Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valveaja reeglid paindlikumaks
Koja hinnangul teenib see ettepanek vaid ametiühingute huve, kuid ei lahenda tänast probleemi. Lisaks on kehtiv kollektiivlepingu laiendamise säte vastuolus põhiseadusega. Seetõttu peab koda vajalikuks sätestada paindlikumad valveaja tingimused töölepingu seaduses.
Riigikogus on praegu arutlusel töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega muuhulgas tahetakse muuta paindlikumaks valveaja regulatsiooni IKT-sektori töötajatele. Kaubanduskoda pooldab muudatust, kuid peab siiski vajalikuks lubada paindlike valveaja reeglite kasutamist ka teistes valdkondades, kus on vajalik tagada ööpäevaringne elutähtsate teenuste toimepidevus (näiteks lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, elektrivarustuse ning veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimine).
Möödunud nädalal toimunud riigikogu õiguskomisjoni istungil toetas ametiühingute keskliit kaubanduskoja ettepanekut võimaldada valveaja erisuse kasutamist lisaks IKT-sektorile ka muudes valdkondades. Samas olid ametiühingud sellega nõus vaid tingimusel, et paindlikumad valveaja tingimused (aeg, tasu) lepitakse kokku kollektiivlepingus, mida laiendatakse kogu sektorile..
Kaubanduskoda on sellisele lahendusele vastu, sest hetkel kehtiv kollektiivlepingu laiendamise regulatsioon on vastuolus põhiseadusega. Sellele järeldusele jõudis juba 2005. aastal ka õiguskantsler. Tema hinnangul ei vasta regulatsioon õigusselguse põhimõttele ning selle tulemusel on võimalik ebaproportsionaalselt riivata isikute õigust ettevõtlusvabadusele. Pärast õiguskantsleri seisukoha avaldamist ei ole vastavat sätet kollektiivlepingu seaduses paraku muudetud.Praeguse seaduse järgi võib kollektiivlepingut laiendada kogu sektorile või ka kõikidele sektoritele, kui kollektiivleping on sõlmitud tööandjate ühingu ja töötajate ühingu vahel. Samas puuduvad seadusest aga esinduslikkuse nõuded tööandjate ja töötajate ühingule. See tähendab, et näiteks kolmest mikroettevõttest koosnev tööandjate ühing ja viiest töötajast koosnev ametiühing võivad kokku leppida, et kollektiivlepingu palga- ning töö- ja puhkeaja tingimusi laiendatakse kogu sektorile või isegi kõikidele Eesti tööandjatele. Seega võivad mõned üksikud isikud kokku leppida tingimustes, mis ei ole teistele tööandjatele jõukohased. Lisaks puudub teistel tööandjatel võimalus kaasa rääkida kollektiivlepingu tingimustes, mida neile laiendatakse.Isegi kui kollektiivlepingu laiendamise regulatsioon oleks kooskõlas põhiseadusega, ei pea koda ametiühingute ettepanekut mõistlikuks. Koja hinnangul teenib ametiühingute ettepanek vaid nende endi huve ega lahenda tänast probleemi. Koda rõhutab, et paljudes sektorites (nt IKT-valdkond) ei ole töötajad pidanud isegi vajalikuks ametiühingut moodustada, sest selles ei nähta reaalset kasu töösuhete paremaks ja tänapäevasemaks korraldamiseks.Riik ei peaks seadusega survestama töötajaid moodustama ametiühinguid, et kehtestada sektoris paindlikumad valveaja tingimused. Sobivaimaks lahenduseks on kaubanduskoja hinnangul need tingimused sätestada töölepingu seaduses. Selline lahendus ei välista ka kollektiivlepingute sõlmimist, kuid seda juba igaühe vaba tahet arvestades ning lähtudes põhiõigusena sätestatud liitumisvabadusest.Kaubanduskoja õiguskomisjonile saadetud kirjaga saab tutvuda SIIN
Allikas: Eesti Kaubandus- Tööstuskoda
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Viimased uudised
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Üle 2000 inimese on juba andnud endast märku
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele