Nädalavahetusel ostlema minnes ole parklas ettevaatlik

Gjensidige sõidukite vanem-tootejuht Marko Privoi tõdes, et kaubanduskeskuste parklates tuleb ette pidevalt nii väiksemaid kui ka suuremaid mõlkimisi ja kraapimisi: „Vähenenud on õnnetustest mitteteatamine, seda võib seostada ilmselt parkimiskohtade laiemaks muutmise ja üldise teadlikkusega. Nimelt on parklates kaamerad, mille salvestusi saab kasutada juhtumi üksikasjade selgitamiseks. See ja üldine liikluskultuuri taseme kasvamine on kindlasti abiks kindlustusandjale. Kui liikluskahju kõik osapooled on ausad, on ka kahjukäsitluse protsess kiire ja mugav,“ ütles ta.

Parklates mõjutab õnnetuste sagedust parkimiskohtade laius ja joonte olemasolu. „Paljudes kaubanduskeskustes on olukord paranenud laiemaks joonitud parklakohtade näol ning see avaldub ka kahjustatistikas. Siiski on näha, et kui lisada parkimisalale poste, prügikaste, piirdeid, on kahjusagedus oluliselt kõrgem. Juhil tuleb arvestada lisaks kitsastele oludele ja valesti pargitud sõidukitele ka ostumeeleolus jalakäijaid, halba nähtavust, parklates kehtiva „parema käe“ liiklusreegli eirajaid ning unustusmeeleolus parkimiskoha otsijaid,“ lisas Privoi.

Kui liikluskindlustus katab süüdlase poolt kannatanule tekitatud kahju, siis enda auto kordategemiseks oleks kasulik omada ka sõidukikindlustust ehk kaskot. „Kasko puhul tuleb ühe juhtumi kahjude hüvitamise korral enamasti tasuda põhiomavastutus. Keskmine kasko makse jääb 300-500€ vahele, tavapärane põhiomavastutus on 190 eurot aga keskmise parklas toimunud mõlkimise-kriipimise kahju suurus jääb ca 1500 euro kanti. Kui kahju tekitati lisaks ka muule varale (näiteks post, värav, sein), siis selle tekkinud kahju saab vara omanik liikluskindlustuse korras korda teha, aga kahju peab olema registreeritud samamoodi, nagu oleks kaks sõidukit kokku põrganud. Kui sõidukile on sõlmitud kasko, siis sel juhul saab ka kasko alt ka selle sõiduki korda teha, mis seda vara kahjustas.“ ütles Privoi.