Maksuresidentsus tulude deklareerimisel

Veebruaris ei alga mitte ainult Eesti residentidest füüsilistel isikutel oma tulu deklareerimise aeg, vaid teatud juhtudel peavad seda tegema ka mitteresidendid. Eestis elab ja töötab järjest rohkem keskmiselt suurema palgaga oskustöölisi, kes seisavad aasta lõpul küsimuse ees, kas ja kui palju peavad nad Eestis oma tulusid deklareerima. Paljud nendest on pärit Venemaalt, mille tõttu tuleb neil arvestada muuhulgas asjaoluga, et Eesti ja Venemaa vahel ei ole topeltmaksustamise vältimise lepingut. Nüüd, kus füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise aeg on täies hoos, ei tee paha teatud asjad üle täpsustada. Kõik olulise saab kätte loomulikult Maksu- ja Tolliameti kodulehelt, mille võib lühidalt kokku võtta nii.

Eesti residendid ei pea tuludeklaratsiooni esitama, kui tulult ei ole vaja tasuda täiendavalt tulumaksu (isik sai ametlikult palka, kus on tulumaks juba kinni peetud) või saadud tulu kokku ei ületanud maksuvaba tulu 1848 eurot või tuluks oli ainult Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (sealhulgas Eesti) seaduse alusel makstav pension või tuluks oli ainult tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis, mis ei ületanud 768 eurot või kui hüvitiselt on tulumaks ettenähtud summas kinni peetud ning seda ei ole vaja täiendavalt tasuda.

Kindlasti peavad füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitama füüsilisest isikust ettevõtjad. Samuti isikud, kes omasid maksustamisperioodil madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust juriidilise isiku kasumile. Samuti isikud, kes on saanud tulu (sh dividende) välismaalt või isikud, kelle väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu ning kes soovivad kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel aastatel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust. Deklaratsiooni peavad esitama ka isikud, kes on teinud maksustamisperioodi jooksul oma füüsilise isiku investeerimiskontole sissemakseid või sealt väljamakseid.