Olukord, kus äriühing annab või tagab laenu oma osanikule, aktsionärile või juhatuse liikmele, on üsna igapäevane. Samas sätestab äriseadustik laenu andmisele piiranguid. Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Aet Sallaste toob välja kõige tõenäolisemalt tekkida võivad probleemid ja maksuriskid.
Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Aet Sallaste
  • Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Aet Sallaste

Mis on äriühingu laenukeeld?

Laenukeelu eesmärk on kehtestada piiratud vastutusega äriühingute ehk osaühingute ja aktsiaseltside kapitali ning võlausaldajate kaitse. Äriseadustiku §-d 159 ja 281 kehtestavad reegli, et osaühing ja aktsiaselts ei või anda laenu oma osanikule, kelle osa on suurem kui 5% osakapitalist, või oma aktsionärile, kellele kuulub rohkem kui 1% aktsiakapitalist. Samasisuline laenukeelu põhimõte kehtib äriühingu emaettevõtja osanikule, aktsionärile ning muule liikmele suhtes äriühinguga. Samuti on ühingul keelatud laenu andmine oma juhatuse ja nõukogu liikmele või prokuristile. Osaühing ning aktsiaselts ei tohi finantseerida ka oma osa või aktsiate omandamist.
Äriseadustik sätestab ka erandi – tütarettevõtjal on õigus anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata osaühingu või aktsiaseltsi majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve.

Laenukeelu rikkumine ja selle tagajärjed

Tehing, mis rikub laenukeeldu, on tühine. Tühise tehingu alusel saadud raha tuleb tagastada äriühingule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-109-04 selgitanud, et laenukeelu rikkumise puhul on tegemist olulise seaduserikkumisega, kuivõrd rikutud on laenukeelu seadmise eesmärki – kaitsta võlausaldajate ja vähemusaktsionäride huve. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine. Sama seaduse § 84 lg 1 aga sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat alates rikkumisest teada saamisest, kuid hiljemalt kümme aastat alusetu rikastumise toimumisest (TsÜS § 151).

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele