Autor: Äripäev • 21. juuli 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt on muudatuse hind umbes 7 miljonit eurot aastas. Maksumaksjale pakutakse selle raha eest madalamat halduskoormust. Sisuliselt tähendab see, et kasvab nende väikeettevõtjate hulk, kes ei pea ennast käibemaksukohustuslaseks registreerima ning kel puudub seetõttu ka käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise kohustus.

„Alustava väiketootja jaoks, kelle planeeritud kulud on esialgu tuludest suuremad, võib sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus olla ellujäämiseks vajalik võtmetegur,” selgitas Äripäevas KPMG vanemmaksunõustaja Einar Rosin. „Ka piiriülese äriga tegeleval ettevõtjal on üldjuhul kasulik end käibemaksukohustuslasena registreerida, kuna mahaarvatava sisendkäibemaksu summa on enamasti suurem kui arvestatud käibemaks. Lisaväärtusena võib käibemaksunumbri olemasolu anda välispartnerile lisakindluse, et ettevõtja on usaldusväärne.”

Planeeritav piirmäära tõus mõjutab rahandusministeeriumi hinnangul ca 12 000 ettevõtjat, kelle aastane käive jääb vahemikku 16 000 – 40 000 eurot. Nii neile kui ka tulevikus loodavatele ettevõtetele annab piirmäära tõus senisest suurema võimaluse kulude optimeerimiseks.

Kui ettevõtte planeeritav aastane käive jääb alla 40 000 euro, võib olla majanduslikult kasulik end mõneks aastaks käibemaksukohustuslaseks registreerida ning ära teha tuleviku tarbeks vajalikud kulutused ja investeeringud, millelt tasutava sisendkäibemaksu saab maha arvata. Kui selliseid investeeringuid plaanis ei ole, on tõenäoliselt mõistlik registreerimisest loobuda või kaaluda varianti kustutada ettevõte käibemaksukohustuslaste registrist.

Senine piirmäär on püsinud muutumatuna alates 1995. aastast.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.