Tegelikud juhid peavad hakkama vastutama

Sellisel juhul vastutab tegelik juht tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kindlasti ei saa maksuhaldur tulevikus seetõttu lihtsustatud korras mis tahes maksuvõla olemasolu korral valimatult vastutusele võtta isikuid, kelle puhul on maksukohustus tekkinud tavapärase ettevõtlusriski korral.

Kehtivas maksukorralduse seaduses puudub võimalus nõuda sisse maksuvõlga isikult, kes ei ole äriseadustiku mõttes juriidilise isiku seaduslik esindaja, kuid kellel on ühingu üle tegelik mõjuvõim (tegelik juht) ja kes on ühingut täielikult või osaliselt kontrollides teinud ühingu nimel maksuvõla põhjustanud toiminguid või tehinguid.

Näiteks kui juhtkond nõuab raamatupidajalt tegelikkusele mittevastava deklaratsiooni esitamist, peaks ta kavandatavale õigusrikkumisele tähelepanu pöörama ja tegelikkusele mittevastavate andmete esitamisest keelduma. Siis ei saa hiljem teda keegi ka süüdistada, nagu oleks tema näol tegu olnud ühingu tegeliku juhiga, kes vastutab maksukahju tekitamise eest. Võimalusel tuleb ettevõtte juhile esitada omapoolne eriarvamus üles kerkinud asjaolude valguses. Selline lähenemine suunab kõiki ettevõtjaid ja nendega seotud isikuid suuremale hoolsusele, et maandada võimalike riskide teke ja küsimus, kas maksuvõlg on tekitatud tahtlikult või mitte. Teinekord võib aruandluses olla tekkinud ka viga, mida saab hilisemate deklaratsiooniparandustega kõrvaldada. Seetõttu ei maksa ausal maksumaksjal hirmu tunda, nagu võiks iga keskmine maksukohustuslane või temaga seotud isik langeda põhjendamatult maksuhalduri kõrgendatud huvi alla või see muutuks survestamismehhanismiks, mille abil maksuhaldur saaks kiiremini oma tahtmise muude menetlustoimingute läbiviimisel. Sellised kartused on ennatlikud ning ei ole kooskõlas maksukorralduse üldiste põhimõtetega. Juhul, kui selline kartus on tekkinud, et maksuhalduri ametnik survestab maksukohustuslast põhjendamatult, saab maksukohustuslane esitada kaebuse ja nõuda temaga tegeleva ametniku taandamist.

Ühingu tegeliku juhi vastutuse eeldused on muus osas samad, mis seadusliku esindaja puhul. Need eeldused on Riigikohus sõnastanud järgnevalt :

1) Kehtiva maksuvõla olemasolu ja vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumine;

2)Vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest:

– isik on tahtlikult rikkunud oma kohustusi;

– rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine;

– sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg;

3) Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud;

4) Vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt sissenõudmine;

5) Vastutusotsus kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha.

Sarnaselt kehtivale korrale tuleb maksuhalduril iga tegeliku juhi süü küsimus eraldi otsustada ning haldusaktis motiveerida. Nii näiteks ei saa vastutusotsust tegelikule juhile teha sellise maksuvõla osas, mis ei ole tekkinud tema tahtliku tegutsemise tagajärjel. Ühingu tegeliku juhi vastutust ei saa käsitleda täielikult regulatsiooni laiendamisena pahaaimamatutele asjaosalistele, kuna oma rolli ühingu juhtimisel varjatakse teadlikult tegelikust vastutusest pääsemiseks. Selline muudatus on vajalik, kuna võimaldab eesmärki täita ja puuduvad teised, sama tõhusad haldusmeetmed tegelike juhtidele vastutuse kohaldamiseks. Ühingut kontrolliva isiku vastutus ühingu (maksu)kohustuste eest on ettevõtjate võrdse kohtlemise kontekstis elementaarne.