Autor: Kadri Penjam, vabakutseline ajakirjanik • 19. oktoober 2020

Arvestusala Edendaja kandidaat nr.3: Mirjam Suurekivi, Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik

Juba 30. oktoobril anname koostöös Excellent Business Solutionsiga välja Arvestusala Edendaja 2020 tiitli inimesele, kes on tegutsev arvestusala valdkonnas või seda tugevalt mõjutanud.

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Mirjam Suurekivi on hoolimata oma silmapaistvatest saavutustest ning karjäärimuutustest jäänud siiraks ja ehedaks. Nagu Mirjam ise värvikalt ütleb, on tema senine tööelu olnud justkui matrjoška, kus aeg andnud võimaluse avastada edasi liikudes üha enam erinevaid kihte ning laiendada teadmisi elust ja ümbritsevast.

Mirjam Suurekivi, Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik
Autor: Meeli Küttim

Mirjam on juba varajasest noorusest alates lähtunud sellest, et plaane tehes tuleb osata vaadata ka kaugemasse tulevikku. Osata mõelda ja planeerida, mida üks või teine valik endaga kaasa võib tuua, mida nii kitsamas kui ka laiemas vaates elule ja ühiskonnale juurde annab ning mida saab Mirjam ise ära teha ühel või teisel ametikohal töötades. Nõnda panustab ta oma töödesse-tegemistesse nii Rahandusministeeriumis töötades kui ka koduaias näppe mullaseks tehes võrdselt kirge ja energiat.

Punktuaalsus ja täpsus pärinevad juba lapsepõlvest

Nagu Mirjam ise ennast kirjeldab, on tegemist Rae vallast pärit maalapsega, kellel linn siinsamas käeulatuses olemas, kui tarvis peaks minema. Nõnda pole ime, et 7. klassi tuli Mirjam juba Tallinna – siin oli lihtsalt rohkem võimalusi. Seda, et matemaatika teda paelub, teadis Mirjam samuti, kuid sellest hoolimata otsustas ta Gustav Adolfi Gümnaasiumi vanemasse kooliastmesse jõudes teha kannapöörde ja minna hoopis rootsi keele kallakuga klassi. Seda peamiselt sõpruskonna säilimise ja ühiste huvide pärast.

Nüüd on ta ääretult õnnelik, et tollal selle valiku tegi – eks iga keele oskus on kasulik ja õppimine ei jookse kunagi mööda külgi maha. Samas ei saanud ta oma kire vastu – raamatupidamine ja majandus istusid lihtsalt nii tugevalt hinges. Mirjam on alati teadnud, et soovib emba-kumba edasi õppima minna ning sellega oma tuleviku siduda. „Paistsin juba gümnaasiumis oma täpsuse ja süsteemsusega silma, seega polnud ime, et õpetaja just mind klassi puudumispäevikut täitma usaldas,“ tõdeb ta muiates.

Arvestusala Edendaja tiitli anname välja raamatupidajate päeva konverentsil. Tule kohale või vaata veebiülekannet, rohkem infot SIIN!

Nagu plaanitud, nõnda ka läks. Mirjam astus Tallinna Tehnikaülikooli ärindust õppima ja spetsialiseerus finantsarvestusele. Õpinguaastad olid kiired ja tihedalt õppimisega sisustatud, kuid sellest hoolimata teadis Mirjam, et temast ei saa klassikalist ülikooli järel tööellu astujat, kel küll diplom käes, kuid reaalne erialane töökogemus puudub. „Teooriast on minu jaoks alati väheks jäänud, seepärast olen pidanud juba varakult tähtsaks õpingute kõrvalt tööd teha, ise hakkama saada ja kogemusi omandada,” tõdeb ta, lisades, et hea CV on oluline enesereklaamivõimalus tööturul ning nõnda on ta järjepidevalt valikuid tehes ja kogemusi omandades püüdnud üles ehitada sellise CV, mis tooks esile tema tugevad küljed ja toetaks arenguvõimalusi.

Alguste algus ehk järjekindlus viib alati sihile

Esimeseks erialaseks töökohaks sai Mirjami jaoks rahvusvahelisse Würth Kontserni kuuluv Würth AS, kus Mirjam töötas aastatel 2005−2008. Sinna sattus ta puhtalt juhuse tahtel ja oma ettevõtlikkuse toel. „Tundsin, et pean leidma töökoha, ning otsustasin ise initsiatiivi haarata ja uurida, kas ehk on kusagil mulle mingisugust tööd pakkuda. Saatsin ettevõttesse meili ja küsisin otse, ega teil ei leidu Würthis minu jaoks tööd. Ja oh seda üllatust – peagi saingi kutse töövestlusele. Minust sai andmesisestaja ja ühtlasi ettevõtete taustauuringute tegija. Alguses töötasin õpingute kõrvalt osaajaga, kuid peagi asusin sealsamas täiskohaga tööle krediidihaldurina,” selgitab Mirjam. Tema tööks sai ettevõtetele taustauuringu tegemine, krediidilimiitide määramine, võlglastega tegelemine ja inkassoga suhtlemine. Nii sündiski, et teooria ja praktika said kokku – oma ülikooli lõputöö tegi Mirjam samuti sellest, kuidas ettevõttes krediidihaldust parandada.

