Digiäri maksustamisel on tüliõunaks kujunenud maksustamisõiguste õiglane jaotus riikide vahel, kirjutab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Rahvusvahelise digiäri maksustamise arengusuunad
  • Rahvusvahelise digiäri maksustamise arengusuunad
  • Foto: pixabay
Eelkõige ei peeta õiglaseks seda, et interneti kaudu väga paljude riikide turgudel tegutsevad ettevõtted maksavad makse üksnes neis riikides, kus neil on olemas püsiv tegevuskoht (peakorter või filiaal).
Rahvusvaheline maksukoostöö on IMFi ja OECD hinnangul olnud viimastel aastatel väga hea. OECD ja G20 riikide ühise algatusega BEPS (Base Erosion and Profit Shifting), mis võitleb maksudest hoidumisega, on liitunud üle 125 riigi ja mitmed BEPS meetmed on leidnud tee Euroopa Liidu maksude vältimise vastasesse direktiivi (ATAD – Anti-Tax Avoidance Directive). OECD maksupoliitika keskuse juhi Pascal Saint-Amansi sõnul on läbi saanud aeg, kus rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted said oma kasumi seaduslikult maksuparadiisidesse kantida.
Nüüd, mil maksudebattide keskmesse on tõusnud digiäri õiglane maksustamine, ei ole riikide vahel enam harmoonilist üksteisemõistmist. Ootamata ära rahvusvahelisi norme, on mitmed riigid kehtestanud või kehtestamas oma regulatsioone, näiteks kehtib Prantsusmaal käesoleva aasta algusest online-reklaamide ja kasutajaandmete müügi maks. Ühendkuningriigis hakkab 2020. aastal vähemalt 500 miljoni eurose aastakäibega ettevõtete digitaalselt teenitud tuludele kehtima kaheprotsendine maks. Sealjuures on tähelepanuväärne, et need sammud on astutud olukorras, kus Euroopa Parlamendi menetluses on üleeuroopalise digimaksu eelnõu, mis soovib maksustada suurte digiplatvormide Euroopas teenitud tulusid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele