Valitsuse sammud kriisi teises laines on jäänud venima

Rahandusministeerium on eraldanud neljale esimesele kohalikule omavalitsusele investeeringutoetuse, mida on võimalik riigilt taotleda kohaliku majanduse turgutamiseks. Toetus on ajendatud koroonaviirusest tingitud eriolukorrast ning mõeldud selle majanduslike tagajärgedega toimetuleku soodustamiseks.

Ligikaudu 3700 Rootsi ettevõtet loobus maksupuhkusest, mis toob riigile ootamatult tulu ligikaudu 3 miljardit Rootsi krooni ehk umbes 290 miljonit eurot, vahendab Dagens Industri.

Laenugarantiide kõrval võiks soodustada investeeringuid ettevõtete omakapitali, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht ja juhatuse liige Hans Pajoma.

Likviidsuse ehk maksevalmiduse all peetakse silmas ettevõtte võimekust täita kohustusi kohe, kas olemasolevate vahendite abil või sellise vara olemasolul, mida on võimalik kiiresti maksevahendiks sobivasse vormi vahetada. Kriisi ajal, kui tulu on vähenenud ja arvete laekumine venib, tuleb vaadata teiste võimaluste poole, kuidas ettevõttesse likviidsus tagasi saada.

2026. aasta on alanud majanduses heitlikult ning maksureeglid nõuavad ettevõtjatelt varasemast rohkem tähelepanu. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts selgitab, millised muudatused mõjutavad enim auto kasutamist, laenusuhteid ja dividendide maksustamist ning kus peituvad suurimad riskikohad.