Mirjam lisab, et praktiline pool on olnud tema jaoks alati oluline ka seetõttu, et nõnda on võimalik luua süsteemis seoseid, üldpilti, paralleele teooria ja praktika vahel ning saada õpitust paremini aru.

Nüüd jõuame ringiga tagasi matrjoška-teema juurde. „Minu tööelu on olnud läbi aastate justkui matrjoška: iga järgmine töökoht on olnud järjest laiema ampluaaga, pannud mind senisest enam pingutama – mida ma sisimas tõepoolest ka naudin − ja lisanud nii minu ametikohale kui ka ettevõtte tegevusvaldkonnale üldisemalt laiemat, rahvusvahelist mõõdet. Võin ausalt öelda, et iga järgmine töökoht on mänginud suurt rolli minu oskuste ja teadmiste tervikpildi loomises ja laiendamises. Siin on mulle loomulikult suureks toeks ja abiks olnud igas kollektiivis head toetavad kolleegid,” ei toimu Mirjami sõnul ilma toetava meeskonna ning tarkade kolleegideta ükski murranguline otsus ega tegu.

Ernst & Young Baltic AS oli Mirjami teine erialane töökoht, sealse meeskonnaga sai ühte jalga astutud aastatel 2008−2012. See oli aeg, kui Eesti majandust räsis kriis ja ettevõttes toimusid ümberkorraldused. „Pidin kohanema ja kaasa minema paljude lühikese aja jooksul toimunud muudatustega. Töö oli intensiivne, õppisin selle käigus palju ja praegu võin nentida, et just auditivaldkond on see, kus näeb kõige paremini kogu äri – tootmine, kinnisvaraettevõtted, börsiettevõtted, pangad, riigiettevõtted − tervikpilti, kuidas ja mis viisil asjad käivad, ning tunnetad, mis on oluline. Just seal sain ma kompaktse ülevaate toimivast süsteemist,” oli see aeg Mirjami sõnul intensiivne, kuid samal ajal, kuna tollane nooruse uljus seda soosis ja jaksu oli, siis ka väljakutseid pakkuv ning huvitav. Nõnda lasi Mirjam ennast toimunust kaasa tõmmata.

Nagu öeldud, sai Mirjam just sel ajal ülevaate äri ülesehitusest ja eri valdkondade kitsaskohtadest ning mastaapse pildi toimuvast. Ernst & Young Baltic AS-is liikus Mirjam aastate jooksul ettevõttesiseselt edasi ega jäänud ühelegi ametikohale toppama. Ta oli konsultant ning seejärel seeniorkonsultant, kes moodustas oma meeskonna ja juhtis seda. „Võin tänuga öelda, et sel ajal pühendusin palju eneseharimisele, olin näiteks ka sisekoolitaja ja auditiprogrammi juures auditi metodoloogia tugiisik,” räägib Mirjam tagasi vaadates ning lisab, et see, et oli võimalus end koolitada, käia ettevõtlusnädala raames koolides tunde andmas, pingutada, oli hindamatu kogemus, mis täiendas tollast intensiivset töökogemust ning ühtlasi pakkus huvi ja sobis Mirjami elustiiliga.

Sellesse aega jäävad ka magistriõpingud, mida Mirjamil küll pingelise töö kõrvalt kahjuks lõpetada ei õnnestunud. Küll aga tegi ta ära vandeaudiitori kutseeksami. Aastatel 2011−2015 töötas Mirjam muu töö kõrvalt ka raamatupidajana. Oli aeg, mida on tore meenutada.

2012. aasta keskel suundus ta aga edasi ABB Eesti harukontorisse. „See võimalus jõudis minuni nõnda, et olin eelnevas töökohas ABB Eesti ettevõtet auditeerinud ning ju ma siis jäin sealt neile silma. Selle ametikoha juures võlus mind ettevõtte rahvusvaheline mõõde, sest kõik, mida tegime, oli Baltikumi-ülene,” selgitab ta tagasi vaadates.

Nii võttis Mirjam vastu väljakutse saada Eesti suurima tehase ärikontrolleriks. Siin kuulusid tema igapäevase töö hulka eelarve koostamine, kuluanalüüs, tasuvusanalüüs, juhtkonnale toe pakkumine ja SAP-protsesside arendamine. „Võin öelda, et ametikoha laiem eesmärk oli raamatupidamise efektiivsemaks muutmine,” nendib ta.

Ootamatu kõne Rahandusministeeriumist

Elu teeb aga omi korrektiive ning kuigi vahepeal oli Mirjam paar aastat tööelust eemal pikemal puhkusel, olid tema mõtted ikka vilksamisi töisel enesearengul. Kui hakkas saabuma aeg taas tööle naasta, sai ta 2015. aastal ootamatu kõne Rahandusministeeriumist.

