Ettevõtetes toimuvate pettuste ulatus rahvusvaheliselt suureneb, kuna kontrollmehhanismid ei ole piisavalt tõhusad, puudujääke esineb siseauditi töös ning kolleege ei osata või juleta alati kahtlustada. Vaatamata sellele, et äripettusi pannakse üha rohkem toime tehnoloogia abil, ei rutta ettevõtted tehnoloogiat pettustega võitlemisel kasutama, näitab KPMG Internationali uuring.
Pettused ettevõtetes sagenevad
  • Pettused ettevõtetes sagenevad
  • Foto: Pixabay
KPMG ülemaailmne uuring, kus vaadeldi 750 tegelikku pettusejuhtumit 78 riigis, näitas et tehnoloogial on märkimisväärne roll 24 protsendi pettuste puhul. Kummalisel kombel mängib ennetav analüüs pettustega võitlemisel tagasihoidlikku rolli, kuna vaid 3 protsenti juhtudest suudeti sel moel avastada, näitab uuring Global Profiles of a Fraudster. Üha rohkemate pettuste puhul kasutatakse ära sisekontrolli süsteemi nõrkusi – võrreldes 2013. aastaga on nende juhtumite osakaal tõusnud 18 protsendilt 27le, teatas KPMG Baltics OÜ.
„Rahvusvahelise uuringu järeldused kehtivad suuresti ka Eesti äripettuste puhul, kuna kontrollimehhanismid võiksid alati olla paremad ning organisatsioonid peaksid oma riske teadvustama. Pettuste vallas on tehnoloogia üha rohkem kahe teraga mõõk, sest tehnoloogia arenguga kaasneb kiusatus seda kuritarvitada. Petturid ei kõhkle tehnoloogiat kasutamast, kuid paraku ei paista, et ettevõtted rakendaksid uusi lahendusi pettuste takistamisel. Kõik organisatsioonid peaksid monitoorima ohte ja analüüsima andmeid, et varakult tuvastada anomaalset või kahtlast käitumist,“ ütles KPMG Baltics OÜ siseauditi teenuste juht Viljar Alnek.
Tehnoloogia võimalusi kasutanud petturid võltsisid 24 protsendil kordadest raamatupidamise andmeid, 20 protsendil kordadest saadeti e-posti või muu sõnumisuhtluse vahendusel eksitavat informatsiooni ning 13 protsendi puhul kuritarvitati juurdepääsuõigusi arvutisüsteemile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele