Nii mõnedki riigi huvides tehtud seadusemuudatused toovad ettevõtetele-raamatupidajatele tööd ja vaeva juurde. Mida muudaksid eksperdid selles süsteemis, et asjatut lisatööd oleks raamatupidamises vähem ja tulemused paremad?

- Ajakirjanik Kaire Uusen küsitleb eksperte, kuidas asjatut lisatööd vähendada
- Foto: erakogu
Kõik seadusemuudatused, millel on näiliselt õilis eesmärk, tähendavad ettevõtetele tihti lisakulu ja töövaeva. Näiteks 2014. aasta novembrist jõustunud käibemaksuseaduse muudatus, mis tõi ettevõtetele kaasa kohustuse deklareerida käibemaksudeklaratsiooni lisa INF vormil kõik üle 1000-eurosed arved. Riik on rahul, sest lisakohustus on ennast õigustanud, kuid paljudes ettevõtetes tekitas see muudatus tõrksust ja vastumeelsust pikaks ajaks. Kui poliitilisi valikuid saab iga ettevõte mõjutada valimistel, siis seadusandja võimuses on teha üsna palju mõttetu asjaajamise ja ajakulu vähendamiseks ehk selleks, et ettevõtete aruandlust ja raamatupidamist muuta lihtsamaks, mitte üha töömahukamaks.
Seotud lood
Reaalajas aruandlus liigub üha kindlamalt uue normaalsuse suunas, kus ettevõtted saavad oma andmeid esitada riigile kiiresti, täpselt ja struktureeritult. Mida see endaga kaasa toob ning milleks firmad ja organisatsioonid peavad valmis olema, selgitab raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juhataja Enno Lepvalts.