Tööjõumakse laekus rohkem kui aasta varem

Kulusid tehti poole aastaga kokku 4,21 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 275,6 miljonit eurot. Aastaks kavandatud kuludest ja investeeringutest oli poole aastaga tehtud 46,6 protsenti ning välisvahendite arvel 33,6 protsenti. 

Suurima osa kuludest moodustasid väljamakstud toetused summas 2,11 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 220,3 miljoni euro ulatuses. Muudeks tegevuskuludeks suunati 1,34 miljardit eurot, millest enamuse moodustavad edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohalikele omavalitsustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asjaomastele asutustele.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht moodustas 672,1 miljonit eurot, kasvades aastaga 2,7 protsenti. Tööjõukulude maht kasvas 6,3 protsenti, ulatudes 360,9 miljoni euroni (kindlaksmääratud vahenditest 329,9 miljonit eurot) ja majandamiskulude maht vähenes 1,1 protsenti, moodustades juuni lõpus 311,2 miljonit eurot (kindlaksmääratud vahenditest 210,3 miljonit eurot).

Investeeringuteks suunati kuue kuuga 99,8 miljonit eurot, sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 74,2 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 25,6 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringuid kokku on käesolevaks aastaks planeeritud 322,9 miljonit eurot, millest suurim maht on planeeritud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves 141 miljonit eurot peamiselt riigimaanteede ehituseks ja parenduseks ning Kaitseministeeriumi eelarves on 63,7 miljonit eurot hoonete ja rajatiste investeeringuteks. Poole aastaga on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas investeeritud 30,2 miljoni euro ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas 19,6 miljoni euro ulatuses.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 275,6 miljonit eurot, millest 181,9 miljonit eurot moodustasid struktuuritoetused. Kõige enam tehti välisvahenditest väljamakseid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas summas 94,6 miljonit eurot. Maaeluministeeriumi valitsemisala väljamaksed ulatusid 74,4 miljoni euroni, millest 62 miljonit eurot suunati maaelu arengukava 2014–2020 tegevustele. Käesoleval aastal on välisvahendite kasutamine võrreldes kahe eelneva aastaga kasvanud, kuna ettevalmistustööd meetmete kasutuselevõtuks on lõppenud. Kogu käimasoleval finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpu seisuga 1,24 miljardit eurot ehk 165,3 miljonit eurot ehk 11,8 protsenti vähem kui eelmise aasta juunis. Stabiliseerimisreservis, mida saab kasutada riigikogu otsusega üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks ja muudel erijuhtudel, oli tänavu juuni lõpul 406,2 miljonit eurot võrreldes 373 miljoni euroga 2015 juuni. Likviidsusreservis oli tänavu juuni lõpul 811,2 miljonit eurot võrreldes möödunud aasta sama aja 1027,7 miljoni euroga. Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga suurenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 89 miljoni euro võrra ehk 7,8 protsenti. Riigikassa haldab likviidsusreservi koosseisus ka haigekassa ja töötukassa vahendeid. Likviidsusreserviga juhitakse riigi igapäevast rahavoogu, tasakaalustades riigi tulusid ja kulusid ning tagades konsolideerimisgruppi kuuluvatele üksustele vajalikud rahalised vahendid.

Mai lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 9,7 miljonit eurot ehk 0,05 protsenti SKPst. Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus 72,3 miljoni euroni, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli 128,2 miljoni euro võrra väiksem. Samal ajal kohalike omavalitsuste eelarve oli tulenevalt madalast investeerimismahust 126 miljoni euro ulatuses ülejäägis. Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk ulatus 44 miljoni euroni.