„See oli kutse tulla tööle ja minu jaoks oli tegu ses mõttes huvitava pakkumisega, et vestlusel ei müünud mitte mina ennast töötajaks, vaid mind tõesti oodati sinna tööle. Oli väga huvitav töövestlus ning, mis seal salata, huvitav ja väljakutseid pakkuv on mul Rahandusministeeriumis senini,” lisab ta.

Rahandusministeeriumis oli Mirjami esimene ülesanne raamatupidamise ja audiitortegevuse direktiivide sujuv Eestisse ülevõtmine. „Olen pidanud aktiivselt esindama Eestit ka Euroopa Komisjoni töögruppides. Minu töö oli tutvuda, teha valikuid ja otsuseid ning seista selle eest, et Eesti ettevõtjate halduskoormus ei tõuseks. Võrreldes muu maailmaga raporteerime andmeid teistest erinevalt, mis tähendab seda, et peame vaatama üldpilti oma keskkonnast lähtuvalt,” lisab ta.

Raamatupidajate heaolu eest väljas

Praegu töötab Mirjam Rahandusministeeriumis ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunikuna. Tema osakonna portfelli kuuluvad raamatupidamise, rahapesu tõkestamise, hasartmängu korraldamise ja audiitorvaldkond.

„Minu ülesanne on anda nõu, mis toetab Eesti raamatupidamist, rahvusvahelisi standardeid, IFRS-i. Ühtlasi pean iga päev teenindama Eesti Raamatupidamise toimkonda ja viima vastavusse erinevaid õigusakte. Samuti on minu ülesandeks uuendada majandusaruande taksonoomia määrust. Igapäevaselt on nii töö kui ka ühiskonna seisukohast oluline erialaliitudelt tagasisidet saada − pidev suhtlus ning kogemuste ja tagasiside vahetamine on minu töö lahutamatu osa.

Peame olema kursis ja küsime pidevalt, kust raamatupidajatel king pigistab, ning oskame seejärel saadavate vihjete põhjal edasi tegutseda. Ühtlasi teame seda, milliseid valdkondi-küsimusi-probleeme on vaja lahendada või tulevikus lahendama hakata. Meil tuleb pidevalt arvestada kõigi osapooltega ja nende töö eripäraga, samal ajal ei saa mööda vaadata Euroopast tulevatest juhtnööridest. Peame oskama näha kõiki aspekte ning igal sammul suutma kõige ja kõigiga arvestada. Samuti on oluline kompromisside leidmine,” lisab Mirjam. Oma töös peab ta tänapäeva infoühiskonnas oluliseks eelkõige info haldamist. Kui ka kõiki fakte kohe peast ei tea, siis tuleks teada, kust vajalikku teavet võimalikult kiirelt leida.

Nõuanded raamatupidajatele

Tänapäeva infoühiskonnas on oluline muudatustega kaasa minna. Väga palju on võimalusi oma tööd lihtsustada ja protsesse tõhusamaks muuta − kasutage neid. Reaalajamajandus on täiesti võimalik ning terendab tulevik, kui raamatupidamisprogrammid suhtlevad üksteisega juba automaatselt.

Olulisemad muudatused, mis Euroopast tulevad ja raamatupidajaid tulevikus mõjutama hakkavad, on samuti seotud infovahetuse tõhustamisega.

1. Kestlik rahastamine (sustainable financing) on seotud meie looduskeskkonna hoidmisega ja kliimamuutuste leevendamisega. See toob esialgu kaasa vaid teatud tüüpi ettevõtete kohustuse hakata raporteerima pakutavate investeerimisteenuste lõikes, kuidas nende toode mõjutab keskkonda ja mis mõju võivad keskkonnamuudatused omakorda avaldada pakutavale investeerimistootele.

2. Euroopa ühtne taksonoomia võimaldab tulevikus kõikide börsiettevõtete aruandeid hõlpsasti võrrelda, parandab andmete kättesaadavust ja usaldusväärsust.

3. Rahapesu tõkestamise viies direktiiv võetakse Eestisse üle 2020. aasta alguseks ning see toob uued nõuded kohustatud isikutele, sealhulgas raamatupidamisteenuse osutajatele, audiitoritele ja maksunõustajatele.

Kes on Arvestusala Edendaja?

Läbi aasta vahendab raamatupidaja.ee arvestusala valdkonnas tegutsevate ja/või seda tugevalt mõjutavate inimeste töiseid saavutusi ja parimaid praktikaid. Koostöös Excellent Business Solutionsiga valime ajakirja kaanepersoonide seast välja arvestusvaldkonda sel aastal kõige enam mõjutanud professionaali.

Ülevaade tänavustest kandidaatidest on SIIN!

Jaga lugu
Raamatupidaja.ee toetajad:
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700