Testi oma teadmisi finantsarvestuses
Varude arvestuses aitab oma teadmisi testida Tartu Ülikooli lektor Juta Tikk.
Küsimus 1.
Varude allahindlusi nende neto-realiseerimisväärtusele kajastatakse kuluna perioodi koondkasumiaruandes. See väide on:
a) tõene
b) väär
Küsimus 2.
AS Polt soetas kauba Mutter hinnaga 6,00 eurot. 31.12.2017 finantsseisundi aruandes kajastab ta kaupu vähemväärtuse reeglit rakendades. Nõudlus kauba Mutter järele on aasta lõpuks järsult langenud ja kauba Mutter eeldatav müügihind on 7,00 eurot. Kauba Mutter turunduskulud on 2,00 eurot. Missuguses väärtuses (€) kajastab AS Polt kaupa Mutter oma finantsseisundi aruandes 31.12.2017. a?
a) 6,00
b) 7,00
c) 2,00
d) 5,00
Küsimus 3.
Võtke aluseks eelmises küsimuses esitatud andmed. Kui suur on AS-i Polt kulu kauba Mutter allahindlusest (€)?
a) 0,00, sest kulu ei teki, kuna puudub vajadus kauba Mutter allahindluseks
b) 1,00
c) 6,00
d) 2,00
Küsimus 4.
Bilansirühmas Varud kajastatakse järgmisi majandusüksusele kuuluvaid varaobjekte:
29. augustil Tallinnas
Raamatupidajast pearaamatupidajaks: kuidas finantsaruannete abil märgata kitsaskohti ettevõtte tegevuses
Koolituse läbinud osalejad oskavad
1. koostada rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet;
2. analüüsida rahavoogude aruannet;
3. majanduslikult mõtestada ja tõlgendada bilansis, kasumiaruandes, rahavoogude aruandes ja omakapitali muutuste aruandes sisalduvat informatsiooni suhtarvumeetodit kasutades;
4. ära tunda ohumärke ettevõtte tegevuses aruannetest väljaloetavate trendide järgi;
5. kasutada finantsaruannetes sisalduvat informatsiooni puuduste kõrvaldamisele suunatud juhtimisotsuste langetamiseks.
Lisainfo SIIN.
a) tooraine
b) pooltooted, abimaterjalid
c) valmistoodang
d) müügiks ostetud kaubad
e) kõik eeltoodud variandid
f) variandid a, b ja c
Küsimus 5.
Vähemväärtuse reegli rakendamisega kaasneb:
a) kõrgem varude maksumus finantsseisundi aruandes
b) üleminek ühelt varude kuluarvestusmeetodilt teisele
c) madalam varude maksumus finantsseisundi aruandes
d) kõik eeltoodud variandid
Ülesanne 6.
Majandusüksuse kaupade maksumus oli finantsseisundi aruandes 31.12.20X2 40 000 eurot. Majandusüksus rakendab laovarude kajastamisel vähemväärtuse reeglit. Kontrollides kaupade kvaliteeti laos, tuvastati, et mõned kaubad on kahjustatud ja neid ei ole võimalik müüa hinnakirjajärgse hinnaga. Sellekohane info iga kahjustatud kauba kohta on esitatud enne iga küsimust. Ülesande lahendamiseks ning küsimustele 6.1, 6.2 ja 6.3 vastamiseks arvutage laovarude neto-realiseerimismaksumus ja otsustage, kummal meetodil tuleb laovarusid hinnata.
Kaup A, 10 komplekti, soetusmaksumus 15 eurot/komplekt, müügihind 28 eurot/komplekt. Kaup A vajab töötlemist, mille maksumus on hinnanguliselt 17 eurot komplekti kohta.
Küsimus 6.1.
Missuguses väärtuses kajastab majandusüksus kaupa A oma finantsseisundi aruandes?
a) 280 €
b) 150 €
c) 110 €
d) 170 €
Kaup B, 20 ühikut, soetusmaksumus 70 €/ühik, müügihind 95 €/ühik. Kaup B vajab ümberpakkimist, uue pakendi maksumus on 10 € iga kaubaühiku kohta.
Küsimus 6.2.
Missuguses väärtuses kajastab majandusüksus kaupa B oma finantsseisundi aruandes?
a) 1 900 €
b) 500 €
c) 1 700 €
d) 1 400 €
Kaup C, 8 tk, soetusmaksumus 105 €/tk, müügihind 150 €/tk. Kaup C koosneb komponentidest, millest osa on purunenud. Purunenud komponentide asendusmaksumus on 20 € iga kaubaühiku kohta.
Küsimus 6.3.
Missuguses väärtuses kajastab majandusüksus kaupa C oma finantsseisundi aruandes?
a) 1 040 €
b) 840 €
c) 1 200 €
d) 360 €
Küsimus 6.4.
Kui suur on majandusüksuse kulu kaupade A, B ja C allahindlusest kokku?
a) 150 €
b) 160 €
c) 110 €
d) 40 €
Küsimus 6.5.
Kui suur on majandusüksuse kõigi laovarude maksumus kokku finantsseisundi aruandes seisuga 31.12.20X2?
a) 2 350 €
b)40 000 €
c)39 960 €
d) 3 380 €
VASTUSED
• Küsimuse 1 vastus: b) (kantakse kasumiaruandesse)
• Küsimuse 2 vastus: d)
• Küsimuse 3 vastus: b)
• Küsimuse 4 vastus: e)
• Küsimuse 5 vastus c)
•Küsimuse 6.1 vastus: c)
•Küsimuse 6.2 vastus: d)
•Küsimuse 6.3 vastus: b)
•Küsimuse 6.4 vastus: d)
•Küsimuse 6.5 vastus: c)
- Küsimuse 2 lahendus: 7 (hind) – 2 (turunduskulu) = 5 (NRV)
- Küsimuse 3 lahendus: 6 (SM) – 5 (NRV) = 1 (kulu)
- Küsimuste 6.1–6.3 lahendused
- Küsimuse 6.4 lahendus: kulu tekib kauba A allahindamisel 150 (SM) – 110 (NRV) = 40 (kulu)
- Küsimuse 6.5 lahendus: 40 000 (kaubad bilansis enne korrigeerimist, vt ül tekst) – 40 (kauba A allahindlus) = 39 960
Täismahus artiklit loe ajakirjast Raamatupidamise Praktik .
Autor: Juta Tikk, Tartu Ülikooli lektor
Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.
Raamatupidaja.ee toetajad:
