Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korrektne keelekasutus
Selge keel on väärt tööriist – selges keeles tekst on loetav, arusaadav ja selle järgi saab tegutseda. Raamatupidajad peavad oma töös olema eriti täpsed ning seepärast on väga tähtis, et tekst oleks ühemõtteline, arusaadav ja liigse sõnavahuta.
Professor Reili Argus jagab korrektse keelekasutuse nõuandeid
Foto: Tiina Kõrtsin, Õhtuleht
Nii nagu üldiselt eestikeelseid ametitekste, kimbutavad ka raamatupidajate kirjutatud kaaskirju, töömeile ja muid tekste üldlevinud keeleprobleemid: liiga pikad ja keerulised laused, võõrapärased lausemallid ja sõnakasutusstambid.
Osadel ettevõtjatel on läinud aasta numbrid juba kokku löödud, aga on palju neidki, kellel on aastaaruanne alles koostamisel. Raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juhi Enno Lepvaltsi sõnul tähendab hilisem aastaaruandega alustamine, et numbrite kokkulöömisel tuleb olla eriti tähelepanelik.