Pikaaegse riskijuhtimise kogemusega Coop Pank juhatuse liige Heikko Mäe arutles teemal, kuidas juhtimiskultuur seab vundamendi sellele, kas ja kuivõrd riskime usaldada. Ja seda ka keerulistel ja kiiresti muutuvatel aegadel.
Riskide hindamise ja valikute tegemise kaudu on võimalik aru saada, kui palju üldse ja mida oleks vaja kontrollida. Ja äkki ei peagi kontrollima?! Lisaks on valikute tegemisel oluline aru saada, kuidas tajuvad riske erinevad sihtgrupid ja inimesed, kes on seotud kontrollitavate teemadega. Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste arendamise osakonna juhataja Urmo Merila pakkus välja metoodika, kuidas teha selle kõige põhjal õigeid juhtimisotsuseid.
On selge, et senised tegutsemisviisid ja controllingu instrumendid on määramatusega toimetulekuks lootusetult jäigad ja ebaefektiivsed. Tartu Ülikooli majandusarvestuse õppetooli juht ja Eesti majandusteadlane Kertu Läätse ettekanne aitas mõista ja mõtestada, mis võiks turbulentses majanduskeskkonnas olla controllingu uueks sisuks, et olla juhtidele tõhusaks töövahendiks nüüd ja tulevikus. Controllingut kriitiliselt mõjutavateks märksõnadeks on andmepõhisus, digitaalsus, agiilsus, väärtuspõhine juhtimine, jätkusuutlik ja vastutustundlik tegevus.
Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu on tekitanud kirglikke vaidlusi ja vastakaid arvamusi. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler ja karistusõiguse õppejõud Markus Kärner selgitas, miks on vaja vilepuhumist ja kas siseaudit, audiitorkontroll ning järelvalve ei toimi?
Ramirent Group siseauditijuhi ja Eesti Siseaudiitorite Ühingu liikme Andre Kaldamäe ettekanne kergitas saladusloori rahvusvahelise ettevõtte vilepuhumissüsteemilt. Saime aimu, kuidas vihjeliinid toimivad ja millised on olnud selle arengud Andre käe all.
"Otsatu bürokraatia ja detailide lihvimise asemel peavad avalikud teenused keskenduma sellele, et inimeste mured saaksid päriselt lahenduse. Samuti tuleb erilist tähelepanu pöörata inimeste andmete kaitsele ning valmisolekule osutada teenuseid ka võimalikes kriisiolukordades", ütles oma ettekandes sotsiaalministeeriumi innovatsiooni valdkonna asekantsler Nele Labi. Ta rääkis ka innnovatsioonist avalikes teenustes ja tulevastest kliendikesksetest kontrollisüsteemidest.
Elu kolib aina enam digimaailma, mis loob täiesti uusi võimalusi töö tegemiseks, tööprotsesside digiteerimiseks ning ka kontrollide automatiseerimiseks. Maksu-ja Tolliameti infoturbejuht Thea Sogenbits selgitas, mida need arengud tähendavad riskijuhtidele, audiitorite, siseaudiitorite, raamatupidajatele ja kõigile neile, kes vastutavad kontrollimise ja järelevalve eest.
Maksu- ja Tolliameti arendusspetsialist Pille Muni rääkis, kuidas digiarengud ja tehisintellekt lihtsustavad Maksu- ja Tolliameti kontrollitegevusi seoses ümbrikupalkade maksmisega ja selle tuvastamisega. Tema ettekandest saime ka teada, milliseid kontrollitegevusi plaanitakse anda masinatele ja kas saame neid ka usaldada.
Eesti iduettevõtte Single.Earth kaasasutaja ja tehnoloogiajuht Andrus Aaslaid rääkis inspireeriva kogemusloo iduettevõtte kiiruse, paindlikkuse ja riskijulguse kohta.
Suhtlemistreener ja coach Ruti Einpalu heitis pilgu inimese ajusse ja uuris ajus toimuvaid protsesse olukorras, kui meid pidevalt kontrollitakse.
Konverentsipäeva modereeris Eesti Siseaudiitorite Ühingu juhatuse liige ja Kultuuriministeeriumi siseauditi juht Krista Nelson.
Konverentsi korraldab Äripäev koostöös Eesti Siseaudiitorite Ühinguga.
Järgmine Sisekontrolli Aastakonverents toimub juba 30.03.2023. Eriti hea hinnaga saad ennast konverentsile registreerida SIIN.
Päeva jäädvustas Raul Mee.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele