• 02.06.16, 16:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tehisabilised raamatupidaja igapäevatöös, III osa

Sarja viimases artiklis, mis käsitleb tehisabilisi raamatupidaja igapäevatöös, kirjeldatakse närvivõrke sisaldavaid rakendusi krediidipettuste avastamisel, lao väärtuse hindamisel, eelarvestamisel ja juhtimisarvestuses.
Kristi Ulm tutvustab närvivõrke sisaldavaid rakendusi
  • Kristi Ulm tutvustab närvivõrke sisaldavaid rakendusi
  • Foto: Meeli Küttim
Üks sagedasemaid pettuste liike on kaupade ja teenuste ostmine krediidiga, kavatsusega mitte kunagi nende eest tasuda. Sellised vargused õnnestuvad, kui kaupleja ei tegele klientide ja halva võla detailse analüüsiga. Kaubandus kolib järjest enam internetti ning üha rohkem ettevõtteid kasutab krediidimüügil online-autoriseerimist. Siinkohal tuleb appi närvivõrkude rakendus, mis monitoorib müügisüsteemis krediiditaotlusi – see aitab identifitseerida potentsiaalseid pettuse juhtumeid. Selline rakendus tarkvaras annab kauplejale võimaluse ära öelda potentsiaalsetele ja olemasolevatele klientidele, kes tunduvad oma tegevuselt kahtlased, soovides kogu krediidilimiidi kohe ära kasutada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.05.25, 09:51
Enno Lepvalts: “Vigade eest vastutab ettevõtja oma rahaga”. Vastutus ja riskid
Eesti ettevõtlusmaastik on viimastel aastatel aina pingelisem: maksutõusud, inflatsioon ja õiguskeskkonna karmistumine nõuavad ettevõtjatelt üha suuremat valvsust. Raamatupidamisbüroo juht Enno Lepvalts rõhutab, et iga otsus – olgu see tehing või koostöö – peab tuginema teadlikule kontrollile, sest vigade eest maksab ettevõtja oma rahaga. Ja mõnikord ka maine või vabadusega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele