Rahvusvahelise maksustruktureerimise võimalused ja riskid

Ajendatud USA korporatsioonide üliagressiivsest maksuplaneerimisest ja Lux leaks’iga ilmnenud olukordadest on see piir viimastel aastatel hakanud nihkuma ja OECD ning Euroopa Liit on algatanud mitmeid initsiatiive riikide maksusüsteemide täpsustamiseks. Ka Eestis jõustuvad novembrist tulumaksuseaduse muudatused, mis täpsustavad nn edasimakstavate dividendide maksuvabastust.

Kuid üks on selge- nii kaugele need piirangud minna ei saa, et täielikult oleks keelatud teistes riikides ühingute asutamine, mis alluks sealsetele maksukäsitlustele. Vastasel korral tekiks liialt intensiivne Euroopa Ühenduse asutamislepingus märgitud põhivabaduste riive.

Milliseid vabastusi ja soodustusi erinevad riigid pakuvad

Millised on siis need peamised vabastused ja erisused, mida rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtjad otsivad? Näiteks otsitakse osaluse võõrandamisest teenitud kasu maksuvabastust, mida pakuvad päris paljud riigid (sh Läti) ning koalitsioonilepingu kohaselt plaanitakse ka Eestis. Kui osalus võõrandatakse kinnisvaraühingus, soovitakse piirata allikariigi maksustamisõigust, mida paljude riikidega seoses võimaldab Holland. Otsitakse võimalikult madalat maksumäära (nt Maltal maksustatakse kasum teatud juhtudel 5%-ga, Bulgaarias 10%-ga, Lätis 15%-ga, Küprosel 12,5%-ga jne) või rahvusvahelisest kaubandusest teenitud kasumi maksuvabastust (nt Hongkong). IT valdkonnas tegutsevad ettevõtjad soovivad saadud litsentsitasudelt piirata allikariigi kinnipidamisõigust ning saadud litsentsitasude maksuvabastust (nt Küpros võimaldab teatud ajani litsentsituludelt 80% mahaarvamisi). Kontserinisisesele finantseerimisele otsitakse aga finantstulu maksuvabastust (nt Singapur) ning soovitakse piirata ka allikariigi kinnipidamisõigust. Maksuefektiivne kontsernistruktuur eeldab ka seda, et erinevate ühingute kahjumid oleks pikalt edasikantavad ning tasaarvestamiskõlblikud kasumlike ühingute kasumitega, sh piiriüleselt näiteks nagu Taanis. Seda loetelu võib jätkata pikalt.

Nii kaua, kui riikidel on võimalus ise otsustada võimalike vabastuste ja maksumäärade üle, jääb rahvusvahelises ettevõtluses maksustruktureerimine alles. Ka juhtimise ja rahvusvahelise maksuõiguse õpikud räägivad sellest, et kui kontserni juhtkond ei mõtle kontserni maksukoormuse peale, rikub ta oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kuid nagu on öelnud Denis Healey, on erinevus maksude planeerimise ja maksudest kõrvalehoidumise vahel vanglamüüri paksune. Ja väljaspool on kindlasti parem.

Lähemalt räägib Marko Saag erinevate riikide maksueelistest ja –erisustest ning nende kasutamisest juba 12. mail ainulaadsel loengul Rahvusvaheline maksustruktureerimine. Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Soodushind kehtib vaid kuni 5. maini.

Autor: Marko Saag, advokaadibüroo ATTELA partner, vandeadvokaat