2019. aasta alampalk

„Alampalk peab olema seotud tööviljakusega. Hea uudis on see, et Eesti Panga prognoosi järgi peaks järgmisel aastal tööviljakus kasvama. See võimaldab ka alampalga tõstmist, seekord siis 540 euroni,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul said ametiühingud kuuajase tagasiside andmise perioodil inimestelt mitu arvamust, mis näitasid, et alampalgaga on vähemalt pealinnas väga keeruline toime tulla.

„Ametiühingud nõustuvad, et see on keeruline, aga hetkel ei õnnestu üle oma varju hüpata,“ lausus Peterson lisades, et töötajate poolse tõsise huvi korral saab edasi liikuda valdkondlike alampalkadega. Päevakorras on see olnud näiteks turvatöötajatel ja poemüüjatel.

2017. aastal sõlmisid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliitkokkuleppe, mille kohaselt lähtutakse edaspidi töötasu alammäära kehtestamisel põhimõtetest, et töötasu alammäära tõstmise aluseks on prognoositav tööviljakuse kahekordne kasv aastal, mille töötasu alammääras kokku lepitakse.

Alammäära ülemine piir on kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv, alumine piir vähemalt 40% prognoositavast keskmisest brutopalgast ning aluseks võetakse Eesti Panga suveprognoosi andmed.

Eesti Panga suveprognoosi kohaselt vahetavad sõlmitud raamleppes kirjeldatud lagi ja põrand järgmisel aastal kohad. Tööviljakuse kahekordne kasv jääks siiski põranda ja lae vahele, kujutades mõlema poole jaoks võimalikku kompromissi.

Tööviljakus kasvab järgmisel aastal prognoositavalt 4% ja kahekordne näitaja oleks seega 8% aastas. Sellest tulenevalt tuleks alampalka tõsta 540 euroni kuus.

Töötasu alammäära tõstmiseks 40%-ni keskmisest brutopalgast peaks see 2019. a tõusma ca 10,8% võrra 554 euroni kuus. 2020. aastaks ja edasi on prognoositav keskmise palga kasv 5,2% aastas.

Kahekordne SKT reaalkasv on järgmisel aastal 7,2%, mis tähendaks alampalgatõstmist 536 euroni kuus.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit