Muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses

Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat Anne Nurmi
Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat Anne Nurmi

1. jaanuaril 2019 jõustuvad muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS).

TTOS eesmärk on soodustada ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist. 01. jaanuaril 2019 jõustuvad TTOS muudatused, millega muudetakse töötajate tervisekontrolli korraldus eesmärgipärasemaks, kaitstakse töötajat senisest paremini vahetu mõjuga ohutegurite korral ning viiakse juhendamise ja väljaõppe kord ning esmaabi regulatsioon ettevõtte ja töötajate vajadustest lähtuvaks. Parandatakse kehtiva regulatsiooni õigusselgust ning vähendatakse tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel.

Muudatused tööandja teavituskohustustes

TTOS muudatustega kaotatakse ära tööandja kohustus teavitada Tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest ja tegevusala muutmisest. Selle info saab Tööinspektsioon äriregistrist, mistõttu tööandja täiendav andmete esitamise kohustus ei ole vajalik. Samuti kaob tööandjal ära kohustus teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnanõukogu moodustamisest ja selle tegevusest, kuna tegemist ei ole Tööinspektsiooni ülesannete täitmiseks vajaliku infoga. Samas ei muutu töökeskkonna nõukogu moodustamise kohustus ega ka selle peamised ülesanded.

Muudatused töötajate tervisekontrolli nõuetes

Tervisekontrolli korralduse muudatused aitavad kaasa tervisekontrolli kvaliteedi paranemisele. Tervisekontrolli korraldamise vajadus seostatakse senisest enam töötaja töökeskkonna riskide hindamise tulemustega, tuuakse välja ohutegurid ja töölaadid, mille korral on tööandja kohustatud töötajale tervisekontrolli korraldama. Tööandja on kohustatud saatma töötaja tervisekontrolli, kui töökeskkonna riskide hindamise käigus selgub, et töötaja puutub kokku ohuteguriga, mis võib mõjutada tema tervist. Lisaks kehtestatakse teatud töökeskkonna ohutegurite (bioloogilised ohutegurid, kantserogeenid ja mutageenid, plii ja selle ühendid, asbestitolm) puhul kohustus korraldada tervisekontroll enne ohuteguriga kokkupuutumist, et veenduda, et töötaja sobib neil tingimustel töötama, ja välistada juhud, mil kokkupuude ohuteguriga võib töötaja tervist kahjustada.

Muudatused töötajate juhendamises ja väljaõppes

Kehtetuks muutub sotsiaalministri 2000. aasta 14. detsembri määrus nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“. Määruses olev töötaja juhendamise ja väljaõppe regulatsioon tuuakse üle TTOS-si. Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja välja- ja täiendõppe kord koolitusasutuses, mis samuti viidatud määruses kajastub, kehtestatakse TTOS uues §-s 181.

Töötajate juhendamise ja väljaõppe kord on muudetud töötajate ja tööandja vajadustest lähtuvaks. Ebavajalike piirangute kaotamisega muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe senisest sihipärasemaks ja tõhusamaks. Juhendamise eriliikide asemel jääb seadusesse juhendamine ja väljaõpe, mida tuleb teatud tingimustel vajalikus osas ja mahus korrata. Muudatuste tulemusena saab tööandja paindlikumalt otsustada juhendamise ja väljaõppe viisi ning läbiviija üle, võttes arvesse töötaja töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.

Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele tema kohustuste täitmiseks vajaliku koolituse kahe kuu jooksul tema valimisest arvates ning täienduskoolituse, kui töökeskkonnas on uued ohutegurid või terviseriskid, kui töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi või kui töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu liige, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.

Muudetud on töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete välja- ja täiendõppe korda. Praegu kehtiv termin „välja- ja täiendõpe“ asendatakse terminiga „koolitus ja täienduskoolitus“. Et parandada koolituse kvaliteeti, peab töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse edaspidi läbi viima täienduskoolitusasutus, mis vastab täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud nõuetele. Ühtlasi kaotatakse senine koolitusasutuste Sotsiaalministeeriumis registreerimise kohustus. Lisaks antakse tööandjale õigus täienduskoolitus ise läbi viia juhul, kui täienduskoolituse vajadus tuleneb uutest töökeskkonna ohuteguritest või terviseriskidest ning tööandjal on koolituse läbiviimiseks vajalikud teadmised ja oskused.

