Autor: Kadri Penjam, vabakutseline ajakirjanik • 22. september 2020

Väikeettevõtjad, säästke end isetegemise lõksust!

Edukas väikeettevõtja suudab keskenduda enda spetsiifikast tulenevatele oskustele ning laseb oma ala spetsialistidel nagu raamatupidajatel, logistikutel või kodulehetegijatel teha enda eest ära tööd, mida ta ise nii hästi ei tunne või millega tegelemine hajutaks tähelepanu peasuunalt. Juhi ülesanne on juhtida ja suunata, mitte kõike ise ära teha. Üksiku tegija staatusest väljamurdmisest räägib raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.

Raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts

Alustava ettevõtte omanik on sageli oma firmas koristaja, raamatupidaja, logistik, reklaamikujundaja, klienditeenindaja ja veel rida ametikohti, kuna väikeettevõtjale tundub, et ta on oma valdkonna parim spetsialist, tunneb oma teenust, kaupa ja klienti kõige paremini ning saab ise kõik asjad kõige paremini tehtud. Mis see siis ikka on – korraks tolmu pühkida, mõned arved läbi lüüa, pakk teele panna ja muud klientide soovikesed täita? Nõks ja valmis! Ja kõige parem, et seejuures ei pea ka raha välja käima.

Raamatupidamise osas tundub kõrvaltseisjale sageli, et see on lihtne – kirjuta ainult arveid välja ja üleüldse teeb ju tänapäeval arvuti kogu töö ära. Aga kõrvalt vaadetes on ju ka tantsimine lihtne, sest asi siis ise see poogen sujuvalt võtta oleks. Oleks see vaid nii!

Üheks tahuks on isetegemise lõksus vead, mis oskamatusest ja kogenematusest võivad tulla, kuid teine tahk on aeg, mis ise pusides kulub. Tegelikult ei olegi selle lõksu puhul küsimus vigades, sest ettevõtja võib ju olla ka diplomeeritud majandusala inimene. Probleem on enda ärile keskendumises ehk pigem siis asjaolus, et ise kõigega tegeledes oled ikka see, kelle staatusest sa tahtsid välja murda – jääd palgatöötajaks, käsutäitjaks ja alluvaks ning seda veel pisikeses ettevõttes. Tegelikkuses ei tohiks isegi raamatupidamisettevõtte juht eriti olulises osas raamatupidamisega tegeleda! Ise peaks ainult niipalju sellega tegelema, et kutseoskused ja teadmised säiliks. Ammugi siis ei ole raamatupidamine mingis muus äris tegutseva ettevõtja töö.

Ettevõtte juhi ülesanne on enda äri arendamine ning see on valdkond, mida väikeettevõtja kuskilt sisse osta ei saa. Ka ettevõtte peasuuna peale tuleb palgata oskustööjõudu, kes meeleldi oma tööd teeb. Ise nendega samal liinil rahmeldada ei tohiks, vaid juht peaks oma töötajaid koolitama ning tegelema toodete ja teenuste arendamise, kvaliteedi ja efektiivsusega. Sellise arendustööga ei pea aga tegelema oskustöötajad, kes on pigem rõõmsad, kui saavad enda kitsast spetsiifilist rida ajada. Muidugi on juhil mõistlik olla üldjoontes kursis ettevõtte finantsasjadega, et rääkida raamatupidamisega sama keelt ja osata tähtsates küsimuste oma seisukoht välja öelda.

Kuigi enamik väikeettevõtete juhte on vägagi võimelised tegelema nii raamatupidamise, turustuse kui ka logistikaga, hoidma silma peal dokumendiringlusel ning tegema aastaaruandeid, jääb ikkagi küsimus – mille arvelt seda tehakse? Ajal, mil ettevõtja paneb kokku aastaaruannet, jääb arendamata enda äri ja sellele tööle sama tasuga spetsialisti ei saa! Soovitan kaasata raamatupidaja ja teised oma ala spetsialistid tööle kohe nullist. Ja kui alguses raha kellegi kaasamiseks pole, tuleks vähemalt nõu pidada asjatundja(te)ga, et leida enda spetsiifikale vastav aeg, millest edasi ilma igakuise/igapäevase raamatupidamiseta minek vältimatu oleks.

Iga ettevõtja teenib oma põhiäri ajades selle ajaga kõvasti rohkem, kui seda aega raamatupidamisele kulutades kokku hoiaks. Näiteks pusiks see ettevõtja enda kuu raamatupidamise kallal neli tundi, samas kui raamatupidamisbüroo võtaks selle eest 150 eurot. Kui aga ettevõtja kulutaks selle neli tundi aktiivselt enda äri tegemisele, suudaks ta teenida tublisti enam kui 150 eurot. Igapäevaselt raamatupidamisega mitte tegeledes kulub ka kõige lihtsama peale meeletu aeg, sest oma osa võtab ebakindlus võõra teemaga tegelemisel, nüansside üle küsimine või internetist otsimine. Sageli küsitakse nõu kuskilt Facebooki gruppidest – jah, sealt saab nõu, aga erinevat. Ja kui teemat sügavamalt ei tunne, ei tee küsija ka vahet, milline vastus on õige ja milline kaheldava väärtusega. Kes üldse peaks vabatahtlikult ja tasuta omakorda kedagi tundmatut õpetama hakkama?

Nii et viide legendaarse tegelase Hunt Kriimsilma üheksale ametile ning vanasõna „Iga meister jäägu oma liistude juurde” ei ole sugugi tühjast tõusnud.

www.vesiir.ee

Jaga lugu
Raamatupidaja.ee toetajad:
Marianne LõhmusRaamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700