõtte jaoks laienemisel üks tähtsamaid valikuid, kas luua filiaal, asutada tütarettevõte või tegeleda piiriülese müügiga.

Välisfiliaali kaudu tegutsemine võib pakkuda lihtsamat ja otsesemat viisi uuele turule laienemiseks. Samas tähendab see sageli, et emaettevõte vastutab täielikult filiaali tegevuse ja kohustuste, sealhulgas maksukohustuste eest.

Tütarettevõtte loomine pakub juriidilist barjääri emaettevõtte ja uue üksuse vahel, kuid nõuab juriidilise isiku asutamise ja juhtimise keerukusega tegelemist välisriigis.

Teenuste otsene müük ilma füüsilise kohalolekuta võib esialgu tunduda kõige lihtsama võimalusena, kuid see võib tekitada maksukohustusi ja regulatiivse vastavuse probleeme sihtriigis.

On levinud eksiarvamus, et juriidilise keha puudumine riigis tähendab kohalike maksude mittekohaldatavust.

Tegelikult võib ettevõte kohalike reeglite kohaselt olla siiski kohustatud end registreerima tööandjana, maksma kohaliku käibemaksu või isegi tulumaksu.

Kokku tegutseb finantstehnoloogia valdkonnas Eestis Startup Estonia andmeil üle 200 iduettevõtte, kuid nende asutajad peavad oma ettevõtte ülesehitamisel ja laienemisel rinda pistma erakordselt paljude juriidiliste väljakutsetega.

Pärnu Raamatupidamiskonverentsil 2024, teeb ettevõtja ja konsultant Lauri Kuljus ettekande teemal “Raamatupidamine Soomes: ettevõtja tüüpilised vead Soome turul ja kuidas neist hoiduda”.

Lauri jagab töötoas oma praktilist kogemust, kuidas Eestist tuttavate raamatupidaja tööriistadega hakkama saada Soome turul.

Soodushinnaga pääsme konverentsile saad soetada SIIT.

Välisturgudele laienemise ambitsooniga Eesti iduettevõtetel tuleb järgida nii Euroopa Liidu poolt kehtestatud kui ka eri riikides kehtivaid kohalikke regulatsioone.

Euroopa Liidus on finantstehnoloogia ettevõtetele antud haruldane privileeg – nad võivad saada tegevusloa ühes liikmesriigis ja kasutada seda ka teistes, kuid paraku tuleb arvestada, et igas riigis võivad kehtida täiendavad kohalikud nõuded.

Hoolimata ühisest raamistikust tõlgendavad Euroopa Liidu riigid reegleid erinevalt ning on kehtestanud erinõudeid alates riigikeele kohustuslikust kasutamisest kuni spetsiifilise sõnastuse, maksukohustuste ja vastutuse välistamise kasutamiseni välja.

Suureks takistuseks võib näiteks kujuneda ettevõtte tegevuse vastavus rahapesu tõkestamise regulatsioonidele.

Osade riikide regulaatorid aktsepteerivad digitaalseid isikutuvastusvorme, teised aga nõuavad kohapealseid tuvastusmeetodeid. Ka juhul kui digitaalsed vormid on vastuvõetavad, võib nende kasutamine olla niivõrd keeruline, et tegutsemine riigis muutub ettevõtte jaoks ebamõistlikuks.

Lisaks tuleb arvestada, et väljastpool Euroopa Liitu tegutsemiseks tuleb finantstehnoloogia iduettevõtetel siiski taotleda eraldi tegutsemisluba ning olukord võib muutuda keeruliseks ka juhul, kui ettevõttel on kliente väljastpoolt Euroopa Liitu.

Tegutsemisriigis võidakse ettevõtte kliente pidada liiga riskantseks ning seega tuleb järgida arvukaid aruandluskohustusi, mis võivad riigiti oluliselt erineda.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700