Muudatused esmaabi korralduses

TTOS § 4 lõikest 4 on välja jäetud volitusnorm esmaabi korralduse kehtestamiseks ettevõttes. Ühtlasi muutub kehtetuks sotsiaalministri 1999. aasta 13. detsembri määrus nr 82 „Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“. Määruses olev esmaabi korralduse regulatsioon sätestatakse TTOS uues §-s 132 kuna tegemist on tööandja olulise kohustusega, mida tuleb reguleerida seaduse tasandil. Kehtivas määruses olevad esmaabivahendite miinimumnõuded muutuvad soovituslikuks. Esmaabivahendid tuleb tagada lähtudes ettevõtte spetsiifikast, nt töö iseloomust ja ohtlikkusest ning sellest, mis liiki vigastused ettevõttes aset leiavad, mistõttu on oluline anda tööandjale otsustusõigus esmaabivahendite tagamisel.

Esmaabi korraldus ettevõttes on muudetud paindlikumaks. Tööandjal on võimalus korralda esmaabi andmine töökohal lähtuvalt esmaabi kiireloomulisusest, ettevõtte tegevuste iseloomust ja varasematest juhtumitest.

Tööandja peab esmaabi andmiseks määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, võttes arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu. Tööandja peab korraldama esmaabiandjale omal kulul ja tööajal koolituse ühe kuu jooksul arvates tema määramisest ning täienduskoolituse iga kolme aasta järel, makstes esmaabiandjale koolituse ja täienduskoolituse ajal keskmist tööpäevatasu.

Tööandja peab võimaldama esmaabiandjal täita oma ülesandeid tööajal. Esmaabi andmise juhised, hädaabinumber 112 ning esmaabiandja nimi ja telefoninumber peavad olema paigutama nähtavale kohale. Tööandja peab tagama töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja märgistuse vastavalt TTOS- is sätestatud nõuetele, sealhulgas tööülesannete täitmiseks kasutatavates autodes, traktorites, liikur- ja eritöömasinates. Kui see on töötajate arvu, ettevõtte tegevuse iseloomu või tervisekahjustuste esinemise sageduse tõttu vajalik, peab tööandja tagama esmaabiruumi või selleks kohandatava ruumi, millel on märgistus ja millele pääseb ligi kanderaamiga. Tööandja korraldab vastavalt arsti korraldusele tervisekahjustusega töötaja toimetamise tervishoiuasutusse või koju.

Psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevate tervisekahjustuste ennetamine

Praegu on TTOS-is kasutusel termin „psühholoogilised ohutegurid“, mis on liialt kitsas ega võta arvesse muid tegureid, mis võivad põhjustada töötajatel tööstressi ning mõjutada nende vaimset ja füüsilist tervist. TTOS-is võetakse kasutusele termin „psühhosotsiaalsed ohutegurid“ ja sätestatakse tööandja kohustus rakendada abinõusid psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju vähendamiseks. Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku aina keerukamaid vaimseid väljakutseid esitavate töödega, mistõttu on psühhosotsiaalne töökeskkond üha olulisem.

Psühhosotsiaalsed ohutegurid võivad põhjustada tööstressi ning mõjutada töötajate vaimset ja füüsilist tervist, mistõttu on oluline hinnata nende mõju töötajale ning rakendada meetmeid negatiivse mõju vähendamiseks. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, monotoonne töö, pikaajaline töötamine üksinda ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötajate vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.

TTOS § 91 lõige 2 sätestab tööandja kohustuse rakendada abinõusid psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks. Nii nagu kehtivas seaduses, jääb ka edaspidi kehtima TTOS § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 esitatud tööandja kohustus korraldada riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid ja nende mõju töötaja tervisele, ning koostada tegevuskava, milles nähakse ette tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Riskianalüüsi käigus peab tööandja välja selgitama ka võimalikud psühhosotsiaalsed ohutegurid ja nende tekkepõhjused töökollektiivis ning olema valmis neid ennetama ja leidma lahendusi nende mõju maandamiseks.

