Uue valitsusliidu prioriteet peaks olema inimeste rahatarkus

Üheks selliseks võimaluste avardajaks oleks riigiettevõtete aktiivsem börsile viimine ja erastamine, mis on küll olulise prioriteedina koalitsioonilepingus sees, ent selgelt liialt üldsõnaliselt. „Edasiliikumist võrreldes eelmise koalitsioonilepinguga selles osas paraku ei paista. Olukorras, kus riik läheb ilmselt ka rohkem laenama, on vaja mingigi osa saada Tallinna börsil noteeritud riigivõlakirjadega,“ selgitas Ots. Kuivõrd Rahandusministeerium tellis alles hiljuti EBRD’lt Eesti kapitalituru diagnostika, mille raport on nüüdseks valmis, siis ootab finantssektor järgmise sammuna riigi initsiatiivil pikaajalise kapitalituru arendamise strateegia loomist.

Innovatsioonist rääkides torkab dokumendist silma mõte: “Toetame uute innovaatiliste lahenduste kasutusele võttu hoolitsedes selle eest, et riik ei oleks innovatsiooni pidur.“ Finantssektori esindajate sõnul võiks selle asemel riigil olla oluliselt suurem ambitsioon olla hoopis innovatsioonivedur – põimides seda erinevatesse tegevustesse.

Positiivse poole pealt torkab finantssektori esindajatele valitsusliidu aluspõhimõtetest silma lubadus pidada kinni eelarve struktuursest tasakaalust ning soov laiendada investeerimiskonto kasutamise võimalusi. „Loodetavasti avab see võimalused tarvitada investeerimiskontot ka ühisrahastuses, mis on paljude inimeste jaoks madalate sisenemislävendite tõttu mõistlik investeerimisviis,“ kommenteeris FinanceEstonia fintech töögrupi juht Kaido Saar. Raino Paroni hinnangul tasub kiitust jagada ka tööandja pensioni soodustamise ja sellega pensionisüsteemi lisaraha toomise mõtte eest. Andrus Alber lisas omalt poolt, et tervitatav on ka mõte suurendada majandusdiplomaatide ja -nõunike arvu välismaal.

FinanceEstonia juhatuse liikme Reimo Hammerbergi sõnul on hea näha suhteliselt kindlas kõneviisis eesmärki ehitada välja neljarealised teed suuremate linnade vahel ning leida selle rahastamiseks sobivad viisid. „Eelduslikult oleks sobivaks instrumendiks riigi võlakirjad, mida on tänased valitsusliikmed ka eelnevalt väljendanud. Positiivsel poolel on kindlasti soov haridust ja iseäranis kõrgharidust arendada ning suurendada sinna tehtavaid investeeringuid. Kahjuks ei ole jõudnud lepingusse varasemad seisukohad selle kohta, kuidas neid suhteliselt suuremahulisi investeeringuid kavatsetakse finantseerida. Loodetavasti kaalutakse ka siin kapitaliturgudega seotud võimalusi,“ lisas Hammerberg.