Miks peaks kiiremini lugema?

Tänu lugemisvõimaluste avardumisele kulutame silmadega erinevate tekstide töötlemiseks iga päev märgatavalt rohkem aega kui kümmekond aastat tagasi. Kuigi telefoniekraanilt sõnumite, Facebooki postituste, uudiste või e-kirjade päiste lugemine ei tundugi justkui meie jaoks enam nagu „päris“ lugemine olevat. Kui ikka paberipatakas või raamat käes, siis alles toimub õige lugemine! Ajul aga ei ole vahet, kust kaudu info temani jõuab.

Kui silmad töötlevad infot, siis aju annab sellele tähenduse. Ja seepärast koosnebki lugemine kahest olulisest osast – kiirusest ja arusaamisest. Esmapilgul tundub täiesti loogiline olevat, et mida kiiremini loeme, seda vähem aru saame. Kiiresti silmadega tekstist üle libistades suudame märgata ainult üksikuid sõnu ja sisu jääb tervikuna arusaamatuks. Tegelikkuses ei ole aga probleem niivõrd kiiruses, kui keskendumises. Kui tekitada lugemiseks sobiv keskkond, suudavad inimesed kiirema tempo juures palju rohkem infot omandada, kui mugavas ja aeglases tempos. Peamine põhjus sellel on see, et mõõdukalt kiires tempos lugedes ei jõua meie aju hakata mõtlema muid mõtteid. Me suudame palju rohkem mõttega kohal olla ja teksti sisu oma ajus töödelda.

Teine oluline soovitus loetu paremaks mõistmiseks on see, et lugemise ajal ei tohi kunagi mõelda selle peale, mida just lugesid.