Kahjumi põhjus - petisest töötaja

"Vaadanud veidike kõrvalt, analüüsinud aruandeid ja andmeid, avastasin, et siin pole arvutada mitte midagi. Hakkasin hoopis suuremaid auke kinni katma," rääkis vilunud juhtimisarvestuse spetsialist Ülle Pärl.

Selles firmas töötas toona üle 300 inimese. Juhtkond oli üritanud pikka aega kasumit saavutada, kuid tulutult. Aruannete trendianalüüs tõendas, kuidas ettevõttes oli tasapisi kontroll käest läinud. Kuna kõik oli vabalanguses, käis hoogne varastamine. "Me ei teinud tegelikult muud, kui ütlesime välja, et me näeme, mis toimub," märkis Pärl. Tänu pidevalt aru andmisele vähendati vargusi nii palju, et ettevõte viidi kasumisse juba viie kuuga. Ehkki alguses planeeriti selleks umbes aasta.

Kontrollisüsteemid olgu nähtavad

Nõrga riskijuhtimissüsteemiga ettevõte on petturist töötajatele suurepärane kasvulava. Raha ei liigu välja mitte ainult kassast kupüüri võtmisega, vaid ka väljamaksete kaudu, mis ei ole ettevõtte tegevusega seotud.

Näiteks võib töötaja osutada teenust, mida ta niikuinii samas asutuses oma ametikohustusena täidab. Petturist töötaja kirjutab lihtsalt arve enda firma nimele. Pärli sõnul on sellist pettust raske avastada, kuna tegemist on teenusega, mida ettevõte nagunii kasutab, ning see ei paista üldises analüüsis välja. Tavaliselt kasutavad sellist skeemi need, kes on piisavalt heal positsioonil ja kel on selliste teenuste eest arvete viseerimise õigus.

Pärli sõnul on klassikaline näide, kus töötaja liigutab tagasimaksete, paranduste ning väljamaksete kaudu raha enda arvele. "Parandused, krediteerimised ja tagasimaksed hägustavad kontrollisüsteemi ning seetõttu peaks raamatupidamine sellesse väga tõsiselt suhtuma," rõhutas Pärl. "Kui raamatupidamisse laekuvad arved ja parandused alles kaks kuud hiljem, peaks see olema esimene ohutuluke."

Fantoomtöötajad ja koorijad

Järgmine riskikoht on töötaja esitatud fiktiivsed kulud. "Meile kandideeris tööle üks pealtnäha ideaalne keskastme juht, kes, hiljem selgus, lahkus eelmisest töökohast seepärast, et maksis haiglas palka õdedele, kes polnud seal kunagi töötanud," tõstatas raamatupidaja.ee seminaril "Pettuste avastamine ja vältimine" publiku hulgas olnud inimene fantoomtöötaja kasutamise teema.

Peale varguste ja väljamaksete puutuvad ettevõtted kokku ka koorimisega (ingl k skimming). Kui esimesel kahel juhul jääb raamatupidamisse jälg, siis koorimisega toimub varastamine veel enne, kui tehing arveldusse kantakse. Töötaja kasutab sidemeid ja ettevõtte andmebaase ning sõlmib lepinguid enda firma nimele - toimub tulude koorimine, mida saab kontrollida ainult väljaspool ettevõtet.

Pärl tõi näite esteetilise kirurgia ettevõttest, kelle protseduurid polnud arvepidamisega seotud. Patsient tuli lõikusele, kirurg esitas arve, aga mitte selle ettevõtte, vaid isikliku firma nimel. „Kui müügist jälge ei jää, ei saa ka raha laekumisest jälge jääda,“ hoiatas Pärl.

Kõnealuse ettevõtte häda oli selles, et puudus süsteem, et kõik patsiendid oleksid arvele kantud: raamatupidamine toimis omasoodu, lõikusi tehti omasoodu, aga süsteemid kokku ei saanud.

Pettuste ja kuritarvituste tõkestamisest räägiti jaanuari keskel raamatupidaja.ee seminaril „Pettuste avastamine ja vältimine“.

Täispikkuses artiklit saad lugeda SIIT.

Autor: Merit Pärnpuu, [email protected]