Autor: Raamatupidaja.ee • 17. aprill 2019

Karjäärinõustamine chati või skype teel

Üha enam noori alustab oma karjääri planeerimist koolipingis ning õppimise kõrvalt kogutakse juba ka töökogemusi. Eurostati andmetel (2016) töötasid Euroopa Liidu liikmesriikide noortest hariduse omandamise ajal 46%.
Karjääri planeerimist alusta juba koolipingis
Foto: scanpix

Kõige enam olid õppimise ja töötamise kokku kõlama pannud Soome noored, kellest vaid õppimisele pühendus 8%, Rootsis nt 17%. Eurostati uuringute järgi tõstab õppimise ajal töötamine ühtlasi tõenäosusust hiljem töökoht leida. Nt EL-i riikides oli varasema töökogemuseta noorte seas töötuid 15,7%, kuid juba töötanute seas 8,1%. (1)

Sobiva elukutse leidmiseks ja enda parimaks rakendamiseks tööturul tuleb kasuks teadmine, kuidas teha teadlikke karjäärivalikuid ning viia oma oskused ja huvid kokku olemasolevate õppimis- ja töövõimalustega. Siin tuleb noortele appi karjäärinõustaja.

Karjäärinõustaja aitab leida õige suuna

Karjäärinõustajaid leiab koolidest, Eesti Töötukassast jm. Alates 2014. aastast on noortele tasuta karjäärinõustamise teenust pakkunud ka Rajaleidja, kelle keskused asuvad kõikides maakondades.

„Me vahendame nii karjääriinfot kui pakume noortele individuaalset karjäärinõustamist, infoloenguid, töötube ja grupinõustamist, samuti viime läbi kandideerimise simulatsioone. Noortele suunatud teenuste eesmärgiks on pakkuda tuge ja infot teadlike karjääriotsuste tegemisel ja elluviimisel,“ tutvustas Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjääriteenuste üksuse juht Liis Süsmalainen.

2017. aastal osales Rajaleidja grupitegevustes 34 000 noort ja individuaalset nõustamist sai enam kui iga kolmas koolinoor – kokku 25 000. Rajaleidja karjääriteenused on mõeldud 7-26-aastastele noortele, lapsevanematele, koolidele ja teistele noortega tegelevatele asutustele. Teenuseid viiakse enamasti läbi koolides või noortekeskustes.

„Erilist tähelepanu pöörame III kooliastmes ja gümnaasiumis käivatele ning kutseharidust omandavatele noortele. Meie sihtgrupp on ka põhihariduse või sellest madalama haridustasemega noored, kellel puudub kutsealane väljaõpe ning 15-29-aastased NEET noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitustel,“ tutvustas Süsmalainen.

Karjääriteenustest on abi ka lapsevanematel, kes soovivad oma last toetada sobiva eriala ja haridustee valikul.

Otsekohtumise asemel chati

Alati ei pea noor Rajaleidjasse kohale tulema, karjääri- ja õppenõustamisspetsialistidega saab mugavalt suhelda nii Skype’i kui chat’i vahendusel.

„Alati pole noortel võimalik silmast silma kohtuda ning seega pakume ka e-teenuseid. Meie jaoks on oluline, et kokkuleppeliselt oleks võimalik igal noorel saada kvaliteetset teenust vastavalt võimalustele,“ rääkis karjääriteenuste üksuse juht.

Millele vastust otsitakse?

Enamasti minnakse nõustamisele küsimusega, mida peale põhikooli või gümnaasiumi lõppu edasi teha. „Mõned noored ei tea otsustamise hetkel üldse, kuhu nad pärast kooli lõpetamist suunduda tahavad, mõned on aga ehk koguni mitme valiku ees ja soovivad neid nõustajaga läbi arutada. Nõustaja suunab eneseanalüüsi tegemist, et noor saaks end paremini tundma õppida ja suunab teda mõtlema, mida erinevad valikud kaasa toovad,“ rääkis Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Ingrid Aug. „Enamasti lahkutakse nõustamiselt suurenenud teadlikkusega ja vajadusel kohtutakse uuesti.“

Karjäärinõustaja kasutab oma töös erinevaid meetodeid, näiteks vestlusi, loovharjutusi, karjääriteste jmt. Töötatakse nii individuaalselt kui gruppides ning infot saab ka edasiõppimise võimaluste ja tööturu vajaduste kohta.

Kuidas planeerida karjääri?

Alustada tasub iseenda tundmaõppimisest. „Enda huvide, vajaduste, väärtuste, isikuomaduste, võimete ja oskuste tundmine annab võimaluse teha teadlikke valikuid,“ soovitas karjäärinõustaja.

Endalt tasub küsida:

- Mida mulle meeldib teha?

- Mis paneb mu silmad särama?

- Mis on minu tugevused?

- Mida ma oskan hästi teha?

- Mida tahan enda juures arendada?

- Kuhu ma tahan jõuda?

Kui eneseanalüüs on tehtud, tuleks uurida, kus oma oskusi ja huvisid praktiseerida saaks, mida ja kus peaks juurde õppima. Seejärel tasub paika panna plaan, millal ja mida peab tegema, et oma eesmärgini jõuda (nt millal saab kooli sisseastumiseks dokumente esitada, milliseid raamatuid peaks enne lugema jmt). Kui plaan on tehtud, tuleb hakata selle järgi tegutsema!

„Oluline on mõista, et igaüks on ise oma elu kujundaja, me teeme oma otsused ise, kuid teised saavad sellel teel toeks olla. Alati võib abi ja tuge küsida või lihtsalt oma mõtteid jagada ja arutleda võimalike valikute üle,“ soovitas Süsmalainen.

Kuidas ja kuhu minna karjäärinõustamisele?

- Alates 2019. aastast ei paku Rajaleidja enam karjäärinõustamisteenust, karjäärinõustamist- ja infot pakub edaspidi kõigile Töötukassa.

- Sinuga võetakse ühendust ja lepitakse kokku kohtumise aeg.

- Käi nõustamisel ja saa teada, milles oled tugev, kus õppida ning mida tulevikus tööalaselt teha.

Vähenenud töövõimega noorte karjäärinõustamine/planeerimine

Haridusliku erivajadusega noorte karjääri kujundamise protsess ei erine oluliselt teistest samaealistest. Enda tundma õppimine on ka siin määrava tähtsusega ning oluline on teada oma võimalusi, teha plaane ja tegutseda nende plaanide elluviimise nimel.

Küll on aga vaja teadlik olla oma eripäradest ja kuidas need mõjutavad nii õppimist kui edasist tööelu. „Tähtis on oma võimeid realistlikult hinnata. Koolist või tööandjalt tuleks uurida, kas noore erivajadustest tingituna on mingeid piiranguid, mis võivad saada eriala omandamisel või tööülesannetega hakkama saamisel takistuseks ning millised on võimalused nende takistuste ületamiseks, näiteks kuidas kohandada töö- või õpikeskkonda,“ rääkis karjäärinõustaja Ingrid Aug.

Kokkuvõttes võib öelda, et noored ja nende võimalused on erinevad ja seepärast ongi oluline pöörata tähelepanu individuaalsele lähenemisele, erinevate osapoolte koostööle ja muidugi ka enda initsiatiivile oma võimaluste uurimisel ja karjääri kujundamisel.

Allikas: tooelu.ee

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700