Muutub riigi raamatupidamise üldeeskiri

Määruse § 1 punktide 1 ja 5 kohaselt asendatakse alates 01.01.2017 määruse senine nimetus „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ nimetusega „Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend“.Määruse § 1 punkt 2 sätestab normitehnilise muudatuse, millega täpsustatakse üldeeskirja kehtestamise aluseid. Kuna üldeeskiri muutub hiljemalt alates 01.01.2017 toimkonna juhendiks, siis laienevad sellele ilma erisäteteta nõuded, et üldeeskiri peab lähtuma rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standarditest ja olema nendega kooskõlas ning et selles võib põhjendatud juhtudel ette näha erisusi, mille korral peab neid üldeeskirjas kirjeldama ja põhjendama.Määruse § 1 punktiga 3 asendatakse üldeeskirjas kasutatud väljend „Eesti hea raamatupidamistava“ väljendiga „Eesti finantsaruandluse standard“.Määruse § 1 punkti 4 kohaselt asendatakse üldeeskirjas mõiste „kohustus“ läbivalt mõistega „kohustis“, k.a liitsõnades. Muudatus vastab raamatupidamise seaduse muudatusele. Mõiste „kohustis“ võeti kasutusele seetõttu, et eristada seda mõiste definitsioonis kasutatud sõnast „kohustus“. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 3 mõistetakse kohustiste all raamatupidamiskohustuslase eksisteerivaid kohustusi, mis tulenevad mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse.Määruse § 1 punktidega 6–8 muudetakse üldeeskirja § 11 „Majandusaasta aruanne“ lõiget 1, tühistatakse sama paragrahvi lõiked 2 ja 3 ja tehakse senisele praktikale tuginev korrastav muutus lõikes 7. Muudatused kehtivad riigiraamatupidamiskohustuslaste kohta, mitte ülejäänud avaliku sektori üksuste kohta. Seisuga 01.01.2016 riigiraamatupidamiskohustuslaste majandusaasta aruannete kohta jõustunud sätted kehtestasid nn lihtsustatud majandusaasta aruande, mis koosnes mitmesugustest aruannetest, millel olid erinevad esitamise tähtajad. Leiame, et antud sätteid on võimalik ilma aruandluse taset kahjustamata veelgi lihtsustada.Määruse § 1 punktiga 9 muudetakse üldeeskirja § 18 „Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste asutamised, lõpetamised ja ümberkorraldamised“ lõige 4 3 . Muudatus puudutab õiglase väärtuse leidmist varade üleandmisel ühelt avaliku sektori üksuselt teisele juhul, kui vara üleandmise eesmärk on tagasirent ja kui rendileping sõlmitakse samasse konsolideerimisgruppi kuuluva üksusega. Muudatuse tulemusena loetakse sel juhul õiglaseks väärtuseks vara üleandja bilansis olev raamatupidamisväärtus. Muudatus lähtub eelkõige konsolideeritud aruandes vara kajastamisest, kus vara tuleb edasi kajastada endises raamatupidamisväärtuses.Määruse § 1 punkti 10 alusel täiendatakse üldeeskirja § 25 „Toetuste kajastamise üldpõhimõtted“ lõiget 8. Lõige puudutab riigiraamatupidamiskohustuslasi ja nende üksusi, kes saadud toetustega seoses tõstavad kaudsed kulud, mida ei pea dokumentaalselt tõestama, selleks eraldi avatud kulukontodel 508000 ja 555000 ümber, muutes eelarve liiki. Lõiget täiendatakse, kuna praktikas esineb olukordi, kus lisaks välistoetuste kaudsetele kuludele oleks otstarbekas arvestuse liigse keerukuse vältimiseks samamoodi eelarve liiki muuta muudel juhtudel.Määruse § 1 punkti 11 alusel täiendatakse üldeeskirja § 32 „Muud tegevuskulud“ lõigetega 4 ja 5, millega kehtestatakse riigiasutustele täiendavad nõuded maismaasõidukitega seotud tehingute kajastamiseks. Lõiked kehtivad ainult riigiraamatupidamiskohustuslastele, kes kasutavad riigi ühtset majandusarvestustarkvara SAP. Need ei kehti teistele avaliku sektori üksustele.