Ainuüksi tublist kodutööst ja ettevõtlikust enesekindlusest e-residendi puhul maksulepingu lugemisel tõenäoliselt ei piisa. Tõlgendamise puudused jäävad lihtsalt detailse analüüsita märkamatuks ning maksuotsust saades on uuel majandusaastal e-residendil probleeme rohkem, kui asi algselt väärt oli.

- Vandeadvokaat Anne Veerpalu ja jurist Anne-Lii Kask tutvustavad e-residentsuse maksuprobleeme
- Foto: erakogu
Jätkuvalt kõneainet tekitava e-residentsuse teemal on märgata pigem ühekülgset vaimustust, kui välismaalastele võimaldatud digitaalset ja turvalist ligipääsu Eesti e-teenustele. E-residentsust tõendava ID-kaardi saab taotleda Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) keskkonnas. Seal saab teha erinevaid toiminguid, näiteks esitada maksudeklaratsioone, kuid sellega kaasnevad maksuriskid, mis vaikitakse maha. Peamine oht, mida tuleks selgitada e-residentsuse soovijatele, on ühe ja sama tulu maksustamine eri riikides ehk topeltmaksustamine, mis põhineb kahe riigi erineval lähtepositsioonil käsitleda sama isikut oma residendina.
Seotud lood
2026. aasta on alanud majanduses heitlikult ning maksureeglid nõuavad ettevõtjatelt varasemast rohkem tähelepanu. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts selgitab, millised muudatused mõjutavad enim auto kasutamist, laenusuhteid ja dividendide maksustamist ning kus peituvad suurimad riskikohad.