Aruandlus muutub taustatoiminguks

Projekti esimeses etapis plaanitakse lihtsustada palga ja tööjõukuludega seotud andmehulga edastamise lihtsustamist. Maksu- ja tolliameti avalike suhete esindaja Rainer Laurits selgitas, et esmalt vaadatakse üle palga- ja tööjõukulude andmete kogumise eesmärgid ja andmete koosseis, et tagada vaid vajalike andmete kogumine. Andmeid, mille kogumise eesmärk ei ole tellijate poolt piisavalt põhjendatud, ei peaks ettevõtjatelt koguma. „Otsime ka alternatiivseid lahendusi, et vältida ettevõtja käest otse andmete kogumist.Projekti juhtrühma kuuluvad Maksu- ja tolliamet, Statistikaamet, Eesti Pank, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Tööandjate Keskliit, Kaubandus-tööstuskoda, Raamatupidajate Kogu, tarkvaraarendajate esindaja,“ rääkis Laurits.

Palga ja tööjõu andmete analüüsi faas loodetakse läbida paari kuuga, ent lõplikud ajapiirid sõltuvad analüüsi käigus tekkivate küsimuste hulgast ja keerukusest ning kaasatavate ettevõtete tagasidest.

Raamatupidajate jaoks on suurim muutus see, et aruandluse esitamine automatiseeritakse ja andmed edastatakse otse kasutatavast tarkvarast. „See tähendab seda, et enam ei pea minema konkreetse asutuse keskkonda andmeid sisestama. Kui algandmed on sisestatud korrektselt, siis on ka aruandluse esitamine senisega võrreldes muutumas taustatoiminguks,“ kommenteeris Laurits.

Eesti Raamatupidajate Kogu juht Margus Tammeraja ütleb, et ERK hinnangul võib vähendatud mahus ja maksimaaselt automatiseeritud aruandlus (sh nii koostamine kui edastamine) summaarselt hoida kokku ca 20% raamatupidajate tööaega. Valdav enamus raamatupidajaid tegeleb kõigi arvestusteemadega, st spetsiaalselt ainult tänase aruandlusevajaduse katmiseks enamasti eraldi raamatupidajaid kusagil tööl ei ole ja Aruandlus 3.0 otsest töökaotust raamatupidajatele kaasa ei too.

"Aruandlus 3.0 eeldab kvaliteetset arvestust ehk rõhk aruandlusega tegelemiselt läheb pigem majandustehingute täpsele ja kohati ka detailsemale kajastamisele. Arvestuse õigsus ja ajakohasus on iga raamatupidamiskohustuslase vastutusel ning vähegi suurema tehingute mahu puhul aitab seda tööd teha ikka raamatupidaja (mikro- ja väikefirmadele enamasti raamatupidamisteenusena)," selgitas Tammeraja.

Tammeraja sõnutsi tundub aeg-ajalt, et raamatupidajasse suhtutakse nagu koristajasse, kes halvemal juhul kutsutakse kohale, kui firma arvepidamisest on juba paras Segasumma-suvila kujunenud ja vaja teha “suurpuhastus” ehk esitada majandusaasta aruanne. "Kuigi nõuded aruandluse osas on väikeettevõtjatele vähenenud, käib elementaarse korra järjepidev tagamine raamatupidamises iga tõsiselt võetava ettevõtja juurde," lisas Tammeraja.

Pika staažiga endine raamatupidaja Aina-Ruuta Cekulit arvab aga, et on hea, kui aruandlus väheneb, sest igakuine tähtajaga e-aruandlus ummistab sageli interneti ja ega need andmedki alati ole 100% õiged. "Ei muutu siin raamatupidaja jaoks suurt midagi - aruandlus on raamatupidamise arvestuse lõpptulemus ja kas seda lõpptulemust tikib nüüd arvutisse raamatupidaja või mõni teine finantskülge opereeriv inimene, ei vähenda raamatupidamise sisulist tööd. Raamatupidamine ehk majandustehingu toimumise registreerimine rahalises väärtuses sellest ju ei muutu. Vastasel juhul ei peegeldaks raamatupidamine ettevõtte majanduslikku tegevust ja olukorda. Alles jäävad ka aruanded, mis aitavad kontrollida, kas tehingud on õigesti fikseeritud. Üks neist on Rahavoogude aruanne, mis tulevikus aruandluse esitamisel küll jäetakse välja, kuid on oma toimingute kontrolli mõttes hädavajalik," selgitab Cekulit.

Aruandlus 3.0 projekti järgmiste teemagruppide täpne loetelu on veel lõplikult kinnitamata.

Loe lisaks: Nullbürokraatia vähendab raamatupidajate koormust