Nii mõnedki riigi huvides tehtud seadusemuudatused toovad ettevõtetele-raamatupidajatele tööd ja vaeva juurde. Mida muudaksid eksperdid selles süsteemis, et asjatut lisatööd oleks raamatupidamises vähem ja tulemused paremad?

- Ajakirjanik Kaire Uusen küsitleb eksperte, kuidas asjatut lisatööd vähendada
- Foto: erakogu
Kõik seadusemuudatused, millel on näiliselt õilis eesmärk, tähendavad ettevõtetele tihti lisakulu ja töövaeva. Näiteks 2014. aasta novembrist jõustunud käibemaksuseaduse muudatus, mis tõi ettevõtetele kaasa kohustuse deklareerida käibemaksudeklaratsiooni lisa INF vormil kõik üle 1000-eurosed arved. Riik on rahul, sest lisakohustus on ennast õigustanud, kuid paljudes ettevõtetes tekitas see muudatus tõrksust ja vastumeelsust pikaks ajaks. Kui poliitilisi valikuid saab iga ettevõte mõjutada valimistel, siis seadusandja võimuses on teha üsna palju mõttetu asjaajamise ja ajakulu vähendamiseks ehk selleks, et ettevõtete aruandlust ja raamatupidamist muuta lihtsamaks, mitte üha töömahukamaks.
Seotud lood
Üha enam ettevõtteid loobub traditsioonilisest majasisesest raamatupidamisest ja eelistab paindlikumat lahendust teenusena sisseostmise näol. Miks see trend on tulnud ning kui edukalt ettevõtted seda praktikas rakendavad, selgitab raamatupidamisettevõtte K&R Äriteenused OÜ asutaja ja juht Karin Buström.