Mis on summeeritud tööaja arvestus?

Summeeritud tööaja puhul ei ole töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ühtlane ehk töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises. Tööaja summeerimisel võivad graafikujärgsed tööpäevad langeda ka riigipühadele või nädalavahetusele. Kui riigipühadel töötamine tasustatakse 2-kordselt, siis nädalavahetusel töötamist täiendavalt ei hüvitata.

Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Näiteks peab töötaja teadma, mis perioodi kohta on tööajakava koostatud, millal ta järgmise tööajakava teada saab ja kui pikk on tööaja arvestusperiood. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tööaega arvestusperioodi lõpul (st 1, 2, 3 või 4 kuu lõpus selgub, kas töötajal tekkisid ületunnid või tekkisid alatunnid). Oluline on, et töötaja tööaeg kokku lepitud arvestusperioodi lõpuks keskmiselt ei ületaks 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. Lisaks peab tööandja jälgima, et töötajale oleks tagatud igapäevane puhkeaeg (vähemalt 11-tundi järjestikkust puhkeaega 24-tunnises vahemikus) ning iganädalane puhkeaeg (tööaja summeerimisel 36 tundi järjestikkust puhkeaega 7-päevases vahemikus).

Seega summeeritud tööaja arvestus tähendab seda, et tegelik tööaeg võib päevade, nädalate ja kuude lõikes kõikuda nii üle kui alla kokkulepitud tööaja, sest kokkulepitud töötundide arv peab kokku tulema alles arvestusperioodi lõpuks. Nii võib tööaeg olla ühes kuus väiksem või suurem kokkulepitud tööajast ning tööpäevad võivad langeda ka nädalavahetusele. Summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu.

Allikas: tooelu.ee