Ettevõtted langevad üha enam finantspettuste ohvriks

Petuskeem seisneb selles, et kurjategijad saavad ligipääsu mõne ettevõtte meilikontole ja jälgivad sealset vestlust. Õige ajastuse korral esinevad kurjategijad ettevõtte koostööpartnerina ning paluvad tasuda arve muudetud, teisisõnu enda pangakontole.

„Suurt kahju nõudnud arvepettused on läbimõeldud ja hästi planeeritud, mille tõttu on neid ka keerulisem ära tunda. Küll aga võiks tähelepanu äratada asjaolu, kui arve esitaja on muutnud arvelduskonto numbrit või kiirustab arve maksmisega,“ selgitas RIA küberturvalisuse teenistuse juht Uku Särekanno ning lisas, et alati tasub mistahes kahtluste korral arve saatjale helistada ja üle kontrollida.

Lisaks arvepettuste suuremale levikule oli novembris kaks Facebookiga seotud õngitsuskampaaniat. Ühe kampaania eesmärk oli varastada kasutajaandmeid ning osta reklaami kolmandatele ettevõtetele. Teises kampaanias saadeti justkui Facebooki meeskonnalt kirju, milles õnnitleti ühe miljoni dollari võitmise puhul ning paluti raha ülekandmiseks kontaktandmeid.

Novembris kiitis valitsus heaks sügisel RIA töötajate kaasabil valminud küberturvalisuse strateegia aastateks 2019–2022. Kirjapandu annab hea ülevaate sellest, kuhu soovib Eesti jõuda küberturvalisuse valdkonnas lähiaastatel, ühtlasi on strateegia eesmärk vaadata kriitilise pilguga üle kõik riigis välja arendatud võimekused ning leida võimalus nende kokkutoomiseks.

Eelmisel kuul registreeris RIA küberintsidentide lahendamise osakond (CERT-EE) ca 295 intsidenti, oluliselt rohkem kui mullu samal ajal.

Loe lähemalt novembrikuu küberturvalisuse kokkuvõttest SIIT.

Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet