• 10.03.16, 11:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kui netovarast ei piisa

BDO Eesti eksperdid selgitavad võimalusi täiendava reservkapitali loomiseks ja selle vormistamiseks osaühingu põhikirjas.
Sulev Luiga (vasakul) ja Urmas Võimre selgitavad võimalusi täiendava reservkapitali loomiseks
  • Sulev Luiga (vasakul) ja Urmas Võimre selgitavad võimalusi täiendava reservkapitali loomiseks Foto: BDO Eesti
Pea­mi­selt eris­tab osa­nike või akt­sio­nä­ride poolt loo­dud vaba­taht­likku reserv­ka­pi­tali kohus­tus­li­kust reserv­ka­pi­ta­list  asja­olu, et tao­lise reservi puhul on põhi­mõt­te­li­selt või­ma­lik põhi­kir­jas fik­see­rida, et neto­vara kas­va­misel sea­du­ses nõu­tava tase­meni võib sis­se­mak­sed tei­nud isi­ku­tele nende sis­se­mak­sed tagas­tada. Kohus­tus­liku reserv­ka­pi­tali puhul läheks väl­ja­mak­sete tege­mine äri­sea­dus­tiku nõue­tega vas­tu­ollu. Täien­da­vaks boo­nu­seks on ka väik­sem bürok­raa­tia võr­rel­des sisse- ja väl­ja­mak­se­tega akt­sia- või osa­ka­pi­tali.
Täien­dava(te) reserv­ka­pi­tali(de) loo­mise või­ma­lik­kus osa­nike või akt­sio­nä­ride sis­se­mak­se­tega ei ole sea­dus­tes ühe­mõt­te­li­selt regu­lee­ri­tud, välja arva­tud, et sel­li­selt moo­dus­ta­ta­vate reser­vide loo­mise ja kasu­ta­mise kord peab olema fik­see­ri­tud põhi­kir­jas. Sis­se­mak­sega reservi loo­mine on põh­jen­da­tav eelkõige juh­tu­del, kus äri­ühingu neto­vara on vara­s­ema äri­te­ge­vuse tule­mu­sena muu­tu­nud eba­pii­sa­vaks ning osa- või akt­sia­ka­pi­tali suu­ren­da­mine ei ole osa­ni­kele või akt­sio­nä­ri­dele vas­tu­võe­tav lahen­dus – kas­või näi­teks põh­ju­sel, et panuste eri­ne­vuse kor­ral vara­semad osa­lus­prot­sen­did muu­tuk­sid. Neto­vara eba­pii­sa­vuse kor­ral saa­vad osa­ni­kud või akt­sio­nä­rid ühe või­ma­lu­sena võtta tar­vi­tu­sele nn muud abi­nõud. Üheks sel­li­seks abi­nõuks võibki olla äri­sea­dus­ti­kus vii­da­tud ja raa­ma­tu­pi­da­mise sea­duse lisas 1 too­dud bilansi skeemi kohaste muude reser­vide moo­dus­ta­mine.
Loo­dav täien­dav reserv­ka­pi­tal (muu reserv) peab täitma oma­ka­pi­ta­li­inst­ru­mendi tun­nus­kri­tee­riu­mid ning äri­sea­dus­tiku nõue­test läh­tu­valt peab selle reservi loo­mise ja kasu­ta­mise kord olema regu­lee­ri­tud äri­ühingu põhi­kir­jas. Oma­ka­pi­ta­lis kajas­ta­mise sei­su­ko­halt on olu­line, et täien­da­vat reserv­ka­pi­tali moo­dus­tav/suu­ren­dav raha­line või mit­te­ra­ha­line sis­se­makse peab olema äri­ühin­gule üle antud ja sel­lelt ei tohi arves­tada üle­andja kas­uks int­resse. Sea­du­ses otse­sõnu täien­da­vasse reserv­ka­pi­tali tehtavate mit­te­ra­ha­lise sis­se­makse hin­da­mise kont­rolli kohus­tust ei ole, kuid sõl­tu­valt mit­te­ra­ha­lise sis­se­makse ese­mest tasub tea­tud olu­kor­da­des van­deau­dii­torit kaa­sata (näi­teks spet­sii­fi­line vara, mille väär­tuse kohta võrd­lusand­mete leid­mine on kee­ru­kas ning kasu­tada tuleks mõnda muud hin­da­mis­mee­to­dit jmt) – eelkõige põh­ju­sel, et teki­tada tõl­gen­da­mis­ana­loo­giat sis­se­mak­se­tega akt­sia- või osa­ka­pi­tali. Põhi­kir­jas võib ette näha ka või­ma­luse teha sis­se­mak­seid reserv­ka­pi­tali (sar­na­selt akt­sia- või osa­ka­pi­ta­liga) fon­diemis­sioo­niga (kasumi jaga­misel) või nõude tasaar­ves­ta­mise kaudu – sar­na­selt sis­se­mak­se­tega akt­sia- või osa­ka­pi­tali.
All­järg­ne­valt esi­tame ühe või­ma­liku näite, kui­das (osa­ühingu) põhi­kir­jas vaba­taht­liku reserv­ka­pi­tali moo­dus­ta­mise ja kasu­ta­mise tin­gi­musi fik­see­rida:
Täien­dav reserv­ka­pi­tal
Osa­nike otsu­sega võib oma­ka­pi­tali koos­sei­sus moo­dus­tada osa­nike sis­se­mak­sete või lae­nude arvelt täien­dava reserv­ka­pi­tali, mida võib kasu­tada järg­mis­tel ees­mär­ki­del:Äri­sea­dus­ti­kus nõu­tava neto­vara taga­miseks;Osa­ühingu kah­jumi kat­miseks, kui seda ei ole või­ma­lik katta eel­miste perioo­dide jao­ta­mata kasumi ja põhi­kir­jas ette­näh­tud reserv­ka­pi­tali ning üle­kursi arvelt; ningFon­diemis­siooni kor­ras osa­ka­pi­tali suu­ren­da­miseks.Täien­dava reserv­ka­pi­tali kasu­ta­mine muu­del ees­mär­ki­del ei ole luba­tud, v.a. osa­ni­kele tagas­ta­mine tin­gi­mu­sel, et äri­sea­dus­ti­kus nõu­tav osa­ühingu mini­maalne luba­tav neto­vara on väl­ja­makse järg­selt jät­ku­valt taga­tud. Tagas­ta­mise võivad osa­ni­kud otsus­tada pärast majan­dus­aasta aru­ande nõue­te­ko­hast kin­ni­ta­mist või ka vahe­bi­lansi alu­sel, mis sel­li­sel juhul peab olema koos­ta­tud ja kin­ni­ta­tud majan­dus­aasta aru­ande koos­seisu kuu­luva bilansi koos­ta­miseks ja kin­ni­ta­miseks ette­näh­tud kor­ras.Sis­se­mak­seid täien­da­vasse reserv­ka­pi­tali võib teha nii raha­li­ses kui ka mit­te­ra­ha­li­ses vor­mis.Mit­te­ra­ha­li­ses vor­mis teh­tud sis­se­mak­set hindab juha­tus ning selle hin­da­mist kont­rol­lib van­deau­dii­tor, kui see on ette näh­tud osa­nike otsuses.Täien­dava reserv­ka­pi­tali koos­sei­sus kajas­ta­tud sis­se­mak­se­telt ei arves­tata osa­niku kas­uks int­resse.
Autor: Sulev Luiga, BDO Eesti juhtiv partner, juhatuse esimees Urmas Võimre, BDO Eesti partner, maksu- ja ärinõustamisteenuste juht

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.09.24, 09:56
Raamatupidajale: tõhus ja praktiline lahendus võlgade kättesaamiseks - Infopanga võlaregister
Raamatupidajate töö on paratamatult seotud ka keeruliste võlgnike ja võlgadega. Paraku on võlgnikega tegelemine sageli aeganõudev ja stressirohke, sest tuleb saata meeldetuletusi ja tegeleda ka vaidlustega. Infopanga võlaregistril on nüüd olemas tõhus lahendus, mis säästab raamatupidajate aega ja ka närve.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele