25 aastat Eestit läbi rahanumbrite

Töötajate keskmine kuutöötasu oli 1991. aastal 711,1 rubla. Tegevusala järgi oli suurim kuutöötasu krediteerimises ja riiklikus kindlustuses (1109,8 rubla), ehituses (814,1 rubla) ja põllumajanduses (kolhoosideta) (804,3 rubla). Väikseim kuutöötasu oli metsamajanduses (448 rubla).

Keskmine brutokuupalk kasvas 65 korda

1992. aasta I kvartalis oli töötajate põhitöökohast saadud keskmine brutokuupalk 256,7 krooni (16,4 eurot). Keskmisest kõrgemat kuupalka saadi vabariiklikes linnades Tallinnas, Narvas, Pärnus ja Sillamäel ning Ida-Viru maakonnas. Väikseim keskmine palk oli Põlva maakonnas – 170 krooni (10,9 eurot, 66,2% riigi keskmisest). Oli kiire kuupalga tõusu periood – 1992. aasta keskmine brutotöötasu oli juba 549 krooni (35 eurot). 2015. aastal oli Eesti keskmine brutokuupalk 1065 eurot.Oma teenitud raha hoiti säästudena hoiuasutustes, mida oli 1991. aasta lõpus 509. Hoiuste arv oli 1,13 miljonit ja kogusumma 2,03 miljardit rubla. See tegi hoiuste keskmiseks suuruseks 1790 rubla.

Pension on kasvanud 34 korda

Aastal 1992 oli Eestis keskmine kuupension 9,5 eurot, 2015. aastal 322 eurot. Pensionäride osatähtsus rahvastikus oli 1991. aasta alguses 23,5% ja 2016. aastal 31,5%. Pensionäride koguarv oli 1990. aasta lõpus 384 000, 2016. aasta alguses 415 100.

Hinnad tõusid vaid aastaga juba 5,6 korda

Pere-eelarve uuringu andmetel olid tähtsamate toiduainete keskmised ostuhinnad (kilogrammi hind rublades) 1991. aastal järgmised: leivatooted 0,97, saiatooted 1,56, kartul 1,74, sealiha 10,94, või 16,09, täispiim (liiter) 0,80, vorst- ja suitsulihatooted 15,70, värske kala 3,34, suhkur 6,53. 1992. aastal olid hinnad aga juba hoopis teised, sest 1992. aasta jaanuarist detsembrini tõusid tarbijahinnad 5,6 korda. Samal ajavahemikul kasvasid pere-eelarve uuringu andmetel rahalised sissetulekud ühe elaniku kohta 5,7 korda, rahalised väljaminekud 4,8 korda.1992. aastal teostas EMOR (Eesti Turu- ja Arvamusteuuringute Keskus) elanike küsitlusi igal kuul rahaliste vahendite saamise allikate kohta (sh valuuta saamine). Küsitluse järgi said ajavahemikus jaanuarist maini valuutat 211 isikut, mis moodustas küsitletutest 5%. Kokku saadi valuutat (ümberarvutatult) ligi 3,6 miljoni rubla väärtuses. Saadud valuutast vahetati rublade vastu suhteliselt väiksem osa valuutast – 27,3%, sest valuutapoodide võrgu kiire kasv ja neis importkaupade suurem valik võimaldas valuutaomanikel neid kaupu osta. Kogu valuutast 75% kuulus töötajatele ja 25% mittetöötajatele. Töötajatest kõige rohkem valuutat said kaubandus(vahendus)- ja teenindustöötajad (34% kogu valuutasummast), transpordi-, laondus- ja sidetöötajad (8%) ja riigi- ja omavalitsusasutuste töötajad (6%).

Allikas: Statistikaamet

Autor: Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik Marika Kivilaid, Statistikaameti analüütik Greta Tischler, Statistikaameti analüütik