Tasub teada: ekspordi ettemaks ja käibemaksustamine

Käibe deklareerimisest ekspordi ettemaksu laekumisel ja mõistlikest lahendustest kirjutab Deloitte Advisory maksunõustaja Tõnis Elling.

Siseriiklikel ja piiriülestel tehingutel on käibe tekkimise aja reeglid erinevad  Foto: pixabay

Käibe tekkimise aja reeglid on sätestatud käibemaksuseaduse (KMS) § 11. Kindlasti tuleb rõhutada, et Eesti siseriiklikel ja piiriülestel tehingutel on käibe tekkimise aja reeglid erinevad. Eestisisese käibe puhul tekib käive kauba üleandmise või kättesaadavaks tegemisel või teenuse osutamisel või raha laekumisel. Üks kahest, mis enne juhtub - kas kaupa või teenust lähetati/osutati või siis raha laekus. Arve esitamine ei puutu asjasse, ehk arve ei tekita käivet.

Käibemaksuseaduse muudatused toovad kaasa olukorra, kus senine praktika ei ole enam maksuefektiivne. Lahendused leiad koolituselt Käibemaksuseaduse muudatused ja täiendused 2018-2019.

Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Piiriüleste tehingute käibe tekkimise kohta on eraldi KMS § 11 lg 2, mis on küll raskesti loetava sõnastusega, kuid mõte on selles, et kauba ühendusesisene käive tekib kauba lähetamisele järgneva kalendrikuu 15. kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeva. Kauba ühendusesisese käibe puhul on seega käibe tekkimise aja määramisel arve esitamise aeg oluline. Kauba ühendusesisese käibe tekkimise pikem periood on tingitud sellest, et reeglina peaks nii müüja kui ka ostja deklareerima müügi ja ostu samal perioodil, aga kauba liikumine ühest riigist teise võib võtta kauem aega. Teenuste puhul seda muret ei ole.

Tulenevalt sellest muudeti alates 01.05.2018 KMS §11 lg 2, mille koosseisust arvati välja ühendusesisesed teenused, mille teise liikmesriiki jõudmine ei võta kauem aega kui näiteks Eesti siseste tehingute puhul.

Küll aga on viimasel ajal olnud palju küsimusi seoses ekspordi eest laekunud ettemaksude deklareerimisega. KMS § 11 lg 1 alusel tekib ettemaksu laekumisest käive. Mis tähendab, et ettevõtja, kes eksporditava kauba eest saab kliendilt ettemaksu, peab selle KMD-l käibena deklareerima. Maksuhalduri senine praktika on, et ekspordi eest saadud ettemaksu tuleb deklareerida KMD 1. real seni kuni kaup on tegelikult üle piiri läinud ja selle tõestuseks on ekspordi tollideklaratsioon. Kui kaup liikunud ei ole, peaks ettemaksu maksustama 20% maksumääraga. Hiljem, kui kaup üle piiri läheb, siis saab KMD korrigeerida. Mis tähendab sisuliselt seda, et maksumaksja annab riigile mingiks ajaks tasuta laenu, sõltuvalt sellest, kui pikaks kujuneb ettemaksu laekumise ja kauba saatmise vaheline aeg.

Olukorras, kus ettemaks laekub näiteks mingi eseme (näiteks paat) müügi eest, mida alles ehitatakse, siis tasuks kaaluda lepingu sõlmimist sellistel tingimustel, kus ei müüda mitte paati, vaid pakutakse paadi ehitamise teenust.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700