Kelle initsiatiivil palka tõstetakse?

Kõige enam mõjutas põhipalga kasvu tööandjate kavandatud kõigi organisatsiooni töötajate palga korrigeerimine, mida tõukas tagant ka miinimumpalga kasv. Lisaks tõsteti ka individuaalselt tööandjate algatusel palka igal viiendal töötajal, kelle töötasu oli aastaga kasvanud. Töötaja enda algatusel kasvas palk kõigest igal kümnendal töötajal. Lisaks mõjutas põhipalga muutust ka töökoha vahetus – teise organisatsiooni tööle minek tõstis palka 8%-l töötajatest, kelle töötasu oli aastaga muutunud.

Uuringust selgus, et suuremal osal (71%) töötajatest ei ole tööandjaga kokku lepitud, millal ja mis tingimustel neil põhipalk muutub. Ligi kolmandik töötajatest ei osanud ka vastata, kas nende põhipalk lähikuudel muutub.

„Uuringu tulemused näitavad, et palgakasvu initsiatiiv on selgelt tööandjate käes ja vähesed töötajad tunnetavad enda mõju palgamuutustele. Põhipalga muutmise alused on lepitud kokku pigem suurepalgalistel töötajatel, kelle seas on ka rohkem (72%) neid, kelle põhipalk aastaga kasvas,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Kadri Seedri sõnul sunnib tööandjaid põhipalka tõstma eelkõige töötajate puudus. „Seega saavad töötajad oma palka enim mõjutada töökohavahetuse kaudu, kus palgaläbirääkimised on kandideerimisprotsessi loomulik osa,“ lisas ta.

„Samuti proovivad tööandjad töötasu juurde küsimist ennetada ja kõigi töötajate palka ise korrigeerida. Palgaga kipuvad aga eest ära minema kõrgema palgatasemega organisatsioonid – kui keskmine põhipalga tõus jäi 5–6% piiresse, siis kõrgema palgatasemega organisatsioonides oli see sagedamini ka 7–8% ja 9–10%. Lisaks peab arvestama, et töötasude muutust mõjutavad ka lisatasude ja preemiate süsteemid, mis headel aegadel võivad moodustavad olulise osa töötasust,“ märkis Kadri Seeder.

Uuringust selgus lisaks, et 75% töötajatest on viimase kuue kuu jooksul mõelnud töökoha vahetamise peale. Peamiselt takistab töökohavahetust aga huvipakkuvate töökuulutuste vähesus. „Kuigi tööandjad on selle aasta esimesel poolaastal avaldanud rohkem tööpakkumisi kui eales varem, näitavad uuringutulemused selgelt, et töövõtjad ei tunneta, et turul olevad vabad ametikohad oleksid neile mõeldud,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

„Seepärast tuleks tööandjatel vältida levinud väljendeid, nagu „tore meeskond“ ja „konkurentsivõimeline töötasu“, mis ei aita eristuda konkureerivatest pakkumistest. Tööpakkumisel tuleb kirjeldada nii põhjalikult kui võimalik pakutava ametikoha ülesandeid ja kohustusi ning tööga kaasnevaid hüvesid,“ lisas Henry Auväärt „Üks kandideerimist takistav tegur ongi läbipaistmatu palgapakkumine, mille tõi uuringus välja iga viies töövõtja. Kuigi palgavahemikke avaldatakse tööpakkumistel järjest sagedamini, moodustavad avaliku palganumbriga tööpakkumised vaid kolmandiku kõigist vabadest ametikohtadest.“