Võimalikud abinõud psühhosotsiaalse ohuteguri mõju vältimiseks või vähendamiseks on töökorralduse ja töökoha kohandamine töötajale sobivaks, töötaja töökoormuse optimeerimine, tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavate vaheaegade andmine, ettevõtte psühhosotsiaalse töökeskkonna, sh kolleegidevaheliste suhete parandamine. Töökoha ja töökorralduse kohandamisel töötajale sobivaks tuleb arvestada töö iseloomu ning töötaja eripära ja vajadusi, sealhulgas töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi ning tema töövõime muutumist tööpäeva või -vahetuse jooksul.

Muudatus füüsilistest ohuteguritest tulenevate tervisekahjustuste ennetamisel

TTOS § 6 lõike 1 punkti 3 täiendati selliselt, et füüsiliste ohutegurite hulgas rõhutatakse ka masinate ja seadmete plahvatusohtu. Tegemist on olulise masinate ja seadmete kasutamisega kaasneva ohuteguriga, millest tuleneva terviseriski ennetamiseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid.

Alaealise töötaja riskianalüüs

TTOS § 101 lõike 2 muudatus paneb tööandjale kohustuse hinnata alaealise töötaja riske enne alaealise töötaja tööle asumist ning rakendada riskianalüüsi tulemuse alusel abinõusid terviseriskide vältimiseks. Alaealise töötaja riske tuleb hinnata ka juhul, kui töötingimustes on toimunud oluline muudatus. Seaduse kohaselt tuleb riskide hindamisel kindlasti tähelepanu pöörata järgnevale:

• tööruumi ja -koha kujundus ja sisustus;

• töökeskkonna ohutegurite mõju alaealise töötaja tervisele;

• töövahendite ja nende kasutamise sobivus alaealisele töötajale;

• töökorralduse sobivus alaealisele töötajale;

• alaealise töötaja juhendamine ja väljaõpe.

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise trahvimäärad ja leppetrahv

Suurenevad tööandjatele töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest rakendatavad trahvimäärad. Selleks et motiveerida ka töötajaid tööohutuse nõudeid täitma, antakse töötajale ja tööandjale võimalus kokku leppida leppetrahvi rakendamises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise korral.

Tööandja ja töötaja töölepingu seaduse tähenduses võivad võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras kokku leppida leppetrahvi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvis lepitakse kokku juhul, kui tööandja on töötajat eelnevalt juhendanud ja välja õpetanud vastavalt TTOS §-s 133 ette nähtud nõuetele. Leppetrahvi kokkulepe sõlmitakse kirjalikult. Leppetrahvi kokkuleppes määratakse kindlaks nii töötaja kui ka tööandja tegevused, mida saab käsitada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ning mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele.

Töötaja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav leppetrahv ei tohi ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu, mis arvutatakse töötaja keskmise tööpäevatasu alusel. Tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitava leppetrahvi osas seadus piirmäära ei kehtesta.

Muudatused tööõnnetuste uurimise korras

Kui kehtiva korra kohaselt peab Tööinspektsioon uurima kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi, siis edaspidi ei pea Tööinspektsioon uurima neid tööõnnetusi, mille suhtes on algatatud kriminaalmenetlus ja mida uurib prokuratuur. Tööandjale jääb kohustus registreerida ja uurida kõiki tööõnnetusi, aga tööandja tööõnnetuste uurimise korda lihtsustatakse selliselt, et tööandja ei pea koostama tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta vormikohast raportit, kui tegemist oli kerge tööõnnetusega, millega ei kaasnenud töötaja ajutist töövõimetust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et 1. jaanuaril 2019 jõustuvate TTOS muudatustega parandatakse kehtiva regulatsiooni õigusselgust, vähendatakse tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel ning motiveeritakse mitte ainult tööandjaid, vaid ka töötajaid tööohutuse nõudeid täitma.

Osale arutelus

  • Anne Nurmi, Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Veebiseminarid 24/7

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad